Teema: Kes on lasknud oma tütrele teha emakakaelavähivastase vaktsiini?

Ei vaktsineeri. Kunagi oli ühe arstiga sellest juttu ning ta ütles, et kui soovi on, siis võin teha, lõppu lisas, et “oma tütrele pole teinud ja ei teeks ka tulevikus” pani mind mõtlema ja selles kahtlema.

Ei tee mitte kunagi enda lapsele nii riskantset asja.

Kägu kirjutas:

Minul ei ole enam mõtet teha, siiani ei ole välja löönud ja on 1 partner – oleme sellel teemal mehega väga tõsiselt vestelnud. Võib olla olen saanud nakkuse enne abiellumist, võibolla kandis seda mees – aga hetkel on proovid korras.

Mis sul pole välja löönud? Emakakaelavähki, papilloomiviirus. Mida varem on alustatud sugueluga ja mida rohkem on olnud seksuaalpartnereid, seda suurem on risk haigestuda emakakaelavähki.

Minu tütar sai need süstid teismelisena. Hetkel on 21-aastane, ei oska mõjude kohta veel midagi öelda. Leidsin, et on vajalik ja tingimustes oli, et tuleks teha enne suguelu alustamist.

Ma muidugi ei taha halvasti öelda aga vaktsiini kõrvalmõju uurida youtubest on ikka alla keskmise usaldusväärsusega infot soovitada. Siin on palun Eesti patsinetide ja arstide poole raporteeritud vaktsiinide kõrvalmõjud, päris ametlik statistika:
http://www.ravimiamet.ee/2014-aastal-laekunud-ravimi-k%C3%B5rvaltoime-teatised#Vaktsiinide KT
Ka varasemad aastad on seal üleval. Muuda lingis aastanumbrit.
Eestis kõrvaltoimed raporteeritud pole.
Minu tutvusringkonnas tehakse 9-10 aastastele küll see vaktsiin, on ka palju meedikuid seltskonnas.

Perearstidel on kohustus sinna info saata, ei ole mingit valikut. Lisaks võib teha inimene ise teatise:
kui on kõrvaltoime siis tuleb teatada. http://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis
30 teatist /300 000 vaktsiini kohta, ehk pole just eriti vähe.
Mis seal youtubes ka teatiste ja müüdud vaktsiinide suhe on?! Kelle meelest youtube kõrvaltoimete registreerimise tase Eesti süsteemist parem on, palun edastage arve. Mitme vaktsiiniporstu kohta mitu kõrvaltoimet raporteeriti. Inimesed peavad toetuma selgele infole, mitte “”youtube” see on hea allikas, kindlasti parem kui oma riigi statistika”. Niimoodi lahmida ei ole eetiline, tooge on youtube allika arvud välja siis arutame!

Minu ühele lapsele ei saa vaktsiine teha, tervislikel põhjustel, aga teisel küll, kohe kui pisike palavik oli raporteerisin.

Kägu kirjutas:

Minul ei ole enam mõtet teha, siiani ei ole välja löönud ja on 1 partner – oleme sellel teemal mehega väga tõsiselt vestelnud. Võib olla olen saanud nakkuse enne abiellumist, võibolla kandis seda mees – aga hetkel on proovid korras.

Täsikasvanud naisi ei vaktsineeritagi. vaktsineeritakse enne suguelu alustamist, et üldse ei saaks papilloomviirust. Praegu on enamusel täiskasvanud naistel see viirus sees, küsimus on ainult, kas organism saab selle vaoshoidmisega ise hakkama või mitte.

Endal olnud emakakaela düsplaasia – mis võib areneda vähiks, kui ei allu ravile. Siis otsustasin küll, et oma tütred vastavas vanuses lasen vaktsineerida.

Kägu kirjutas:

Perearstidel on kohustus sinna info saata, ei ole mingit valikut. Lisaks võib teha inimene ise teatise:
kui on kõrvaltoime siis tuleb teatada. http://www.ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis
30 teatist /300 000 vaktsiini kohta, ehk pole just eriti vähe. Mis seal youtubes ka teatiste ja müüdud vaktsiinide suhe on?! Kelle meelest youtube kõrvaltoimete registreerimise tase kindlasti parem on, palun edastage arve. Mitme vaktsiiniporstu kohta mitu kõrvaltoimet raporteeriti. Inimesed peavad toetuma selgele infole, mitte “”youtube” see on hea allikas, kindlasti parem kui oma riigi statistika”. Niimoodi lahmida ei ole eetiline, tooge on youtube allika arvud välja siis arutame!

Minu ühele lapsele ei saa vaktsiine teha, tervislikel põhjustel, aga teisel küll, kohe kui pisike palavik oli raporteerisin.

Kasuta nüüd natuke loogikat ja tervet mõistust ning ära lahmi niisama. 30 teatist 300 000 doosi kohta on ilmselgelt üliväga vähe. See näitab selgelt, et ei perearstid ega inimesed ise ei ole kuigi aktiivsed kõrvaltoimetest teatama. Pealegi saab perearst teatada ainult siis, kui ta ise teab ehk patsient on teda teavitanud. Lisaks on Eesti nii pisike ja vaktsineeritavate hulk liiga väike, et selle põhjal mingeid järeldusi teha. Või mis ajuvabal põhjusel sa arvad, et just meie kohalik statistika peaks olema eriti usaldusväärne? Et kui näiteks USA-s või Saksamaal on mõni kõrvaltoime registreeritud, aga Eestis mitte, siis võib järeldada, et Eestis vaktsineerides sellist kõrvaltoimet ei esine?!

Kes soovib adekvaatset infot vaktsiini kõrvaltoimete kohta ja ei viitsi ennast teadusuuringute lugemisega vaevata, võiks alustada konkreetse vaktsiini infolehest.

Ma elan riigis kus see vaktsiin on tüdrukute jaoks vaktsinatsiooniprogrammis sees. Minu meelest see tehti kui lapsed olid 12-13 a. Koolis siis. Muidugi võis ka keelduda. Ma ei ole kuulnud, et kellelgi oleks mingeid kõrvaltoimeid tekkinud.

Kägu kirjutas:

Nendesse kõrvalmõjude andmetesse ma küll ei usu. Olen isegi kuulnud arsti suust teksti, et ärgu ma kujutagu endale ette – üks, teine ja kolmas asi on mul kindlasti närvidest. Kuigi tegemist oli ametlikul infolehelgi esinevate kõrvaltoimetega. Selleks, et asi ametlikult kirja saaks, peab olema kas aktiivne või leplik arst, kellel pole juhtumisi seost ka ühegi ravimifirmaga.

Sama kogemus ka minul. Arst kuulas kõrvaltoime ära (see polnud küll vähivaktsiin) ja siis teatas, et see on ilmselt mingi kokkusattumus(aastane laps jääb keset suve järsult väga haigeks). Ei usu mina, et kusagil midagi registreeriti. Hiljem olen ise emmede käest uurinud ja olen tähele pannud, et väikestel (kaalu poolest) lastel on sama vaktsiiniga suhteliselt suured palavikud ja lööbed aga KÕIKIDE perearstid ütlesid enne juhtu, et nad pole mitte kunagi kuulnud, et antud vaktsiiniga kõrvalnähte eksisteerib. Ju mul on siis mingi hälbega tutvusringkond, et neljal lapsel tekkisid kõrvalnähud.

Kägu kirjutas:

Kes youtube´ile kui justkui sobilikule infoallikale viitas, palun ikka nüüd oma allikat kaitsta ja arvud letti lüüa!

Youtubet mainisin seetõttu, et paljudele on see kergem aru saada kui keerukad meditsiinilised artiklid võõrkeeles. Saab teada, millised võivad olla kõrvaltoimed ja ise edasi otsida.

Kes tahab aga teada selle vaktsiini mõttekusest vs. riskantsusega, siis artikkel koos viidetega reaalsetele kontrolldokumentidega (kes suudab, võib originaali FDAst välja kaubelda; kardan, et see on pikk tee minna… isegi USA kodanikule): http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2013/07/16/hpv-vaccine-effectiveness.aspx
Versus kõrvaltoimed http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2012/01/24/hpv-vaccine-victim-sues-merck.aspx
Tsitaat: “The documents obtained from the U.S. Food and Drug Administration (FDA) under the provisions of the Freedom of Information Act (FOIA) detail 26 new deaths reported to the government following HPV vaccination between September 1, 2010 and September 15, 2011. That’s 26 reported deaths of young, previously healthy, girls after Gardasil vaccination in just one year.”

Ja tegemist on tunnustatud arstiga USAs. Tema taust on eri instantside poolt kontrollitud http://www.mercola.com/forms/background.htm (Lehel toodud väiteid kontrollisin pisteliselt ja need, mida kontrollisin, pidasid 100% paika).

Kägu kirjutas:

Soovitus oli lugeda vaktsiini infolehte see on siin: http://rxed.eu/et/g/Gardasil/5/
ja siin ka http://www.ema.europa.eu/docs/…..021142.pdf

Soovitan läbi lugeda kõik Gardasili infolehed, mis internetis leiduvad. Need kõik on erinevad! Ehk siis taas – kui usaldusväärne?

Ja sellegipoolest… mina ei ütle kellelegi, et ei tohi. Ma ütlen, et mina ei lase oma tütrele teha. Kes soovib proovida, kas läheb õnneks, palun väga.

Samamoodi ei tohiks sina öelda, et peaks tegema. Taas – pole ju täpselt teada, et see, mille kohta palju räägitakse, kõik vale on. Ikkagi tekib kahtlus kui väga palju noori naisi on müstilistel põhjustel natuke peale vaktsineerimisi surnud. Ja surnud nad on. Nimed ja pildid on igalpool üleval.

https://www.youtube.com/watch?v=GO2i-r39hok Taanlaste tehtud doku sellel teemal.

Palun ära vaktsineeri! Tegin antud vaktsiini umbes 6 aastat tagasi (täiskasvanuna) ja see oli kõige halvem otsus minu elus. Naiste/tüdrukute kirjeldused, mida võib youtube-is vaadata, on nagu mu enda läbielamised. Kõik algas sellest, et öösel peale vaktsineerimist oli tunne, et kogu kehas veresooned plahvatavad (eriti peas ja jalgades). Tundus, nagu veri oli muutunud paksuks
ja soontes voolas liivapaber. Väiksed kapillaarid üle keha ka lõhkesid, eriti jalgadel ja üks näos. Esimese öö veetsin nii, et olin kolmnurkses asendis, pea ja jalad pidid üleval olema, kuna see vähendas valu ja veri käis paremini ringi. Kõige hullem on see, et sa jääd oma probleemiga täiesti üksi. Üritasin mitmeid kordi perearstile kirjeldada, mida ma oma jalgades/kehas/veresoontes peale vaktsiini hakkasin tundma, aga tema ainult naeris selle üle ja soovitas järgmisel korral enne vaktsineerimist Zyrtecit võtta ja rohkem soovitusi või saatekirja mõne eriarsti juurde ei saanud. Lõpuks vahetasin perearsti, kes kuulas mu ära ja saatis eriarstile. Kui veresoontekirurgi vastuvõtule sain, ca 1,5 a peale vaktsineerimist, vaatas too mu jalad lihtsalt silmadega üle ja ütles, et tema ei näe mingit probleemi ja mingeid täpsemaid uuringuid ei järgnenud, kuna väliseid sümptomeid peale lõhkenud kapillaaride ei olnud. Eesti meditsiinisüsteem on võtnud hoiaku, et vaktsiinid ei tekita mingeid tüsistusi, vaid see kõik on sinu enda peas. Kuna ma jäin oma probleemiga täiesti üksi, siis hakkasin lihtsalt oma keha kuulama ja ise otsima, mis mu jalgadele leevendust annaks. Näiteks sain aru, et kui ma käin hommikul duśśi all, kus jalad puutuvad sooja veega kokku, siis olen päev läbi jalgadega hädas. Et kuuma vett välitda, hakkasin duśśi all käies istuma väiksel plasttoolil, nii et pead pestes ei puutunud jalad voolava veega kokku. Alles nüüd (mõni kuu tagasi ehk siis aastaid hiljem) avastasin, et võin hakata juba vaikselt toolist loobuma. Lisaks ei tohi toa temperatuur olla üle + 21 C, ideaalis võiks öösel olla ca +18 C, kui see ei ole võimalik, siis pean jalad patjadel magama. Kui on tunne, et kohe peas justkui veresoon lõhkeb, olen abi saanud aspirinist. Pikka aega ei suutnud pükstega käia, kohe kui mingi surve jalgadele oli või pidin pikemalt sundasendis istuma, oli tunne, et need plahvatavad. Mitte miski või keegi ei tohtinud (ei tohi ka siiani) jalgade vastas olla. Mu laps on juba sellega harjunud, et kui ta kogemata paneb jalad minu jalgade peale, siis ma võin mingi hetk jalgade pärast ootamatult karjatada ja palun tal viivitamatul jalad eeladada, et saaksin need üles sirutada. Kui jalgadele tuli valuhoog peale ja kohe jalgu peast kõrgemale tõsta ei saanud, siis oli tunne, et jalgade veresooned lõhkevad. Õnneks töötan kodus ja mul oli nende hoogude ajal võimalik koheselt tegutseda, kui ma oleks pidanud sel ajal istuma kontoris või koolis, siis ma ei oleks seda üle elanud. Tihti oli ka tunne, et ei tunne oma jalgu, oli pidev hirm, et üks päev olengi ratastoolis või mu jalad tuleb lihtsalt amputeerida. Autos, bussis, lennukis sõita (on mõnikord ka praegu) või kinos, teatris käia oli täielik piin, sest seal jalgu üles tõsta ei saa või neile vajadusel jääkülma duśśi teha. Autoga ma ise ei sõida ja see poleks ka võimalik, sest kui jalgadel tuleks sõites hoog peale, siis peaks vahepeal autost välja jooksma või äärmisel juhul neid kiiresti kuhugi suunas äkiliselt sirutama/liigutama. Seega käin enamasti jala. Alles aasta tagasi, mil hakkasin regulaarselt igal hommik trennis käima, olen saanud vaktsiinijärgsetest sümptomitest enam-vähem jagu. Kui mõni päev vahele jätta, annavad jalad koheselt tunda.