Ei viitsi komme läbi lugeda, aga minu jaoks on täiesti vastupidi!!! Mees on üle kolmekümne, väga hooliv, püüab igati hea abikaasa ja isa olla. Pigem mina olen vahest tujukas, aga mees siis toob lilli või viib kuhugi sööma ja tuju läheb jälle heaks. Ei ole seda kogenud, et mees mu emotsioonidele oleks kuidagi halvasti mõjunud. No ok, vahel hommikul mõtlen, et miks ta juba tööle läheb, tahaks koos olla, aga tean, et mõni teine päev teeb ta selle tasa.
Laps on 2-aastane jonnijuurikas ja paneb pea iga päev mu emotsionaalse tervise proovile:) Aga õnneks on mees, kes toetab!
Võibolla Sul mees pole veel puberteedist või jonnieast välja kasvanud?
Esileht › Pereelu ja suhted › kes on nõus,et
Teema: kes on nõus,et
Mulle meeldib, et mul on kõrval teine täiskasvanu, kellega saab rõõme ja muresid jagada. Minul on selleks abikaasa, aga ma saan aru, et mõnele sobib ka vanemate, õe-venna või sõbrannaga koos elada.
Üksi oleks ikka raske emotsionaalselt. Aga eks inimesed ole erinevad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]emotsionaalselt on üksi (koos lastega) elamine oluliselt lihtsam kui püsisuhtes olemine?[/tsitaat]
see oleneb ikka suhtest, võimalikust partnerist ja väga palju ka inimesest endast – kel on suurem privaatsusvajadus, kel suurem seltsivajadus.
Nii lampi ei saa üldistada.
Kui oleks väga hea mees, siis mitte, aga kui halb suhe, siis muidugi.
hästi lakooniliselt vastates: emotsionaalselt on lihtsam üldse mitte elada;) Halb püsisuhe on igaljuhul väga raske; igasugunegi (ka hea) pereelu on emotsionaalselt kurnavam kui nn üksi olles; ja samas,- hea pere annab positiivset toonust loetlematul määral
Minul on küll raskem üksi. Tean, millest räägin, kuna mees on hetkel mitu nädalat ära olnud. Täna veel laps ka vanaema juures ja nii halb oli õhtul töölt tühja koju tulla ja sisustada aega mittemidagi tegemisega(perekoolis passimisega). Isegi kui laps kodus, on ikka midagi puudu. Pole kedagi kes õhtul kaissu võtaks või kellega niisama igapäevastel teemadel rääkida. Lapsega ei räägi ju näiteks tööl juhtunud asjadest, ta ei saaks aru. Selles mõttes on täiskasvanud hästi lähedane inimene minu jaoks ülioluline. Ükski sõbranna ei asenda meest, kellega võib absoluutselt kõike jagada.
ei ole nöus. kui on vale kaaslane siis on kindlastikergem ilma temata. aga normaalse kaaslase puhul on kooselus kergem kui yksinda lapsega!
Olen olnud kümneid aastaid heas abielus. Mitte miski ei kaalu seda üles. Toonitan – mitte miski. Enne seda oli mõned aastad ka halba suhet, siis lapsega kahekesi elamist. Tean, millest räägin.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen olnud kümneid aastaid heas abielus. Mitte miski ei kaalu seda üles. Toonitan – mitte miski. Enne seda oli mõned aastad ka halba suhet, siis lapsega kahekesi elamist. Tean, millest räägin.[/tsitaat]
Mida sa räägid?
Tahad öelda, et kui sul oleks valida, kas elada abikaasaga või lapsega, valiksid abikaasa, kuna miski ei kaalu ju head abielu üles….no m ei kujuta ette, et midagi/kedagi eelistada lapsele. Hea abielu võib olla ehk teisel kohal…
Esileht › Pereelu ja suhted › kes on nõus,et
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.