Teema: Kes on vaktsiinid lükanud hilisemaks?

Meie tegime kuulekalt kõik vaktsiinid, kuni raske tüsistuseni. Kõige hullem ootas ees, tüsistus tekkis ka teist korda. Nüüd on mul kodus autist, keda ma terve elu pean hooldama, enne süste oli mul armas, nutikas ja rõõmus laps, peale esimest süsti aga ööpäev läbi nuttev ja iga asja peale ärrituv laps, kelle närvisüsteemi probleemid aina süvenesid. Peale teist süsti sai ta halvatuse, samast süstist.
Nüüd ma keeldun vaktsiinidest ja võin öelda, et arstid on ka inimesed ja võivad oma arvamust muuta, kui nad näevad seda valu ja vaeva kõrvalt, mis vaktsiin võib tekitada. Arsti soovitusel me enam ei vaktsineeri ja peame vältima paljusid ravimeid.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Arsti soovitusel me enam ei vaktsineeri ja peame vältima paljusid ravimeid.

Mis mõte sellel siis enam on, kui su laps muutus vaktsineerimise tagajärjel autistiks? Ja peaksid siis arstidele kindlasti oma lapsest teada andma, sest hetkel pole seost autismi ja vaktsineerimise vahel suudetud tõestada, äkki sina suudad.

Arst andis tüsistustest teada, aga sellest ei olnud midagi kasu, saime hoopis teada, et kuna meie arst soovitab ettevaatlikult ja valikuliselt vaktsineerida, siis sellistele arstidele korraldatakse mingite trollide poolt nõiajahti. Miks nimistus on palju vaktsineerimata lapsi jne. Me parem teeme arstidega koostööd ja see on sujunud, oma arsti nime ma ei lükka kunagi avalikkuse ette, olen liiga palju teadlikuks saanud, kuidas mõnes äris maksab raha ja võim, mitte arsti hoolivus ja tarkus.

Mul on samuti autistlik laps. Seos vaktsiinidega puudub. On väga valus ja vastik, kui vaktsiine seostatakse autismiga. Milline suurepärane süüdistuse allikas. Selle varju saab nii kenasti kõik selle, mis ühiskonnas on puudu – adekvaatse suhtumise teistmoodi lastesse. Minu lapse eripärad avaldusid juba märksa varem, kui vaktsiinid – ka mina lükkasin arsti nõuandel need edasi, küll teistel põhjustel.

Kägu kirjutas:

Teetanusesüst oleks ikkagi väga vajalik (isegi sulle endale) ja difteeria samuti, ja teetanus levib just pinnasest nakkusega (liivakast ja väike haav käel jms).
Edasilükkamine pole mingi probleem olnud, kui vaktsiin on jäänud haiguste hooaega või laps ise alles haiglane olnud, siis perearst on kohe nõus olnud, et teeme selle kevadel-suvel, mõne kuu pärast vms. Tervislikel põhjustel pole MMR riikliku kava elusvaktsiini siiani tehtud, seda nõu on andnud nii raviarst kui perearst.
See on nelikvaktsiin (difteeria, teetanuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja lastehalvatus)? Kui väga kardad, saab neid vaktsiine ka eraldi teha.

rumal jutt, teetanuse saamiseks on vaja sügavat torkehaava, kuhu õhk sisse ei pääse.

Kägu kirjutas:

teetanuse vaktsiin on küll täiesti mõttetu, teetanus ei teki sekunditega, selleks kulub ikka aega, ma sain looma käest hammustada ja käele tekkisid sinised triibud, läksin emosse ja seal tehti teetanussüst. emo arste ei huvitanud, et ma neli aastat tagasi vaktsineerisid, ütlesid, et teetanuse vaktsiin kaitseb vaid 1-2 aastat ja see tehakse enam vähem kõigile rutiinselt, kui on vaja.

90ndatel oli tegelikult kyll juhtum tuttava peres, kus pereisa lõi kirvega jalga, sai emo-s vaktsiini ka, aga teetanus oli siiski kiirem… Ehk on tänapäeval krapsakamad vaktsiinid.

Kägu kirjutas:

Minu jutt on rumal ja ise räägid veremürgitusest sama hingetõmbega edasi? Teetanusel pole mingit triipu. Hariks ennast veidikenegi, misasi üldse ON teetanus, enne kui hüppama tuled! https://et.wikipedia.org/wiki/Teetanus
Ja ei pea olema sügav haav.

Tetanus, commonly called lockjaw, is a bacterial disease that affects the nervous system. It is contracted through a cut or wound that becomes contaminated with tetanus bacteria. The bacteria can get in through even a tiny pinprick or scratch, but deep puncture wounds or cuts like those made by nails or knives are especially susceptible to infection with tetanus. Tetanus bacteria are present worldwide and are commonly found in soil, dust and manure. Infection with tetanus causes severe muscle spasms, leading to “locking” of the jaw so the patient cannot open his/her mouth or swallow, and may even lead to death by suffocation. Tetanus is not transmitted from person to person.

sul tasuks jälle enne kontrollida, kellega sa õieti räägid:) Selleks pakub perekool sulle võimalust võrrelda postituste arvu ja kellaaegu. Haiguste uurimiseks soovitan sulle usaldusväärsemaid allikaid kui ingliskeelne Wikipedia.

Teemalgataja laps pole veel lasteasutsuses (mis need põhilised nakkuste pesad on) käinud, okei.
No seljuhul on näit. tänavune kevad suvi, kuna kevadeti – suviti hingamisteede viirushaigusi liigub ringi vähem ja no laps on kodune ka, hea nö. koormusvaba aeg vaktsiini tegemiseks. Sügisest, kui laps peab iga päev hakkama olema lasteasutuses, tuleb päris kõva nakkuskoormus (igasugu hingamisteede jm. nakkushaigused, mida lastaedades liigub ohtralt) peale. Sa ei tea, kui sageli võib lasteasutusega harjumata laps hakata esimesel aastal haigestuma ning kui kaua (kasvõi mingist viirushaigusest jäänud köhana, näiteks) võivad haiguse lõpud venida. Ja kas selle aja peal halvemal juhul laps juba ei puutu kokku nakkusega, mille eest vaktsineerimine oleks kaitsnud.

Nii et milleks sügiseni venitada. Hiljemalt suvel, rahulikul ajal – laps on kodus, ilmad on ilusad, toit on vitamiinirikas, gripihooaega pole – vaktsiin ära teha.

Autism ei ole vaksiinide tüsistus.see on juba kaasasündinud aju arengu häire.
Mul on ka tugevalt autistlik laps, lapsena oli ka ath. Ta oli juba imikuna teistsugune.
Mina ja minu lapsed oleme vaksineeritud. Ka difteeria teetanuse vaksiini olen endal lasknud mitu korda uuendada kuna teen palju aiatöid ja minu puudega laps vajab mind veel kaua.
Võimalus on muidugi jätta vaksineerimatta ja vaadata mis saab. Oleneb kui tugeva immuunsüsteemiga laps on. Nakkushaigused lõppevad tavaliselt tüsistustega kui lapse tervis on muidu ka nõrk.või kui selle nakkushaiguse saab mittepõdenud täiskasvanu.

Kägu kirjutas:

Autism ei ole vaksiinide tüsistus.see on juba kaasasündinud aju arengu häire.

kui vaktsiinid ja autism pole kuidagi seotud, siis peaks ka see pere saadudu hüvitise tagasi maksma
http://www.dailymail.co.uk/news/article-2160054/MMR-A-mothers-victory-The-vast-majority-doctors-say-link-triple-jab-autism-Italian-court-case-reignite-controversial-debate.html

2017 laekus ravimiametile 92 teatist vaktiinide kõrvaltoimete kohta, neist 44 olid tõsised kõrvaltoimed. arvestades seda paberimajandust, mis nende teatistega kaasneb, “unustavad” paljud arstid teatise saatmata, kuid ka see on ühe aasta kohta ikka väga suur arv
http://ravimiamet.ee/2017-aastal-laekunud-ravimi-k%C3%B5rvaltoime-teatised

2-kuusel lapsel tekkis BCG üldinfektsioon ja lokaalne lümfisõlmede suurenemine ning abstsess, maksa ja põrna suurenemine, BCG protsessist tingitud silma eeskambri liited. Laps vajas haiglaravi (tuberkuloosivastane ravi, abstsessi kirurgiline eemaldamine, hilisemas etapis laserteraapia). Laps sai tuberkuloosivaktsiini 2. elupäeval. Pärast BCG üldinfektsiooni teket diagnoositi lapsel umbes 3 kuu vanuses kaasuvana kaasasündinud interferoon Y retseptori osaline puudulikkus (immuunpuudulikkuse seisund), mis soodustas elusvaktsiini kasutamisel üldinfektsiooni teket.
4-aastasel lapsel diagnoositi kahepoolne kopsupõletik (BCG infektsioon), mis vajas tuberkuloosivastast ravi. Laps sai tuberkuloosivaktsiini 3. elupäeval. 3 aasta vanuselt diagnoositi krooniline granulomatoostõbi ning kompuuteruuringul kopsus pneumoonia leid, mis ei allunud tavaravile antibiootikumidega ega seenevastasele ravile. 4 aasta vanuselt diagnoositi immuunpuudulikkus. Tuberkuloosivastase raviga lapse seisund stabiliseerus.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenza B tüüp 5-valentne vaktsiin (16 teatist, 2 tõsised) – kõik lapsed paranesid täielikult.
2 tõsiseks hinnatud juhul tekkisid palavik, süstekoha laialdane turse, valu ja punetus, mis vajasid haiglaravi.
14 juhul kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone: pisaravool (seniteadmata), palavik, turse, valu, punetus, rahutus, rahutu uni, seedehäired, süstekoha pigmentatsioon, nutt.

Difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi nelikvaktsiin (7 teatist, 1 tõsine) – kõik lapsed paranesid täielikult
1 tõsiseks hinnatud juhul tekkis lapsel psühhogeenne reaktsioon (kollaps umbes 30 sekundit, kerged lihastõmblused ülajäsemetes) .
6 juhul kirjeldati mittetõsiseid kõrvaltoimeid: süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, kuumatunne, turse), palavik, nutt, loidus.

Ma olen mõned lasknud hiljem teha – põhjus selles, et ettenähtud ajal oli laps haige (isegi kerge nohuga ei lasknud vaktsineerida). Hemofiilusnakkusele on nad vist juba sünnist saati immuunsed (olen ise selle bakteri kandja) – või juba sünnitusmajas nakatunud (haigusnähte pole seni ilmnenud).
Tuulerõugete oma Eestis teha on mõttetu – siin vist ükski lasteaias käib laps sellest ei pääse, põevad nagunii läbi.