Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kes pärib raha?

Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )

Teema: Kes pärib raha?

Postitas:

Mis saab surnu pangaarvel olevast rahast, kas seaduse järgi peab selle jagama pärijate vahel võrdselt? See ei loe, kes vanurit hooldas?
Olukord on selline, et suri üks memmeke, kes on juba aastaid abi vajanud. Juba aastaid on teda hooldanud üks tema tütar. Teised lapsed elavad kaugel ja käisid ainult mõni kord aastas külas. Üks tütar aga viis iga päev süüa, pesi ja triikis pesu, sõidutas arsti juurde, rookis lund ja tegi üldse kõik vajaliku. Pangaarvel oleva raha kasutamiseks oli samuti volitus sellel tütrel, tütar maksis maksud jne. Kui nüüd memmeke suri, kas raha peavad saama kõik lapsed võrdselt?
Mina ise olen tütretütar. Peres on suhted head ja mu ema kindlasti ei taha seda raha oma õe ja venna eest ära võtta. Tema on nõus jagama, pea-asi et kõik korrektne oleks. Mina lapselapsena aga hakkasin mõtlema, et kuidagi ebaaus tundub kõigile võrdselt jagada, kui tegelikult on üks inimene tunde ja tunde oma aega vana inimese abistamisele kulutanud juba mitu aastat. Kui ema puhkas, käisime meie mehega ja nägin, kui suur töö see emal oma töö ja elu kõrvalt tegelikult oli.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aus või mitte, aga kui testamenti pole, siis jaguneb pärandus kõikide pärijate vahel võrdselt. Ja edasi on juba pärijate enda südametunnistuse asi, mis nad oma osaga teevad. Kui nendevahelised suhted on head, siis äkki tulevad su ema õde ja vend ise selle peale, et oma osa su emale anda? Aga mingit võimalust, et su ema võtaks lihtsalt raha teiste pärijate eest ära polegi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arvel olev raha on pärandvara ja jaguneb kõigi laste vahel.
Aga nt matust korraldav pärija saab sealt kindla summa võtta matusteks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

soovitan siiski omapäi mitte tegutseda, tundugu õiglane või mitte. Vaevalt teised selle vastu on, et su ema selle raha omale saab. Oleneb muidugi summast ka.
Küll aga oleks inetu see teistele ütlemata lihtsalt endale võtta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Matusteks sai raha võtta mingi aja jooksul, ärge sellega hiljaks jääge. Kaasa surmatunnistus, sugulust tõendav dokument (sünnitunnistus tütrel, kui on nime vahetanud, siis abielutunnistus), enda ja surnu isikut tõendav dokument, pangakaart ka.
See surnu polnud lihtsalt vana inimene, ta oli sinu ema ema ja sinu ema südametunnistus jääb rahule. See ongi kõige tähtsam.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui teised lapsed elasid kaugel, siis muidugi kujuneb elu nii, et hooldab see, kes lähemal elas.

Meil oli peres sarnane situatsioon. Minu vanaema hooldasid mu ema ja õde (nemad elasid lähedal), mina ja vend elame 200 km kaugusel, käisime vaid külas. Kui vanaema suri, siis jagati raha ema (ta on ainuke laps) ja kõigi lapselaste vahel. Ema ise tahtis nii, et kõik saaks võrdselt. Pakkusin talle, et ta jätaks kõik endale, kuna ma ise tõesti nägin vanaema viimastel aastatel harva, aga ema ise pidas väga oluliseks, et kõik saaks vanaema pärandist osa.

Kui testamenti pole, siis te ju ei tea ka, võibolla tahtis memm, et kõik ta lapsed midagi saaks, ka need, kes kaugemal elasid ja tema elus nii aktiivselt ei osalenud. Tema jaoks on nad ju kõik ikkagi oma lapsed ja võrdselt kallid olnud.

Lähedase hooldamine on raske ja palju aega ja energiat (ka vaimujõudu) nõudev töö, aga rahas seda teistelt lastelt sisse kasseerida, kui eelnevalt pole nii kokku lepitud, ei saa. Kui su ema tahab raha teistega võrdselt jagada, siis las ta teeb nii. See on palju mitmetahulisem küsimus, kui see, et kas teised on seda raha sama palju väärt või mitte.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Eiteks – kui sinu ema on rahul, siis pole sinul mingit õigust midagi torkima hakata.
Teiseks – elus ei olegi kõik alati võrdne. Või võib-olla oleks juba hooldamise ajal pidanud hakkama arutama, et millise lapsega memmeke ise kunagi kõige rohkem vaeva nägi ja tollele siis hooldamise kohustuse pannud?
Olen ka ise vana inimest hooldanud ja seda eelkõige seetõttu, et süda käsib nii. Ei võtnud seda kui tüütut kohustust (mida peaks kuidagi kompenseeritama teiste laste poolt), vaid kui elu paratamatut osa. Tegelikult kaasneb selle tegevusega ikkagi ju ka hea tunne, et saad inimest aidata, midagi tema heaks teha. Süda on rahul. Eriti veel kui tegu on omaenda kalli emaga. Kaugemal elavatel sugulastel on loomulikult raskem vanainimest hooldada. Kui sageli sa ise käiks teises Eesti otsas sugulast hooldamas, kui tal ka lähemal sugulasi on? Mina ilmselt väga tihti ei saaks – pole lihtsalt võimalust. Ning olgu öeldud, et tunneksin end ikkagi sellepärast süüdi. Ja kui nüüd veel keegi sugulane hakkaks peale memme surma seda kuidagi nina peale hõõruma ja justnagu karistuseks kogu pärandust endale nõudma hakkaks, siis minu meelest ei ole see õige.
Lähedase hooldamist ei saa rahasse ümber arvutada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 7 postitust - vahemik 1 kuni 7 (kokku 7 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kes pärib raha?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.