küsimus neile, kes ei ole abielus, aga kellel on lapsed – kelle perekonnanimega on laps ja kui on isa nimega, siis miks? näiteks tean naisi, kes on kahe lapsega, mees nendega ei soovi abielluda, elavad koos, aga lapsed isa nimega. ma imestan, miks naine jääb seal perekonnas üksi oma nimega, jääb nagu perekonnast välja? kui mees on naisele abielu ära öelnud, miks naine lapsed siis isale nö kingib? kui mees ei soovi pühenduda, siis siit loetu järel saan aru, et tuleb valmistuda, et mees üldse lahkub parema saagi juurde varsti, et kas poleks kergem elada kui lapsed on ema nimel algusest peale, kui ei olda abielus? läheb see mees siis kuhu läheb, lapsed jäävad ema nimega, poleks isegi esmapilgul tuvastatav, et nö lahus perekond jälle. mõnel isegi kahe mehega lapsed, siis ema oma nimega, üks laps ühe perekonnanimega, teine teisega.. nii et – miks naised panevad abielus olemata lapsed mehe nimele? kas muidu on häbiasi, st nagu isa polekski? ometi saab ju isa nime sünniakti kirja panna ka isa perekonnanime lapsele andmata. või loodetakse et ükspäev tuleb abieluettepanek ja siis laps juba ees isa nimega?
Teema: kes pole abielus, miks teie laps on mehe nimega?
sest ei mees on minu lapse isa (igas mõttes) ja abielluda ei soovi mina. kas siis tohib või olen ikka loll?
Minu perekonnanimi on päris jube, vene päritoluga. Ei sooviks lapsele sellist perekonnanime, isa oma ikka tunduvalt parem. 🙂
Minulgi tekib probleeme, kui hakkan oma perekonnanime hääldama, 90% juhtumitest pean seda kirjutama. Ei tahaks sellist saatust lastele 😀
Mina sain oma nime enda isalt ja lapsed jätkasid traditsiooni ja said oma isalt.Mis seal keerulist on?Ma ei näe mitte ühtki põhjust abielluda nime pärast.Nimi, mida kannan on väga ilus ja ainulaadne kuid mehe oma üsna levinud.Ei taha oma identiteedist loobuda.
Sest mees tahaks abielluda suure kära ja peoga. Mina vaikne tagasihoidlik inimene, ei elaks üle sellist tähelepanu keskpunktis olemist. Kui üldse, siis kahekesi registreerima ja teema lukus. Kuni kokkuleppele ei jõua, jääb nii nagu on. Kuigi siin välismaal oleks minu nimi üheselt kirjutatav. Mehe eesnimi+perekonnanimi on igas instantsis erinevalt kirjas, täpitähed noh.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]küsimus neile, kes ei ole abielus, aga kellel on lapsed – kelle perekonnanimega on laps ja kui on isa nimega, siis miks? näiteks tean naisi, kes on kahe lapsega, mees nendega ei soovi abielluda, elavad koos, aga lapsed isa nimega. ma imestan, miks naine jääb seal perekonnas üksi oma nimega, jääb nagu perekonnast välja? kui mees on naisele abielu ära öelnud, miks naine lapsed siis isale nö kingib? kui mees ei soovi pühenduda, siis siit loetu järel saan aru, et tuleb valmistuda, et mees üldse lahkub parema saagi juurde varsti, et kas poleks kergem elada kui lapsed on ema nimel algusest peale, kui ei olda abielus? läheb see mees siis kuhu läheb, lapsed jäävad ema nimega, poleks isegi esmapilgul tuvastatav, et nö lahus perekond jälle. mõnel isegi kahe mehega lapsed, siis ema oma nimega, üks laps ühe perekonnanimega, teine teisega.. nii et – miks naised panevad abielus olemata lapsed mehe nimele? kas muidu on häbiasi, st nagu isa polekski? ometi saab ju isa nime sünniakti kirja panna ka isa perekonnanime lapsele andmata. või loodetakse et ükspäev tuleb abieluettepanek ja siis laps juba ees isa nimega?[/tsitaat]
Saa üle. Kõik naised, kes pole oma laste isaga abiellunud, pole seda teinud sel põhjusel, et MEES ei taha abielluda. Vaid väga madala enesehinnanguga naine üldse peab sellist varanti ainuvõimalikuks.
Põhjus võib vabalt olla selles, et NAINE ei taha abielluda, aga vastutulekuks mehele saavad lapsed mehe perekonnanime. Või on see lihtsalt ilusam.
Lisaks on naisi, kes on abielus, aga soovinud säilitada siiski oma nime. On naisi, kes arvavad, et inimesi seob perekonnaks midagi muud, kui ühine nimi.
Minu lapsed on ka minust erineva nimega. Olin nende isaga abielus, olime kõik ühe nimega. Aga siis läksime lahku ja ma abiellusin uuesti. imelik oleks jääda teise mehe perekonnanimega, kuna oli ka plaanis ühine laps saada. ja nii läkski – kannan nüüd vanematest lastest erinevat perenime.
Sama oleks juhtunud aga ka siis, kui ma poleks esimese lapse isaga abiellunud ja nime vahetanud – laps oleks saanud minu nime, aga kui ma teise mehega abiellusin, oleksime ikkagi erinevate nimedega.
Mõtettu teema ühesõnaga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
küsimus ikka ajendatud siinsetest korduvatest teemadest, kus naine tahab abielluda, lausa fanaatiliselt, aga mees ei abiellu. ja lapsed ikka mehe nimele, miks?[/tsitaat]
Mina küsiks pigem, miks ta üldse sellise mehega lapsi saab, kui ta nii fanaatiliselt abielluda tahab. Nimi on siin täiesti marginaalse tähtsusega. vahetagu siis enda nimi ka ära, nagu Toots tegi – peaks ju võimalik olema oma lastega sama nime saada.
😀 Mina lasin lapse isa perekonna nimele kirjutada selleks, et kergem oleks alimente nõuda, kui vaja peaks minema ja pealekauba lapse nimi sobib isa perekonna nimega paremini kokku kui minu omaga.
Teemaalgataja: aga see variant, kui ema jättis abielludes oma nime?
Minu arvates see nimeteema on siinkohal kuidagi üle tähtsustatud. Pannakse kumb nimi on ilusam. Sa ise võtad abielludes mingi tobeda nime mehelt, kui su enda nimi on ilusam? Eestis on isegi perekonnanimena Pede olemas. Selle ka võtad või?
Minu lastel on isa perenimi, sest nii see ju käib, et lapsed saavad isa perenime. Paljud ei pea abiellumist tähtsaks, mis ei tähenda, et keegi läheb kellegi juurest nüüd ära.
Isiklikult pooldan abielus olemist.
Arvan, lapsel ei mingi mehe nimi, vaid oma isa nimi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]:D Mina lasin lapse isa perekonna nimele kirjutada selleks, et kergem oleks alimente nõuda, kui vaja peaks minema ja pealekauba lapse nimi sobib isa perekonna nimega paremini kokku kui minu omaga.[/tsitaat]
\”Alimentide nõudmine\” ja selle lihtsus ei olene lapse perekonnanimest, loeb see, mis sünnitunnistusel kirjas on.
MIna panin isa nime, sest isa nimi on ilusam kui minul. Abielluda soovime mõlemad ja ükskord ka ilmselt teeme seda.
Mul esimene laps sündis väljaspool abielu ja sai isa nime. Miks? Eks see oli alateadlik soov mees siduda ja lootus ikkagi abielluda kunagi. Nii ka läks. Kaks järgmist last said siis juba meie ühise perenime. Oskan võrrelda seda, kui laps on emaga sama nimega ja mitte. Rääkigu need oma lapsega teise nimega naised mis tahes, aga see on \”viinamarjad on hapud\” jutt. Nii on. Mul endal see läbi kogetud. Aga ega ma siis avalikult seda ei tunnistanud, ikka see sama jutt, et ega abielu pole kõige tähtsam jne… Ja kaks sõbrannat on sama tunnistanud, kui alandav on olla perest teise nimega- ülejäänud kolm-neli liiget ühise nimega ja sina siis teisega. Näiteks kui pere saab mõne kutse, kus sina formaalselt justkui polegi kutsutud…
Põhjus lihtne – minu mehe nimi on ilusam, lihtne, lööv ja rahvusvaheliselt kergelt kirjutatav ja hääldatav. Mina kannan laiskusest, mistõttu ei viitsi bürokraatiaga tegeleda, siiani oma isa, kes mulle pole kunagi eeskujuks olnud, perenime. Minu mees muidugi on meie lastele ka isa rohkem, kui mina olen neile ema.
Mingit alandust ma küll ei tunne, sest see oli minu soov saada lastele ilusad nimed.
Meil on mitte abiellumine vastastikune kokkulepe, sest see tooks kaasa hulga järgmist bürokraatiat, mida pole oluline siinjuures mainida.
MIna ei soovi abielluda, mees soovib. Abiellume siis, kui meil veidi rohkem raha on – ma ei suuda lihtsalt panna pulmade alla mingit x-summat magama, parem läheme terve perega selle raha eest reisile. Nii ma juba mitu korda pulmade raha reiside peale \”laiaks löönud\”.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Saa üle. Kõik naised, kes pole oma laste isaga abiellunud, pole seda teinud sel põhjusel, et MEES ei taha abielluda. Vaid väga madala enesehinnanguga naine üldse peab sellist varanti ainuvõimalikuks.
Põhjus võib vabalt olla selles, et NAINE ei taha abielluda, aga vastutulekuks mehele saavad lapsed mehe perekonnanime. Või on see lihtsalt ilusam.
Lisaks on naisi, kes on abielus, aga soovinud säilitada siiski oma nime. On naisi, kes arvavad, et inimesi seob perekonnaks midagi muud, kui ühine nimi.
Minu lapsed on ka minust erineva nimega. Olin nende isaga abielus, olime kõik ühe nimega. Aga siis läksime lahku ja ma abiellusin uuesti. imelik oleks jääda teise mehe perekonnanimega, kuna oli ka plaanis ühine laps saada. ja nii läkski – kannan nüüd vanematest lastest erinevat perenime.
Sama oleks juhtunud aga ka siis, kui ma poleks esimese lapse isaga abiellunud ja nime vahetanud – laps oleks saanud minu nime, aga kui ma teise mehega abiellusin, oleksime ikkagi erinevate nimedega.
Mõtettu teema ühesõnaga.
[/tsitaat]
ma arvan, et teemaalgataja ei räägi siinkohal naistest, kes on sinusugused kõvad mutid ja kes taovad endale rinnale, et nad abielluda ei soovi. pigem on jutt siiski laiast enamusest e vabas kooselus olevatest naistet, kes ootavad oma abieluettepanekut, mida ei tule ega tule ning paljudel juhtudel ei tule mitte kunagi, aga kes sellegipoolest annavad lastele isa perekonnanime. ja väga suur erinevus on selles, kas naine teadlikult ei taha abielluda (ja on seda ka välja öelnud enne laste tegemist) või siis ootab alandlikult oma järge, et saada ka perekonna osaks ka paberil. ametlikud kutsed muuseas on väga hea näide.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu perekonnanimi on päris jube, vene päritoluga. Ei sooviks lapsele sellist perekonnanime, isa oma ikka tunduvalt parem. 🙂
Minulgi tekib probleeme, kui hakkan oma perekonnanime hääldama, 90% juhtumitest pean seda kirjutama. Ei tahaks sellist saatust lastele :D[/tsitaat]
Miks sa siis enda koleda nime asemele mehe oma ei soovi?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]sest ei mees on minu lapse isa (igas mõttes) ja abielluda ei soovi mina. kas siis tohib või olen ikka loll?[/tsitaat]
Aga sina ei ole oma lapse ema igas mõttes? Miks?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]:D Mina lasin lapse isa perekonna nimele kirjutada selleks, et kergem oleks alimente nõuda, kui vaja peaks minema ja pealekauba lapse nimi sobib isa perekonna nimega paremini kokku kui minu omaga.[/tsitaat]
Alimentide nõudmine ja nimi ei ole mitte kuidagi omavahel seotud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu lastel on isa perenimi, sest nii see ju käib, et lapsed saavad isa perenime. Paljud ei pea abiellumist tähtsaks, mis ei tähenda, et keegi läheb kellegi juurest nüüd ära.
Isiklikult pooldan abielus olemist.
[/tsitaat]
See, et lapsed on mehe nimega, on auväärne traditsioon, aga abielu on mõttetu igand, eks ole? Nii see ju käib, et lastel on mehe nimi, aga nii ei käi, et lapsed sünnivad abiellu?
Ma saan teemaalgataja küsimusest aru. Olen ka ise seda mõelnud.
Ma ei mõista seda samuti. Proovin oma seisukohta selgitada, kuid ma lisan igaks juhuks, et see on lihtsalt minu arvamus ja ma ei näita kellegi peale näpuga. Saan aru, et kõigi elud on erinevad ja kõigil omad põhjused.
Aga põhjendus nr 1: \”Nii ju käib. See on traditsioon. Aga abielu pole oluline.\” Minu meelest on ka abielu traditsioon. Jääb mulje, et austatakse vaid neid traditsioone millest üks osapool kasu saab. Seega teisest partnerist jääb kerge tallaaluse mulje.
Põhjendus nr 2: \”Ta on ju mehe laps\”. Ja sinu laps ei olegi?
Põhjendus nr 3: \”Alimentide nõudmine. Lapse sidumine isaga.\” Kui abielu ei pane kedagi armastama ja ei hoia kedagi koos, siis kuidas saab üks nimi seda teha?
Põhjendus nr 4: \”Minul on keeruline, vene, kole nimi. Mehel on ilusam. Ma ei soovi lastele oma nimega saatust\”. Kui su nimi just eelpoolmainitud \”Pede\” või \”Hitler\” pole, siis ma jällegi ei saa aru. Tundub otsitud põhjusena. Ja ma ei tea veel kedagi kellel oma nime hääldamisest või kirjutamisest trauma oleks tekkinud (endal on selline nimi ja ma ei ole selle peale tulnudki, et see probleem võiks olla).
Põhjendus nr 5: \”Tahtsime nii. Me mõlemad lihtsalt otsustasime nii. Ilma mingi lollaka põhjenduseta\”. – Minu jaoks ainus tõsiseltvõetav vastus. Igasugune põhjendamine mõjub pigem õigustamisena.
Aga muidugi selle teema ümber võib lõpmatuseni kedrata. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. Aga ma siiralt loodan, et naised ei lase meestel endist lihtsalt üle sõita (või vastupidi).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
See, et lapsed on mehe nimega, on auväärne traditsioon, aga abielu on mõttetu igand, eks ole? Nii see ju käib, et lastel on mehe nimi, aga nii ei käi, et lapsed sünnivad abiellu?[/tsitaat]
lapsed mehe nimega on auväärne traditsioon, aga naine nimetuse \”auväärne\” alla ei kuulu…… edasi sõltub juba naistest endast: kellele selline seis ei sobi või kes otsib põhjendusi, miks selline korraldus normaalne on mehe poolt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu lastel on isa perenimi, sest nii see ju käib, et lapsed saavad isa perenime. Paljud ei pea abiellumist tähtsaks, mis ei tähenda, et keegi läheb kellegi juurest nüüd ära.
Isiklikult pooldan abielus olemist.
[/tsitaat]
Ei ole, et \”nii see ju käib\”. Mina pole abielus ja lapsed on minu perekonnanimega. Ma poleks nõus olnud oma lastest erineva nimega olema. Ma olen üldse mingi friik vist, üks laps varasemast kooselust ja üks praegusest ja mõlemad minu nimega. Praeguse mehega on jutuks tulnud, et kui peaksime abielluma, võtab ta minu nime hoopis.
Laps mehe nimega kuna hetkel pole veel abiellunud aga varsti kavas 🙂
Selliseid teemasid lugedes tekib minul alati mõte, et huvitav, kui ebarahuldav peab inimese enda abielu olema, et teda teiste perede lastele perekonnanime valik häirib. Või et üldse tullakse selle peale, et nad niikuinii ei ole sellise olukorraga rahul. Ma pole iial sellele mõelnud, miks keegi oma lapsele ühe või teise perekonnanime andis.
Mina arvan, et kui laps on mehe nimega, siis see mingis mõttes näitab, et isane on lapsele ennast ka isaks kuulutanud. Ta on tulnud ametiasutusse selleks spetsiaalselt ja andnud allkirja – jah, minu oma. (Abielurahvas võib ju ükskõik kellega lapsi trukkida ja naine saab üksinda need abikaasa nimele vormistada). Eks selleks põhiliselt lapsele isa nimi pannaksegi.
Kui laps ja ema on sama nimega, siis on esimene mõte, et lapse isa pole ennast lapse isaks \”ristida\” lasknud. Et mingi kala on vahel. Või et ema on lits, kes küla pealt lapse saanud. Alles kolmas mõtes tänapäeval on see, et ahsoo, ta võib-olla on lapse isaga abiellunud ja sellepärast kannab sama nime.
Üldiselt on see liiga levinud muidugi, et kõik on erinevate nimedega ja vaevalt üldse keegi viitsib mõtelda, et miks ja milleks kellelgi mingi nimi on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Miks sa siis enda koleda nime asemele mehe oma ei soovi?[/tsitaat]
Tead, ausalt … kogu see dokumentidega jooksmine edasi-tagasi ei paku mulle rõõmu.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
