Teema: Kes sünnitanud nii laual kui vees? Kuidas vees olukorda oskasite tunnetada?

Ma tegelikult ei ole see, kellelt vist vastust ootad. Aga vastan ikkagi. 😀

Minul on olnud üks sünnitus. Tahtsin kindlasti vette sünnitada. Esimesed 10-11 tundi olingi vannis. Kuna selle aja jooksul avanesin olenemata valudest ainult 2 cm, siis tehti veed lahti ja sünnitasin ikkagi selili laual.

Seega arvesta võimalusega, et sulle ka lihtsalt ei sobi vesi. 🙂 Või noh, sulle väga sobiks aga kehale ei sobi.

Kui Sulle vesi muidu meeldib, siis avanemise ajal võiksid küll vannis aega veeta.
Kui aga väljutuseks läheb, siis soovitan pigem kuivale tulla. Osav ämmaemand oskab last aidata nii, et saad vähem rebendeid. Vee all ei saa sind selles suhtes keegi aidata.

Mina olen sünnitanud esimese lapse laual ja teise vette. Mõlemal juhul käpuli asendis. Vette sünnituse puhul (2 kuud tagasi Pelgus) oli mul sinna pandud veel kotttool, mille peale “raskematel hetkedel” kõhuli olles toetusin ja mida pigistasin.

Kuna esimese lapsega valutasin vees, aga enne presse kästi välja ronida, siis seekord olin enesekindlam ja iseteadlikum, teadsin kohe kindlalt, et talitan oma sisetunde põhjal ja enam ma neid ämmakaid ei kuula. Õnneks keegi väga ei käskinudki mul lõpus välja ronida, ähvardati küll, et me ei saa jälgida ja pead ise hakkama saama. Ise peab naine selle asjaga nii või naa hakkama saama 🙂 Miks siis mitte vees, kus on ju kergem olla (vähemalt minul, mõlema sünnituskogemuse puhul).
Vees olles ja vette sünnitades olid valud palju kergemini üle hingatavad. Ma tean seda, sest vahepeal käisin neli korda ka (5-tunnise sünnituse jooksul) kuival maal kõndimas/ WC-s. Samas tundus, et sünnitus arenes suuresti edasi just vahetult peale neid ülivalusaid “kuiva maa hetki”. Seega ma usun, et vahepealne kuival maal kõndimine tuleb samuti kasuks.

Mõlema sünnituse puhul häirisid mind need juhtmed, mida hirmsasti sooviti külge toppida (ka vees sünnitades) ning see, kui ämmaemand lapse pead vms sealt alt katsus/ “kaasa aitas”. Mulle see üldse ei sobinud. Aga ma saan aru, et neil on pidev vajadus/kohustus olukorda kontrollida. Samuti ei meeldinud mulle presside ajal tagantkiirustamine. Ma tean ju ise, millal pean pressima, see tung tuleb ju minule peale, mitte ma ei pea suvalisel ämmaemanda poolt valitud hetkel hakkama punnitama..?

Enne sünnitust oli minu suur hirm see, et sunnitakse veest välja ja siis kuival maal sündides ei püüta last kinni.. Selline asi juhtus mu esimese lapsega (kuna sünnitasin käpuli asendis) ja sellest ka selline imelik foobia. Vette sünnitades teadsin, et maandub see pisike ju pehmelt.

Vot nii. Oma järgmise (eeldatavasti viimase 😀 ) lapse kavatsen samuti vette sünnitada, kui vähegi võimalik.
Teemaalgatajale jaksu ja toredat tervet beebsut! 🙂

Mina sain vanniga sünnitustoa ja käisin avanemisvalude ajal vannis sulistamas. Aga mugav mul vannis ei asendeid võtta ei olnud – vanni ääred ja põhi tundusid liiga kõvad, tundus, et selline kõva ebasõbralik pind on lausa piinav, ebamugavustunne ei lase lõdvestuda. Niisiis, põgenesin vannist ja suundusin otsima sõbralikku pehmet asja, mille peale oma suur kere toetada. Alguses oli see võimlemispall, presside ajal olin sünnituslaual (mis on õnneks polstriga!) külili.

Kui vann oleks selline kummist ja täispuhutav, kus seinad on mõnusad pehmed ja vetruvad nagu võimlemispall (mõnes sünnitusvideos on olnud täispuhutav vann, muidugi peab see olema siis oma isiklik, sest seda ei saa nii hästi puhastada) – siis vast üldse mõtleksin vannis sünnitamise peale. Või siis tõesti kott-tool vanni sisse panna, nagu Lalaal oli, aga selle peale ma ei tulnud.

Teise lapse puhul ei teinud vannist enam väljagi, teadsin ette, et lähen sünnituslaua peale ja sündiski seal.

Ära üle mõtle. Kohapeal saad täpselt aru, mis ja kuidas ja ämmaemandad on nii profid ja juhendavad igal sammul. Minu oma oli vist ise ka üht jalga pidi vannis ja püüdis beebi kinni. Mul oli see lugu, et oleksin vist tahtnud välja ronida, aga jäin hiljaks ja nii ta seal sündiski. Midagi mõelda ei olnud mahti, ämmaemand soovitas käpuli olla, et oleks beebile parem ligipääs ja ma proovisin vaid mugavaimat põlviliasendit leida. Ülejäänud lapsed nii enne kui pärast vettesünnitust kuival maal sündinud 🙂

Mina olen kolm last vannis sünnitanud. Kolmanda lapsega alustasin sünnitamist maapeal kuna veed olid rohelised ja vette ei lubatud aga maapealsest sünnitamisest ei tulnud midagi välja, nii põrguvalus oli. Keelitasin ämmaemandal korraks vette lubama ja siis sünnitasin seal kiirelt ära 🙂 See on muidugi vale, et ämmaemand vees aidata ei saa, saab küll, mul esimesega aitasid nii ämmaemand kui naistearst, teised sündisid ise, ilma abita sest vees koed venivad paremini ja laps sünnib loomulikust keskkonnast loomulikku keskkonda iseenesest ja pole vaja sekkuda.

Kes on Tartus vannis sünnitanud, kui palju pidite selleks ämmakaid veenma? Olen kuulnud, et pigem lastakse vanni vaid tuhude ajaks ja sünnitamise ajaks kamandatakse välja, kas see vastab tõele?

Ma olen seni kuival maal sünnitanud (järil ja voodipeatsi najal), aga nüüd hakkasin mõtlema, et äkki siiski võiks viimase vette sünnitada. Aga kui see tähendab ämmaemandatega kaklemist (nt väiteid, et nemad ei suuda vees avatust kontrollida vms), siis ei ole see vist kuigi lihtne.

Kes Sinu ämmaemand oli? Ja kas oli tasuline või valveämmaemand?