Teema: Kes tegelikult sandistab lapsi?

Minu jaoks on kaks erinevat teemat, kas laps psühhiaatri vastuvõtule saab, kui ta vanemad psühhiaatrit kardavad. Hoopis eraldi teema on psühhiaatri vastutus ja selliste ümberlõilamiste otsuste kergekäelisus.

Ise tean ka inimest, kes ümber lõigati meheks, kes aga minu hinnangul on oma olemuselt nii naiselik kui naiselik. Nii või teisiti oli see inimene üksik siis kui ta oli naine ja on ka nüüd mehena, sest tal on väga ebastabiilne ja neurootiline meelelaad ja temaga koos elada on väga raske. Samas tunnen teist inimest, keda tean juba lapsest peale, kes on poiss. Aga kogu tema elu olen eemalt vaadates ekslikult arvanud, et ta on tüdruk, sest tema kehahoid ja maneerid on nii ülinaiselikud. Tema ootab täiskasvanuiga, et saaks naisena jätkata ja tema puhul ei ole mul kahtlust, et ta tõepoolest ei ole kuskilt otsast mehelik ja meeste seas tundub ta veider valge vares.

On tõsi, et seoses LGBT+ liikumise kasvuga on viimase aasta jooksul ka Eestis plahvatuslikult kasvanud 13-18aastaste tüdrukute soodüsfooria. Äkitselt kuulutab üha enam noori (kellest umbes 90% on tüdrukud), et nemad olla vales kehas, ning soovivad oma keha muuta teistsuguseks: hormoonravimid, rindade kinnisidumine/-teipimine, 18. sünnipäevaks tahetakse vanematelt sünnipäevakingiks rindade amputatsiooni (mastektoomiat).

Jah, alati on olnud olemas inimesi, kes “sündinud valesse kehasse”. Aga antud juhul on siin midagi muud. Tuhanded tüdrukud, kes seni eluaeg kandnud kleite ja pikki juukseid, ajavad järsku oma juuksed maha, hakkavad riietuma nagu poisid, nõuavad enda kutsumist poisinimega ja nõuavad vanematelt hormoonsüste. Imestunud vanemate küsimustele annavad kõik need LGBT+ seltskonnaga liitunud tüdrukud ühesuguseid õpitud vastuseid. Need vastused on hästi lihvitud ja täpselt valitud, ning avaldavad kindlasti suurt muljet enamikule tavapsühholoogidest/-psühhiaatritest. Ainult selle lapse lähedastel on olemas mälu ja nad mäletavad, et sel lapsel ei olnud enne sektiga liitumist mitte mingit oma sooga rahulolematust. On tavaline, et LGBT+sektiga liitunud lapsed hakkavad kodus hävitama oma minevikku – põletavad albumeid, kus sees nende pildid, kus nad on igati rahulolevad tüdrukud pikkade patside ja kleitidega. Nad ei soovi, et niisugune tõestusmaterjal satuks psühhiaatri või soomuutmiskomisjoni liikmete kätte.

Tegelikult on neil tüdrukutel enamasti mingid muud probleemid. Osal on ärevushäire, osal posttraumaatiline stress, samuti on nende seas nt koolikiusatuid, kes eakaaslaste seltsi  ja tunnustust otsides on sattunud LGBT+ seltskonda. Nad ise usuvad, et nende depressioon ja valu tuleneb olemisest “vales kehas”. Ent statistika näitab, et pärast oma keha vigastamist soomuutmise vaimus nende depressioon ja suitsiidirisk mitte ei kao, vaid hoopis tõuseb.

Nii nagu 90-ndatel esines 13-18aastastel tüdrukutel üsnagi massiliselt anoreksia, nii on praegu sama soodüsfooriaga. Mõlemad on enesevigastamise eriliigid, mis seotud oma puberteedieas muutuva kehaga, lisaks muud vaimse tervise probleemid. Nii nagu anorektik on raudselt veendunud, et tema on paks (olenemata reaalsest kehakaalust), nii on soodüsfooriaga noor veendunud, et ta on vales kehas – ja mõlemad ei luba eales mitte kellelgi selles kahelda. Anorektikud näljutavad ennast kuni haiglasse sattumiseni, soodüsfooriaga 13-a laps teibib maalriteibiga oma rinnad kinni. Nii anoreksia kui ka soodüsfooriaga noored vajavad tuge, ja parim tugi ei pruugi ilmtingimata olla kriitikavaba takkakiitmine ning üleskütmine. LGBT+ ei peaks olema lasteorganisatsioon (milleks ta on praegu paraku muutunud), vaid sellised teemad nagu otsustamine oma soo üle võiks jääda siiski täiskasvanutele. Peale selle kasvab tänapäeval üha enam teadlaste arv, kes meenutavad lihtsat tõde – sugu on bioloogiline, mitte tunnetuslik. LGBT+ üritab väita, et sugu on pelgalt tunnetuslik ja bioloogiaga pole sel miskit pistmist. Ent tunded on ühed väga muutuvad asjad!

Kui 13a tüdruk teatab: “Kool on jama, õpetajad nõmedad!” – kas nüüd võtamegi lapse koolist ära, jätame koju istuma? Sest laps ju tunneb nii! Ent kui seesama 13a piiga kuulutab, et käis koos sõbrannaga LGBT+ koosolekul ja on otsustanud nüüd oma toetuse väljendamiseks juuksed maha lõigata ning rinnad kinni teipida, peavad vanemad silmapilkselt seda otsust tunnustama ning aitama lapsel ruttu tellida netist rindade moonutamise abivahendeid. Kahtlemine ei ole lubatud. Väheke silmakirjalik suhtumine nagu..?

Eestikeelset lugemist:

https://medium.com/@rogdlastevanemad/mina-olen-rogd-lapse-vanem-1fdc81335ab1

#3581141:

Tuhanded tüdrukud, kes seni eluaeg kandnud kleite ja pikki juukseid, ajavad järsku oma juuksed maha, hakkavad riietuma nagu poisid, nõuavad enda kutsumist poisinimega ja nõuavad vanematelt hormoonsüste.

Aga kuidas see sind puudutab? Miks topid ennast teiste inimeste ellu?

#3581135:

See on inimese enda otsus, kas ta soovib olla mees või naine. Ekreiitidel pole vaja oma nina sellesse toppida.

Aga LGBT võib oma nina sellesse toppida?

#3581145:

#3581141:

Tuhanded tüdrukud, kes seni eluaeg kandnud kleite ja pikki juukseid, ajavad järsku oma juuksed maha, hakkavad riietuma nagu poisid, nõuavad enda kutsumist poisinimega ja nõuavad vanematelt hormoonsüste.

Aga kuidas see sind puudutab? Miks topid ennast teiste inimeste ellu?

Puudutab niipalju, et see on minu laps.

#3581166:

#3581160:

Paljud noored rikuvad ka praegu oma elud ära, küll sellega, et ei vaevu kooli lõpetama, küll sellega, et teevad väga vara ebakindla partneriga omale lapse. Ega see soovahetus pole teistsugune.

Kuidas-kuidas? Et lapsesaamine pole teistsugune kui soovahetus? Palun mõtle oma sõnade üle veel kord järele.

Ei ole erinev. Näiteks kui see lapsevanem oma lapse elu igaveseks ära rikub sellega, et laps elab sünnist saadik depressioonis üksikvanema vaimse terrori all ja lapsevanem käib mööda viletsaid töökohti, rutiini ja masendust, mille ringist välja ei saa. Täpselt sama moodi nagu lapse saamine ei pruugi tähendada elu rikkumist vaid hoopis elu paremuse poole pöördumist, võib ka soovahetus tähendada nii elu kihva keeramist, aga teisel juhul hoopis elu paremuse poole pöördumist. Lõpuks me keegi ei tea ette, kuidas sellel konkreetsel inimesel läheb selle otsuse tulemusel.

#3581154:

Aga LGBT võib oma nina sellesse toppida?

Jah, võib. See ongi LGBT+ teema. Teil on teie traditsiooniline pere ja tegelege pereprobleemidega. Et lastel oleks kõht täis, et mees ei peksaks naist ja lapsi, et mees ja naine oleks abielus, et abikaasad ei petaks teineteist, et isa ei vägistaks lapsi jms. Probleeme on teil kuhjaga. Kui saate oma traditsioonilise pere asjad korda, alles siis hakake mõtlema, et kas õnnestuks ka teiste elu paremaks teha. Kui traditsiooniline pere on katki, milleks suruda seda katkist mudelit peale ka homodele.

#3581190:

#3581177:

võib ka soovahetus tähendada nii elu kihva keeramist, aga teisel juhul hoopis elu paremuse poole pöördumist.

Kui last saades on su elu ja su lapse elu veel endiselt su enda kätes, siis pärast soosandistamist pole võimalik enam midagi muuta. Palun mõelge sellele.

No kindlasti saab ka jätta hormoonid söömata ja taas algsesse seisu tagasi jõuda, v.a. suguelundid. Lapse saamine nii segaduses inimesel võibolla ongi parem ära jätta.

Te ikka saate aru, et lastel on ka teisi probleeme, millest nad psühholoogi/psühhiaatriga rääkida tahaks või rääkima peaks? Alaealine psühhiaatri klient ei võrdu soovahetaja.

Ma lugesin nüüd statistikat, seal öeldi, et enne kooseluseaduse vastuvõtmist soovis viie aasta jooksul soovahetust 13 inimest, siis pärast oli see number 15. Selliste arvude juures mingist hüppelisest kasvust rääkida on lihtsalt eksitav. Ometi kajastati seda ajakirjanduses just nii ( räägiti hüppelisest kasvust). Ei ole see ajakirjandus sugugi alati nimelt Ekre vaadete vastu, vahel on ka poolt. Ajakirjandus lihtsalt armastab värvikaid pealkirju, olgu need õiged või valed.

Reaalsuses on neid, kes soovahetuse pärast psühhiaatri poole pöörduda tahavad ikka vähemus. Enamikel juhtudel on probleemiks muud asjad.

#3581141:

On tõsi, et seoses LGBT+ liikumise kasvuga on viimase aasta jooksul ka Eestis plahvatuslikult kasvanud 13-18aastaste tüdrukute soodüsfooria. Äkitselt kuulutab üha enam noori (kellest umbes 90% on tüdrukud), et nemad olla vales kehas, ning soovivad oma keha muuta teistsuguseks: hormoonravimid, rindade kinnisidumine/-teipimine, 18. sünnipäevaks tahetakse vanematelt sünnipäevakingiks rindade amputatsiooni (mastektoomiat).

Jah, alati on olnud olemas inimesi, kes “sündinud valesse kehasse”. Aga antud juhul on siin midagi muud. Tuhanded tüdrukud, kes seni eluaeg kandnud kleite ja pikki juukseid, ajavad järsku oma juuksed maha, hakkavad riietuma nagu poisid, nõuavad enda kutsumist poisinimega ja nõuavad vanematelt hormoonsüste. Imestunud vanemate küsimustele annavad kõik need LGBT+ seltskonnaga liitunud tüdrukud ühesuguseid õpitud vastuseid. Need vastused on hästi lihvitud ja täpselt valitud, ning avaldavad kindlasti suurt muljet enamikule tavapsühholoogidest/-psühhiaatritest. Ainult selle lapse lähedastel on olemas mälu ja nad mäletavad, et sel lapsel ei olnud enne sektiga liitumist mitte mingit oma sooga rahulolematust. On tavaline, et LGBT+sektiga liitunud lapsed hakkavad kodus hävitama oma minevikku – põletavad albumeid, kus sees nende pildid, kus nad on igati rahulolevad tüdrukud pikkade patside ja kleitidega. Nad ei soovi, et niisugune tõestusmaterjal satuks psühhiaatri või soomuutmiskomisjoni liikmete kätte.

Tegelikult on neil tüdrukutel enamasti mingid muud probleemid. Osal on ärevushäire, osal posttraumaatiline stress, samuti on nende seas nt koolikiusatuid, kes eakaaslaste seltsi ja tunnustust otsides on sattunud LGBT+ seltskonda. Nad ise usuvad, et nende depressioon ja valu tuleneb olemisest “vales kehas”. Ent statistika näitab, et pärast oma keha vigastamist soomuutmise vaimus nende depressioon ja suitsiidirisk mitte ei kao, vaid hoopis tõuseb.

Nii nagu 90-ndatel esines 13-18aastastel tüdrukutel üsnagi massiliselt anoreksia, nii on praegu sama soodüsfooriaga. Mõlemad on enesevigastamise eriliigid, mis seotud oma puberteedieas muutuva kehaga, lisaks muud vaimse tervise probleemid. Nii nagu anorektik on raudselt veendunud, et tema on paks (olenemata reaalsest kehakaalust), nii on soodüsfooriaga noor veendunud, et ta on vales kehas – ja mõlemad ei luba eales mitte kellelgi selles kahelda. Anorektikud näljutavad ennast kuni haiglasse sattumiseni, soodüsfooriaga 13-a laps teibib maalriteibiga oma rinnad kinni. Nii anoreksia kui ka soodüsfooriaga noored vajavad tuge, ja parim tugi ei pruugi ilmtingimata olla kriitikavaba takkakiitmine ning üleskütmine. LGBT+ ei peaks olema lasteorganisatsioon (milleks ta on praegu paraku muutunud), vaid sellised teemad nagu otsustamine oma soo üle võiks jääda siiski täiskasvanutele. Peale selle kasvab tänapäeval üha enam teadlaste arv, kes meenutavad lihtsat tõde – sugu on bioloogiline, mitte tunnetuslik. LGBT+ üritab väita, et sugu on pelgalt tunnetuslik ja bioloogiaga pole sel miskit pistmist. Ent tunded on ühed väga muutuvad asjad!

Kui 13a tüdruk teatab: “Kool on jama, õpetajad nõmedad!” – kas nüüd võtamegi lapse koolist ära, jätame koju istuma? Sest laps ju tunneb nii! Ent kui seesama 13a piiga kuulutab, et käis koos sõbrannaga LGBT+ koosolekul ja on otsustanud nüüd oma toetuse väljendamiseks juuksed maha lõigata ning rinnad kinni teipida, peavad vanemad silmapilkselt seda otsust tunnustama ning aitama lapsel ruttu tellida netist rindade moonutamise abivahendeid. Kahtlemine ei ole lubatud. Väheke silmakirjalik suhtumine nagu..?

Eestikeelset lugemist:

https://medium.com/@rogdlastevanemad/mina-olen-rogd-lapse-vanem-1fdc81335ab1

Ma hästi ei saa aru miks tüdrukud peaks tahtma olla mehed? Okei poisid tahavad olla tüdrukud, sest siis saaks rohkem tähelepanu. Aga et olla mees tänases maailmas, kus oled kõigi poolt tõugatav ja lükatav? Seda oli huvitav lugeda, aga mingi pastakast välja imetud kõik. See, et pea 8 miljardi inimese peale on kasvõi 10 000 soovahetajat, seda nagu ei olegi olemas, see on isegi väiksem kui veetilk meres.

#3581275:

#3581160:

Meditsiinilist soovahetust ei tohiks kindlasti lubada enne, kui kange alkohol lubatuks saab, seega enne 21 eluaastat.

Püüa aru saada, et kõige parem kvaliteet jääbki siis kui soomuutmisega alustatakse puberteedi ajas, siis hakkavad tüdrukutele kasvama rinnad, poistel karvad, muutub nägu kas naiselikumaks või mehelikumaks. Kui hakkad 21 aastaselt sugu muutma, on juba hilja, siis on ainult koledus.

See et mõned hiljem ringi mõtlevad, mis sinna ikka teha? Emotsiooni otsuseid teevad elus kõik, mõned kahetsevad rohkem kui teised.

Eks elu ongi valikute valik. Tahad saada heaks iluuisutajaks, rallisõitjaks, jalgpalluriks? Siis pead alustama treeningutega juba 3 aastaselt, sest muidu sa lihtsalt ei löö läbi. Kas 3 aastane laps saab valida kelleks ta saada tahab? Muidugi ei saa, vanemad otsustavad, aga see ongi meie kõigi saatus. Elada selles rollis mida elu meile on ise pakkunud. Mingi osa inimesi on siin läinud nihkesse, nad arvavad, et inimene peaks saama otsustada kõik ISE.

See võib nii olla, aga risk läbimõtlematuks otsuseks on teismeliste puhul liiga suur, teismelistele ei ole antud otsustusvõimet täiesti adekvaatsetel põhjustel, nende hormonaalsed muutused on alles pooleli ja see, et vahepealsel hetkel mõni ei pruugi end oma nahas kodus tunda, võib kardinaalselt muutuda kui hormonaased muutused lõpule on jõudnud. Seetõttu Eestis neid protseduure enne täisealiseks saamist ei alustata.

No teismeline ikka ilma lapsevanemate abita sinna välisriiki operatsioonile ei saa, kust ta selleks finantsid võtab?

#3581315:

No teismeline ikka ilma lapsevanemate abita sinna välisriiki operatsioonile ei saa, kust ta selleks finantsid võtab?

No aga inimesed on ju rikkad. Mõnel lapsel on arvel miljonid. Mõni laps maksab teise arved kinni, sest neil on ühine teema.

See teema ongi sellest hästi keeruline, sest ka sellel noorel on tema enda elu, mida ta elab. Keeruline on ju talle keelata seda mida ta väga tahab, lihtsalt põikpäisusest. Nüüd kui sa kõvasti keelad, siis see noor läheb ja tapab end hoopis ära, mis sa siis võitsid? Mina ei tea mis on õige, aga äkki ei olegi maailmas seda õiget ega valet. On lihtsalt igapäev hetk kus tuleb midagi valida.