Keeruline on ju talle keelata seda mida ta väga tahab, lihtsalt põikpäisusest.
Vot siinkohal arvan ma teisiti. Põikpäisusest ei tohigi midagi ära keelata. Teismelise keha, aju ja hormoonsüsteem ei ole veel välja arenenud ja seega ei pruugi see hetke veendumus olla veel lõplik veendumus. Seetõttu see keelamine ei ole keelamine põikpäisuse tõttu, vaid otsuse hilisemasse aega lükkamine ja seda täiesti põhjendatult.
Mina arvan ka nii, et sest kuna on kaks erinevat asja – esiteks, oma soo ühiskondlikust stereotüübist eemaldumine ja teiseks, soo vahetamine. Mina pole küll pole kindel, kas laps on adekvaatne neil kahel asjal vahet tegema ja otsustama, kumba ta siis ikkagi tahab. Segaduses laste soovahetusopile ahvatlemine mingi jutuga: “Kiirusta – sa hiljem ei saa!” vms., on minumeelst väga vastutustundetu laste ebaküpsuse ja kerge mõjutatavuse ärakasutamine.
Minumeelest võiks siis kõigepealt piirduda soosterotüübist eemaldumisega – okei, tüdruk lõigaku juuksed lühikeseks, ärgu iial pangu selga roosat kampsunit, hobina remontigu garaažis mootoreid… Väga võimalik, et ta täiskasvanuna leiab, et oi, näe, tegelikult saab naisena endale meeldivat elu elada ja toredate asjadega tegeleda ja polegi vaja tingimata vaja oma keha mehe kehaks muutma hakata.
massiliselt olema täiskasavanud naisi (kel terve elu pole lastud mees olla) selle sama sooviga. Millegipärast on need aga just teismelised.
Ma arvan, et põhus ongi see, et täiskasvanud naised oskavad lüüa kaks asja paremini lahku – kui ma tahan olla nö. “ebanaiselik naine” (mitte riietuda sitsi-satsi, mitte meikida, omada nö. mehelikku hobi või tööd), siis ma olen. Ja kui keegi hakkab minu kallal virisema stiilis: “Ise naine, aga..”, siis on väljakujunenud inimesel piisavalt enesekindlust, et oma valikuid kaitsta. Teismeline võib olla ebakindel: “Kuidas ma jätan nendes tüdrukute värkides osalemata – ütleb keegi veel halvasti… aga vat, kui ma oleks poiss, siis oleks lihtsam, sest kellelegi ei tunduks imelik…” Tegelikult tuleks kasvatada hoopis enesekindlust ja enesekehtestamise oskust.
(PS. Nagu paljud eelnevad käod, ma ka ei arva, et lapsed soovivad psühhiaatri vastuvõtule pöörduda eelkõige soosegaduse pärast – kindlasti palju sagedasemad pöördumise põhjused on depressioon, ärevushäired)
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.11 15:25; 05.11 09:52;