Kas Swedi kontorites on need mõttetud uksvalvurid-haldjad ikka veel olemas?
Mis nad ikka niiväga mõttetud? Sa ikka vaatad kõike ainult enda mätta otsast. Tuleb vanainimene panka kord aastas, tal pole õrna aimugi, mida teha vaja on, isegi numbriautomaadist numbri võtmine ei tule võib-olla meelde. Ja pangas käivadki peamiselt just asjades mitte eriti orienteeruvad kliendid – ülejäänud suudavad internetipangas oma vajadused korda saada.
Läksin kord autohooldusse. Astusin salongi sisse ja mind tervitas ‘haldjas’, kes küsis, et millega ta saab mind aidata. Ma vastasin, et ‘ei millegagi’ ja rühkisin rahulikult edasi meistrite leti poole (täiesti iseseisvalt – meistrite lett oli sildiga varustatud ja ma sain täitsa aru, kus see asus jne). Haldjas oli väga erutunud, sibas siia ja sinna, piiksus midagi sellest, kuidas ma vajan meistrite abi ja et mida nüüd ometigi tema tegema peaks ja.
Jälle – kõik ei ole vanad kalad, kes teavad täpselt, mida vajavad. Minu arust on kõikvõimalikes mitmekülgseid teenuseid pakkuvates ettevõtetes väga vaja eesliinil olevat klienditeenindajat, kes teeb ära eeltöö ning suunab kliendi õige spetsialisti juurde. Hoiab kokku nii kliendi kui spetsialisti aega.
Miks te neid klienditöötajaid kõiki haldjateks kutsute, see jääb mulle küll sügavalt arusaamatuks. Algselt sain aru, et teile ei meeldi sõna “haldjas” kasutamine, nüüd juba panete ise meelevaldselt töötajatele nimeks “haldjas” ja mõnitate nende töö vajalikkust?
Üks veidramaid ja rumalamaid teemasid üle pika aja.