Teema: Kes töötanud võlurina?

#3974353:

numbrid

Mul tekkis täpselt sama mõte, et ei tea, mis numbreid seal küll võib olla vaja suuremaks, väiksemaks või üldse nähtamatuks võluda.

#3974376:

Ära reageeri üle. Need klienditeenindajad, sekretärid jne on lihtsalt tarbetud, mitte kuradist. Normaalsel täiearulisel teenust tarbival inimesel ei ole neid lihtsalt vaja, selles on teema.

Sekretär on juhile vajalik, mitte tarbija jaoks.

Ju siis pole tarbetud, kui palgatakse. Tore ju, et inimene tööd ja palka saab. Vaevalt ettevõte niisama oma raha loobib, kui sellest kasu pole.

#3974359:

Kuidas need totakad vanurid enne haldjate ilmumist pangas käidud said või kuidas just Swedis eriti juhmid käivad?

Totakad vanurid?? Sa oled kuskil rentslis kasvanud? Looda parem, et sa ise “totaka vanuri” eani ei elaks, kus liikumine on raske, nägemine-kuulmine halb ja uuendusi tuleb kiiremini, kui kohaneda jõuad. Olin oma vanavanemale tugiisikuks, kuni ta veel suutis ise asjatoimetusi teha ja tõesti, vanurile võib olla ka selline “lihtne” asi nagu pangas käimine väga “overwhelming”, sest saali jõudmiseks peab harilikult pika maa läbima, seal on palju inimesi ja müra, tekstid on väikeses kirjas. Kui inimesel ei ole abistajat kaasas, siis on igasugused uksehoidjad ja vastuvõtjad äärmiselt tänuväärsed, kes juhatavad, kus näiteks numbriautomaat on, aitavad istuma, annavad märku, kui vanakese kord ja teavitavad ka tellerit, et klient on olemas, lihtsalt lauani jõudmine võtab veidi aega.

Ja vanurid ei ole ju pealegi ainus erivajadustega inimrühm. Veidi kummaline, et sa oma mättast sentimeetritki kaugemale nägema võimeline pole.

#3974369:

Kuulge, kordan küsimust. Kas probleem on, et ei meeldi kuulutustes sõnad “haldjas”, “võlur” ja “tuhkatriinu”, või on probleem selles, et mingisugusel mulle arusaamatul põhjusel on osa perekoolikaid arvamusel, et klienditeenindajad, sekretärid ja muud nn. teenindusleti töötajad on kuradist? Otsustage palun ära, see teema on juba väga veidraks läinud.

Minu jaoks on probleem töökuulutuste liiga mänguliseks keerimises, sest see viitab ka liigsele tüütule “motiveerimisele” sellises asutuses töötdes. Tahan normaalset täiskasvanute töökohta, mitte pidevat stimuleerimist ja motiveerimist ja mängimist.

Nõustun sinuga ses osas, et pole kena hakata nt Swedi või autoteeninduse klienditeenindajaid mõnitama ja haldjateks ja võluriteks nimetama. Jah, mulle on ka pisut ebamugav, kui pangakontorisse minnes pean järjekorranumbri võtmise asemel pean inimesele seletama, mida tahan, aga noh, ega ma tihti pangakontorisse ei juhut, elan nee üksikud korrad üle. Ja ju on tõesti vanematele inimestele kasulikum see süsteem. Nii et las nemad olla, on inimesed omal kohal. Ja ka autoteeninduses ei sega mind see ees olev administraator.

#3974394:

Mis asi on overwhelming?

Google? Sa saad ju ometi kõigega ise hakkama, ilma mingite administraatorite või haldjate abita.

#3974213:

Korra olen kogenud, oli õpetlikult ebameeldiv pokazuha. Teeseldud naeratused, tohutus koguses valesid ja juhtimine autoritaarne.

Sama.

#3974063:

Täpselt sama, never ever ei kandideeriks!

Jah, ei kandideeriks, aga kui sa töötad firmas, millel on oma kindel nägu ja tööstiil ning ühtäkki palgatakse uus personali- või projektijuht, siis võib kõik hetkega muutuda.

Töötasin kunagi firmas, kus täpselt nii oli. Hakati otsima (kliendi)võlureid, -tšempioneid, -haldjaid. Õnneks asusin siis just edasi õppima, ning pääsesin sellest jaburast töökliimast, aga mäletan, kui palju jama ja tülisid see ümberkorraldus tekitas. Ühtäkki oleks nagu mõnede kolleegide intelligents peoga minema pühitud, samas teised, kes seda mängu kaasa mängida ei tahtnud, ei suutnud enam selles firmas oma kohta leida.

Minu arvates on normaalne, et klienditeenindaja on kättesaadav inimesele, kes vajab abi. Küll aga ei ole normaalne, et klienditeenindaja peab eeldama iga inimese puhul, et nad kõik ongi abivajajad, kes ei suuda oma peaga mõelda, ja kliendile surutakse peale mõttetu sundsuhtlemine. Selline suhtumine on solvav nii pangas kui poes kui autoteeninduses. Töökollektiividesse haldjate ja võlurite palkamine, kes peaksid justkui töötajate elu huvitavaks muutma, on veel hoopis iseküsimus. Oletame, et töötab kollektiiv, kus kõik töötajad on kõrgharidusega inimesed, kes oskavad end ise motiveerida ja ise oma vaba aega sisustada. Juht aga leiab mõne aja pärast, et tööl on igav ja tuleb ideele palgata haldjas. Viimane hakkab organiseerima tegevusi, mille järele pole kollektiivis kunagi puudust tuntud. Alguses on osalemine vabatahtlik, aga aja möödudes antakse mõista, et see on vabatahtlik-sunniviisiline, millest sõltub palgatõus ja preemia. Ja inimesed ongi sunnitud head nägu tegema ja osalema näitemängus või lahkuma. Parim point asja juures on aga see, et ülemus saab kõigest suurepäraselt aru, kuid ei suuda hoiduda kiusatusest kasutada saadud võimu enda lõbustamiseks. Tegelikult on ju tegemist kõrgema astme töökiusuga, mille otseseks elluviijaks palgatud haldjas on.

Aina hullemaks läheb..

https://www.cvkeskus.ee/kulalislahkuse-liider-viru-mcdonalds-restoranis-tallinnas-premier-restaurants-eesti-ou-mcdonalds-773507

Minul ajab kuklakarvad turri see järjekindlus, millega soovitakse palgata särasilmseid ja nooruslikke näiteks…raamatupidajaid. Või nõudepesijaid. Või keeletoimetajaid. Või ükskõik keda.

Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul isiklikult on täiesti suva, kas see inimene, kes mu palgaarvestust peab, on ikka nooruslik. Ja kas tal arveid arvutisse pekstes ikka silmad säravad. Nooruslikult särasilmsele rätsepale, särasilmsele kokale või ka restorani administraatorile / kelnerile eelistaks iga kell soliidses eas põhjalikku, keskendunud, kogemustega härrasmeest / daami, kellest on näha, et ta pole mitte “suveteller” vaid on klientide probleemide ja soovidega tegelenud juba 20-30 aastat. Ei ole vaja, et ta õhinast pakataks, kui mu taldrikut lauale kannab, mu küüsi lakib või poes ostetud kanakintsu paberisse pakib. On vaja, et ta kogemus ütleks, kui kiiresti toimetada, mida öelda, millele tähelepanu pöörata, mida pakkuda, millal pakkuda, kuidas pakkuda, kas üldse midagi lisaks pakkuda.

Pole veel elus lahkunud üheski asutusest õhates: “küll oli tore, et mind teenindas nooruslik, särasilmne, õhinapõhiselt ja proaktiivselt töötav liharaiuja, automehaanik või kellaparandaja! Mõtle, kui kohutav oleks olnud, kui kingsepal silm poleks säranud ja töökoha vastuvõtuadministraator polekski nooruslikult kilgates mind tervitanud, vaid oleks näiteks soliidselt ja rahulikult lihtsalt palunud mul istet võtta ja oodata! Ise veel mingi vanamutt, oma 50”.

Jah, käsi südamele võin öelda, et ka päris noorena polnud mul mingit nõudmist ega pahandamist, kui poes ostetud juppi keeduvorsti ei andnudki mulle neiuke, tulesäde silmis. Nüüd on särasilmsus ja äratingimata nooruslikkus sageli nõutav isegi kuulutustes, kus otsitakse päris back-office töötajaid, kes kliente isegi kunagi ei näe ja võib-olla päev otsa excelis istuvad või leemekulpi liigutavad. Iga kell, andke mulle see hallipäine eluaegne tehnikakaupade müüja, kelner, kokk või advokaat või raamatupidaja.
Nojah. Aga neid juba pakutavate “heade sportimistingimustega” ei meelita ka vist.

Polegi sellest aru saanud, milleks näiteks on vajalik, et ilusalongi admin/töötaja oleks tingimata roosa lapsenahaga neiu. Palju ägedam ja usaldust tekitavam oleks, kui oleks vanem daam (55+, 60+, miks mitte 70+), laitmatute juuste, hoolitsetud käte ja kauni näonahaga. Vat siis ma näeks, et siin salongis tehakse väga head tööd klientide välimuse ja selle hoidmisega. Kogemusi on.

#3975837:

Ma tahaks töölepingusse kah siis omale ametinimetuseks nt numbrivõlur või tuhkatriinu või kontorihaldjas saada, kui juba tööle võetakse. Nii tore oleks CV-sse märkida hiljem. Muidu pean jälle olema kas igav raamatupidaja, poejuhataja või sekretär.

Noh jah, aga mõtle veidi ka tööandjate peale. Kui ma oleks tööandja, mul võtaks veidi kõhedaks, kui intervjueeritav teataks, et “Viimati töötasin inglina Taevas ja enne seda olin kolm aastat haldjas perefirmas Kalmistu teel. Vabal ajal olen väikestviisi lihapirukavõlur ja kondipuljongiguru”. (Taevas on üks reklaamiagentuur)

#3975800:

Polegi sellest aru saanud, milleks näiteks on vajalik, et ilusalongi admin/töötaja oleks tingimata roosa lapsenahaga neiu. Palju ägedam ja usaldust tekitavam oleks, kui oleks vanem daam (55+, 60+, miks mitte 70+), laitmatute juuste, hoolitsetud käte ja kauni näonahaga. Vat siis ma näeks, et siin salongis tehakse väga head tööd klientide välimuse ja selle hoidmisega. Kogemusi on.

Enne pandeemiat käisin ma ikka ilusalongis vahatamas ja see töötaja oli kah selline mitte-ülisale kolme lapse ema nagu ma isegi – palju julgem oli oma lötsis kõhunahk ja muud iluvead riiete alt nähtavale tuua võrreldes sellega kui oleks olnud roosa lapsenaha ja laitmatu figuuriga neiu puhul.

Militaarse taustaga asutus otsis – dokumendihalduse võlurit. Hea, et veel särasilmset snaiper-võlurit, tankitõrje haldjat või soomukjuht-tuhkatriinut ei otsitud.