Teema: Kes tulnud perega tagasi Eestisse elama

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Ehk ootate, kuniks laps on keskhariduse omandanud ja siis on tal vaba valik ise otsustada? [/tsitaat]
üldiselt on nii, et see mis keeles haridus omandatakse, määrab identiteedi ja kultuuriruumi. paraku neist lastest enam eestlasi ei saa, kel juba võõrkeelne keskharidus käes.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

üldiselt on nii, et see mis keeles haridus omandatakse, määrab identiteedi ja kultuuriruumi. paraku neist lastest enam eestlasi ei saa, kel juba võõrkeelne keskharidus käes.[/tsitaat]
no ja mis siis? kas on ILMTINGIMATA vaja et neist just eestlased saavad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tead, mina jällegi olen alati olnud Eesti patrioot. Aga nüüd kolin minema, sest meie pere rohkem ei suuda seda Eesti haridussüsteemi ja koolijama taluda. Koolistress, pinge ja tamp on siin niivõrd meeletu, et nõrgema närvikavaga lapsed ei pea vastu. Erivajadusega lastele sobivaid koole, sobivat tugiõpet jms saada on võimatu, isegi erakoolist ja oma raha eest ei saa… Peale seda, kui mu lapsed on iga aastaga koolistressi all üha haigemaks jäänud, ma seda pinget enam taluda ei soovi. Töötan Eestis väga hästi tasustatud alal ja tuleme perega siin ilusti toime majanduslikult. Aga enam ei suuda seda jama taluda. Siin on niigi raske, nii palju inimesi elab lausvaesuses jms, ja isegi kui ise majanduslikult toime tuled, võid ühel hetkel avastada, et oled tõeliselt hädas.. Riiki ei huvita karvavõrdki, kuidas Su laps koolis hakkama saab või kas oleks vaja natuke midagi muuta, midagi teisiti teha selles süsteemis.. [/tsitaat]

Kuidas lastel koolis nii raske on? Ei minu lastel ega tutvusringkonna lastel pole koolis selliseid probleeme. Pingutama ja vaeva peab nägema küll,aga ei midagi ületamatut. Oma kooliajast ka mäleta mingit hirmsat stressi ega pingeid, koolis tuli käia ja õppida tuli kodus ka reaalselt laua taga paar tundi. Ei ela Tallinnas aga laps käib linna kõige tugevamas koolis ja õppida antakse palju,agas kõik on tegelikult tehtav. Millised nõuded koolis on teie meelest liiast? (räägin ikka tavaõppest ja tavalistest lastes,mitte erivajadustega).

Meie oleme pere, kes on Eestist läinud. Ja ilmselt igaveseks, kuigi \”never say never\”.

Umbes 10 aastat tagasi sain oma tööandjalt pakkumise elada ja töötada 2-3 aastat Eestist väljaspool. Samuti pakuti mulle enesetäiendamise võimalust ühe kohaliku ülikooli juures. Poeg hakkas käima rahvusvahelise kooli lasteaias ja hiljem 6-aastasena esimeses klassis. Otsustasime siiski tagasi minna Eestisse, just suvel enne kui poiss oleks Eestis pidanud minema esimesse klassi.

Valisime koos temaga välja ühe kooli kaunis kodu lähedal. Käisime vestlemas nii tulevase klassijuhatajaga kui ka kooli juhiga. Olime hirmul nats Eesti koolisüsteemi pärast, olin kuulnud palju koolivägivallast ja mõnitamisest. Poiss ei osanud hästi eesti keeles kirjutada, kartsime et teda hakatakse sellepärast tõgama.

Algus oli ideaalne. Klassid olid väikesed ja lapsi koheldi austusega. Siis järsku ühel hetkel kõik muutus. Peale jõuluvaheaega klassi koosolekul ütles õpetaja, et nüüd on \”sisseelamisaeg\” läbi ja hakkame elama reaalses maailmas. Reaalne maailm, mis see on? Noh et kõigile ja kõigele antakse täie rauaga ja lapsed peavad maast madalast aru saama, et elu ongi võitlus. Selge! Ja nii hakkaski olema. Täie rauaga, hommikust õhtuni.

Lapsed said 1-2 tunni jagu kodutöid teha iga päev. Minu poiss sai ikka juba enam-vähem hakkama. Seal klassis oli teisigi, kellel probleeme tekkis. Enamusel siiski matemaatikas, mitte eesti keeles nagu meie peres. Hindeid veel ei pandud, aga pingerida töödest seisis kogu aeg klassis seinal. Hiljem lausa koridoris klassi ukse kõrval seina peal, seega kogu kool sai siis teada, et Juku oli matemaatikas viimane ja Kalle eesti keeles. Lahe!

Meie elu Eestis sai olema ei vähem ega rohkem kui paar aastat pikk. Otsustasime kolida ligemale oma hobidele, sinna kus me iga aasta suvel ja talvel puhkamas käisime. Sinna kus me enamuse oma kõrvalepandud rahast matsime. Sinna kus minu ja mu mehe hing ilmselt olid sündinud 🙂

Poiss käib siin koolis viiendat aastat. Ta tuli sõnakestki kohalikku keelt oskamata esimesel koolipäeval kooli. Talle määrati koheselt nn. toetajaks üks koolivend, kes oskas inglise keelt. Kooli poolt sai ta kohaliku keele lisaõpet. Ja me ei ela mitte suures linnas, kus kõik selline tugiõpe jms tavaline on. Oleme väga väikeses kohas.
Väiksemad lapsed on lasteaias ja eelkoolis. Kõik ärkavad hommikul üles ja lähevad rõõmsalt kooli-aeda. Nutmist ega popitegemist siin pole. Saab tegeleda oma hobidega, saab hingata ja stressitase on NULL.
Ma ei ütleks, et lapsed on siin vati sees. Samas ma ei ütleks ka, et nad EI ole vati sees. Aga neist peetakse lugu, neid võetakse kui võrdseid ja nende eest kantakse hoolt kui nad parasjagu oma kodus ema-isa juures ei ole.

Miks siis Eestist ära tulime (kui jätta kõrvale meie hobid, millega Eestis tegeleda ei saanud).

1. Koolistress. Esimesest klassist peale algab suur võitlus esikoha pärast.
2. Mehe roll Eesti elus. Olematu isapuhkus (nüüd vist on midagi?). Kui isa tahtis haige lapsega koju jääda, siis küsis firmaomanik, et kas su naine suri ära, et tema ei saa kodus olla.
3. Mõttetu tõmblemine mammona nimel (vaadake autoparki Tallinnas, ülejõukäivad laenud ei-tea-mille soetamiseks jne)
4. Väljasurnud elu kaugemal kui 50 km Tallinnast. Enne ärakolimist Eestist tegime viimase katse kolida maale. Tahtsime taastada vanavanaisa talu Põlvamaal. Vallavanem saatis meid oma sooviga Tallinnasse tagasi (sõna otseses mõttes). Mis teil seal viga on? Ehitusluba me teile nagunii ei anna, külavaeseid pidi endalgi palju olema. Ja ettevõtlust pidi Pindi Jaan selles vallas ajama, pole siin konkurenti vaja. Uskuge või mitte, seda meile öeldi.
5. Igavene võitlus oma koha eest päikese all.

Nüüdseks oleme Välismaal. Närvid korras, ettevõtte saan luua siin seal kus tahan (kui vaid järgin kohalikke seadusi) ja elu on olemas nii maal kui linnas.

Jah, võimalik et me olemegi need nõrgad, keda Eestimaa ei vaja. Need, kelle koht ongi Välismaal. Sest tugevad ja ilusad jäävad ju Eestisse. Aga ma ei kahetse oma valikut.

Kui viimaseks midagi öelda materiaalse olukorra kohta, siis Eestis elasin ma kindlasti paremini oma rahadest. Saime käia puhkamas ja söök oli laual ning maksud/laenud tasutud. Siin olen hakanud rahasid rohkem planeerima, samas mitte et teda ei oleks, aga ilmselt olen võtnud üle kohalikud kombed. Oleme ette planeerinud ca 2 aastat (puhkused, kulud, tulud jne) nii palju kui selliseid asju saab pikalt ette planeerida.

Kõigile, kes tagasi tahavad minna. Mõõda üheksa korda enne kui lõikad. Kui oled läinud raha teenima, siis on kindlasti kergem Eestisse tagasi minna. Kui oled kohaliku eluga harjunud ja sind seob selle kohaga/riigiga midagi enamat kui lihtsalt hea palk – soovitan pikemalt mõelda.

Patrioot ja eestlane saab olla ka ilma, et elad Eestis. Ja tagasi saab ju alati, lennukipiletid on ööpäevaringselt müügil.

Päikest!
Nii \”teile\”, kes te olete seal! Kui ka \”meile\”, kes me oleme teiselpool vett!

On olemas need waldorf tüüp koolid, kas need ei ole seda modi, lapsel lastakse lal tema ise? ja kas peab tingimata minema tallinna elama. äkki sobib teile ka mõni muu linn: tartu? või pärnu, kus on ka täiesti tasemel sütevaka kool.samas sellist jõhrutsemist ei ole nagu tallinnas.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Riiki ei huvita karvavõrdki, kuidas Su laps koolis hakkama saab või kas oleks vaja natuke midagi muuta, midagi teisiti teha selles süsteemis.. [/tsitaat]
Kas Sa tead, mis, mida ja kuidas on teises riigis? Mis seal koolisüsteemis paremini on? Milles on erinevus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

[small]Kägu kirjutas:[/small]

Käige Eestis siis nii tihti, kui soovite, aga jumala eest ärge seda hullu tükki tehke, et tagasi kolite oma ilusast ja heast kohast!!!!!!!![/tsitaat]
Ära jaga teistele soovitusi lambist ja tuleb ära kolida, kui elu ei meeldi. Hea on seal, kus meid pole!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuidas lastel koolis nii raske on? Ei minu lastel ega tutvusringkonna lastel pole koolis selliseid probleeme. Pingutama ja vaeva peab nägema küll,aga ei midagi ületamatut. Oma kooliajast ka mäleta mingit hirmsat stressi ega pingeid, koolis tuli käia ja õppida tuli kodus ka reaalselt laua taga paar tundi. Ei ela Tallinnas aga laps käib linna kõige tugevamas koolis ja õppida antakse palju,agas kõik on tegelikult tehtav. Millised nõuded koolis on teie meelest liiast? (räägin ikka tavaõppest ja tavalistest lastes,mitte erivajadustega).[/tsitaat]
teil on siis hästi! nautige seda, see on kuldaväärt. minu jaoks ei ole palju hullemaid asju, kui see, et koolihariduse omandamine on KOHUSTUSLIK. Aga minu lapsed ei saa koolis käia. Sest koolistress ja pinge on niivõrd suur, tagasihoidlikum laps jääb nende tublide ja tugevate varju ja alla, aktiivsetel lastel on koolis tore ja nad saavad hakkama. Tihtipeale üldse mitte paha pärast \”sõidavad üle\” neist nõrgematest. Õpetajatel pole ka nende jaoks aega ega tahtmist. Ja nii need natukenegi erinevad lapsed ongi hädas. Mina ei suuda pidada normaalseks, et nii suur osa Eesti meestest on vaevu põhi- või keskharidusega. Et koolist vaevu veetakse end läbi, sest see on kohustuslik. Minu lapsed õppisid tavakoolis, ja samuti mitte Tallinnas. Ei ole kooli tulemused riiklikes tabelites kuskil väga kõrgel. Aga neil on raske. Mitte teadmiste poolest – nad ei ole rumalad! Nad on palju nutikamad, kui suur osa klassi lastest, muide. Väga laia silmaringiga ja tublid. Aga see süsteem ei sobi neile. See kära-müra ja pidev olelusvõitlus ei sobi neile. Erivajadus ei pea alati seisnema füüsilises puudes, asi võib olla ka näiteks nõrgas närvisüsteemis. Ja selliste muredega lapsi ei toetata mitte kuidagi.. Muide, minu lapsed ei ole ainsad, kes sellele pingele vastu ei pea. Tean päris mitmeid, kes on lausa füüsiliselt haigeks jäänud koolistressist. Väsimus, pidevad haigused. Nautige seda, et teil sellega kõik korras on…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]On olemas need waldorf tüüp koolid, kas need ei ole seda modi, lapsel lastakse lal tema ise? ja kas peab tingimata minema tallinna elama. äkki sobib teile ka mõni muu linn: tartu? või pärnu, kus on ka täiesti tasemel sütevaka kool.samas sellist jõhrutsemist ei ole nagu tallinnas.[/tsitaat]
hea meelega läheks mujale, aga kuidas siis ära elada?! Minul on tallinnas töö, ja sissetulek, millesarnast teenivad Eestis väga vähesed. Paraku ei saa ka õhust peret ära toita. See ongi Eesti traagika.

[small]maya kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja nii ongi- need kes mujal elanud pole, ei tea tegelikult midagi. Soomes on stressi väga palju, koolikiusamist, tööpaigakiusamist, mehed tapavad lapsi, naise ja enda. Naistel sünnitusjärgne stress ja seetõttu andeks antav, kui tapab seetõttu oma vastsündinu. Vot sulle heaolu riik. Maksud ja elamiskulud on nii suured et ka tavasoomlased ise elavad peost pihku. Mu töökaaslased kõik soomlased, tean ju täpselt kuidas nende elu. Palk lihttöölisel neto ca 1800, üürid ja maksud ja laenud ja muud verod ca 1000 või rohkem. Kätte jääb heal juhul 800. Sellest siis ka autoparandused jm. Suurema palga puhul jah kergem aga sellise palgaga kohta juba tavainimesel raskem leida.[/tsitaat] Eestis on lihttöölise netopalk 300-400¤ ja ka selle eest tuleb maksta kommunaalid, laenud, maksud ning ülejäänu eest elada ning parandada autot. nii et ma täiesti mõistan inimesi, kes Eestist palga päras ära kolivad, et Soomes 1800¤ palga eest \”vireleda\”.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui raha on, siis leiab ka lahendusi. Eraõpetajad näiteks.[/tsitaat]
Ja kui peres on 2-4 erivajadusega last, siis võtan 3 eraõpetajat. Maksan nende eest maksud ka, mis tähendab üle paarituhande euro suurust kulu kuus. Kahjuks on ikka minu palgal ka piirid..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]maya kirjutas:[/small]

Meil saab varsti ära oldud aasta. Pregu ei kahetse grammi eest ka mitte seda kohavahetust.
Majanduslik seis on parem ja tundub edasi ainult paremaks minevat.
Ka Eestis ei olnud me otseselt halval järjel (oli oma laenuvaba kinnisvara, väljaostetud autod, mitte ühtegi krediitkaarti ega väikelaenu), aga palgast midagi järgi küll ei jäänud.
Kui ma oma suuremad kulud peaksin kirja panema, siis saaksin umbes sellise nimekirja:
korteriüür ca 800 eur
telefonid 25 eur
elekter /kahe kuu peale/ 35 eur
autokindlustused 2 tk /kahe kuu peale/ 150 eur
ametiühingumaks ca 20-30 eur
püsikulud Eestis ca 160 eur
autokütus kuus mõlemale kokku ca 100
lõunasöögikulu tööl (mõlemal siis kokku) ca 320
Toidukulu – seda ma ei oskagi nii hästi arvestada- püüan nädalas 2-3 korda käia, arve kahele pluss kass, ca 30-40 euri kord. Kuus vast siis nii ca 350?
Kokku sain ligi 2000. Selle katab peaaegu ära minu palk. Mehe palgast saab remonditud auto, teha ülimalt kulukaid Eestis käimisi ja loodetavasti alustada maja sissemaksu kogumist.
Ehk siis tegelikult on mul nüüd endal vaja natuke paremini majandada ja katsuda täielikult oma palgaga jooksvad kulud katta, saaks kiiremini pangaorjusesse 😉
Oma soomlastest kolleegide (ja ka muude rahvuste pealt – meil kaunis kirju seltskond)on hästi näha, et majandamise oskust ei ole mitte igale inimesele antud. Ei pea ennast imeliseks majandajaks, aga no tõesti – kui palgapäev peaks mingil põhjusel nädal aega hiljem tulema, siis see meid ei tapaks ja samuti ei ole me menüüs enne palgapäeva viimasel nädalal makaronid makaronidega.
Ei taha siin ei uhkustada ja ammugi mitte ülbitseda, aga kõik algab siiski elamisest vastavalt sissetulekutele. Ära hüppa üle oma varju. Ja seda on siin tunduvalt lihtsam teha, kui Eestis.
Nagu keegi tarkpea kunagi ütles – ei ole vaja karta suuri väljaminekuid vaid tuleb karta väikeseid sissetulekuid.
No ja elu on palju rahulikum. Vähema tõmblemisega parem elukvaliteet – seda on eriti mehe pealt näha. Eestis ma kartsin, et ta lihtsalt töötab ennast surnuks.
Ei kahetse, aga igatsus on ikka. [/tsitaat]

miks te krediitkaarde kardate?
kui vähegi tahate reisida, siis on krediitkaart ju hädavajalik..
mul on alati kahju inimestest kes mingi eesmärgi nimel, auto, maja, vms aastaid hoiavad kokku..elu nagu jääb elamata mingi asja pärast.
ja ära hakka siin seletama et aga reisite ja puhkate oma mehe palgast..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

teil on siis hästi! nautige seda, see on kuldaväärt. minu jaoks ei ole palju hullemaid asju, kui see, et koolihariduse omandamine on KOHUSTUSLIK. Aga minu lapsed ei saa koolis käia. [/tsitaat]

aga koolis kâimise kohustust ju ei ole!

miks sa ei korralda oma lastele koduôpet?