Esileht Pereelu ja suhted Kes tunnevad suhtes armastuse puudust…

Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )

Teema: Kes tunnevad suhtes armastuse puudust…

Postitas:

Kuidas olete selle tühimiku täitnud?

lahutuse peale ei mõtle.

mis teie jaoks toiminud?

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.10 10:58; 29.10 12:34; 29.10 12:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Võta endale kass

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

hobid heas seltskonnas, sõbrad, silmarõõmud

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.10 11:56; 29.10 15:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hobid, sõbrad, lapsed, tegutsemine. Minul on ka lihtne, mind pole ükski mees elu jooksul armastanud, vähemalt sõnades pole öelnud seda, seega pole mul illusioone, et lahku minnes ja uut meest ostides asi kuidagi muutuks ja ma äkki leiaksin mehe, kes mind “armastaks sellisena nagu ma olen”.  Kompenseerin mehepoolse armastuse puudust sellega, et armastan iseennast ja tegelen endale meeldivate tegevustega. Lapsed õnneks armastavad mind.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.10 12:04; 29.10 12:34; 29.10 12:52; 29.10 16:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks pole armastust tähendabki seda, et pole ka suhet. Miks peaksin olema koos kui ma ei armasta ja mind ei armastata?

+7
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks pole armastust tähendabki seda, et pole ka suhet. Miks peaksin olema koos kui ma ei armasta ja mind ei armastata?

No mina olen koos seepärast et kuigi mees ei armasta siis ta ikkagi hoolib ning aitab olulisel määral lastega. Ega mul üksi lastega kuidagi kergem ei oleks, nagu öeldud, olen juba üsna vana ja siiani mind keegi armastanud ei ole, seega selle lootuse võib rahulikult ära jätta.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.10 12:04; 29.10 12:34; 29.10 12:52; 29.10 16:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Teemaalgataja:

tunnen, ET ei armastata.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.10 10:58; 29.10 12:34; 29.10 12:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu jaoks pole armastust tähendabki seda, et pole ka suhet. Miks peaksin olema koos kui ma ei armasta ja mind ei armastata?

No mina olen koos seepärast et kuigi mees ei armasta siis ta ikkagi hoolib ning aitab olulisel määral lastega. Ega mul üksi lastega kuidagi kergem ei oleks, nagu öeldud, olen juba üsna vana ja siiani mind keegi armastanud ei ole, seega selle lootuse võib rahulikult ära jätta.

aga kuidas teil siis suhe algas, kui isegi alguses armastust ei tundnud?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 29.10 10:58; 29.10 12:34; 29.10 12:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

aga kuidas teil siis suhe algas, kui isegi alguses armastust ei tundnud?

Ma ikka meeldisin mehele ja saime väga hästi läbi, samas mingi ideaalnaine ma mehele pole kunagi olnud, välimus jätab soovida, vennad eelistavad tal selliseid imekauneid piltpostkaardi kaunitare, mina see kindlasti ei ole.  Jäin ootamatult rasedaks rasedusvastaseid tablette süües, pole aimugi, mis valesti läks, ehk unustasin mingi tableti ära, olen hajameelne. Igatahes otsustasime koos proovida ja kui üks laps oli juba tehtud ning kooselu sujus, tegime ühise otsusena veel kaks last. Mees ei ole kunagi tahtnud abielluda minuga, pole kunagi öelnud, et armastab. Kui ise ütlesin, et armastan ja otse küsisin, vaikis. Igasugu lembesõnad on temale võimatud. Aga lahku minna ta hetkel veel ei taha. Hoolib päris kindlasti, kas armastab, pole tegelikult aimugi, igasugu tõendid selle kohta on kaudsed ja tähendavad pigem lihtsalt hoolimist.

 

+8
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.10 12:04; 29.10 12:34; 29.10 12:52; 29.10 16:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga kas sa ise meeldid endale? Sinu puhul ilmselt on kasuks kõige banaalsem soovitus: Keskendu sellele, et sa ise endale meeldiks. Muuda oma välimust, tegele sisemise enesekindlasue saavutamisega, õpi midagi uut. Pane enda jaoks eesmärgid kirja (mida sina elult tahaksid)  ja keskendu nendele. Katsu tuua oma ellu uut sära, mis pole seotud su mehega vaid sinu endaga. Kui sa ise muutud, siis ehk muutub ka su suhe mehega.

Üldiselt muidugi pole lahutus asi, mida peaks kartma – selle kohta käib ütlus, et parem õudne lõpp kui lõputu õudus.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Meil on jälle nii, et mees armastab, aga mina mitte. Välja ütelda ei julge seda. See mees, võiks ütelda, suisa suudleb maad mu jalgade all, ka peale 16a abielu ja 3 last. Teeb pidevalt komplimente ja peab mind justkui ideaalseks naiseks. Ei joo, ei käi pidudel ja on ideaalne isa lastele. Lubab mul käia ja puhata sõbrannadega spa-s ja reisidel.

Aga mina ei armasta. Füüsiliselt ei tunne ma tema vastu  mingit kirge, ta on ülekaalus ja ei hoolitse enda eest piisavalt. Välja ütelda ja lahutada ei julge, sest minust ei jääks midagi järgi, kui kaks suguvõsa mind lihtsalt maha lööks sest “lahutasin täiuslikust mehest, kellesarnast sa enam iialgi ei leia”. Olen omadega ummikus ja depressioonis ja ei tea mida teha.

Sest olgem ausad, pole ju võimalik leida 39-aastaselt ja 3 lapsega endale uut meest niikuinii.

/tunnen natuke ennast ühe tuntud blogija moodi hetkel, kes tegi sama otsuse ja sai sarnase “p*sarahe kaela

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Armastus on üks kummaline asi. Kuidas sa näiteks seda tunned, et ei armastata?  Milles see väljendub? Kas ise armastad ennast ja teda? See, et sa tunned armastuse puudumist, kas see kindlasti tähendab, et armastust pole?

Mõni inimene ei teagi, mis see armastus on… ja ehk seetõttu ei oska seda ka väljendada. Mõni ajab armastuse segi kirega, mõni ajab armastuse segi hoolimisega. Mõni ei jaga lihtsalt matsu lahti, miks see naeratus näole ronib, kui teine inimene läheduses on. Ja mõni inimene pole kunagi armastust tundnud (mõtlen nüüd lapsepõlve), aga teagi, miks see asi üldse oluline peaks olema elus.

Mul on üks harjutus, mis aitab hästi armastuse puudumise vastu: mine peegli ette, vaata endale sügavalt silma ja ütle: “ma armastan sind.” Minu puhul vähemalt on siis juhtunud imesid.

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu peas tekkis kohe hulk retoorilisi küsimusi (ei oota neile vastust).

1. Miks üldse inimesed nii elada tahavad?

2. Kas tõesti usud, et sa ei saa paremat või ei vääri paremat vms?

3. Sind ei heiduta see, kui paljust sa ilma jääd tänu sellisele suhtele? See pole ei liha ega kala.

4. Suudad tõesti sellises elus õnnelik olla?

Ma ei tea, kahju või koguni hale hakkab lihtsalt, kui inimesed end nii tühiseks peavad.

Sa küll vastust ei oota, aga ma vastan ikka, vbla mõni teine ootab:

Loomulikult pole ma õnnelik ja ei taha ka nii elada, aga kahjuks on see hetkel võimalikest variantidest tõesti parim. Minu vanuses ei ole see meeste valik tõesti eriti suur. Pealegi on mul lapsed. lahutades tahaks 1 laps minu juurde, teine isa juurde. seega ühte last näeksin paar korda kuus ja see tähendaks sisuliselt võõrandumist

ja tundes mu meest tähendaks lahutus totaalset sõda ja käkikeeramist kõiges, mis vähegi võimalik, ta pühendaks oma elu minu piinamisele, isegi siis kui see talle endale ka halba teeb

 

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.10 11:56; 29.10 15:26;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga teemaalgataja, kas sa niipidi oled mõelnud, et võibolla tänu sellele, et sellise kinnise ja lembesõnu kartva mehe teele sattusid sina ehk naine, kes suhte nõustus  “koos proovima” ja pärast “ühise otsusena lapsi järgmisi lapsi saama”,  sellel mehel üldse on praegu pere? Et kui selle mehe teele oleks sattunud ainult naised, kes oleks oodanud sõnalisi armastusavaldusi ning ühel põlvel abieluettepanekut ja kes oleks omapoolsele: “Armastan sind” vastuseta jäämise puhul draama teinud – siis see mees oleks enne pereloomiseni jõudmist kinni jooksnud ja elaks üksi kurvastades praegu? Ehk teisiti öeldes – põhjus, miks ta sinuga nii kaugele jõudnud on, võib olla just selles, et sina tundusid talle sellisena, kellega “saab asju ajada küll” ehk kes tema tõrksust lembesõnade vastu üleliia proovile ei pane.

Selliseks lembesõnu kartvaks tüübiks, nagu sa teda algusest peale tead, ta tõenäoliselt ka jääb. Isegi,  kui sina jalgu trambiks ja tamast lahku minna ähvardaks. Ära pinni ega käsi tal vastata – see ei tee midagi paremaks. Kui ise ütled, siis pigem mingi teise sõnaga, näiteks, et “sa oled selle ka nii hästi teinud ja sa meeldid mulle väga” või “austan sind väga”. Vaata, kuidas reageerib. Kui vaikib ja ei tea, kuhu silmi peita, aga samal ajal heameelest punastab – siis on see hea märk. Et ega temal ka ütlejast ehk sinust sugugi ükskõik ei ole.

Samas on selliste inimeste hulgas, kes kardavad suuri sõnu ja on sõnadega väga ettevaatlikud, jällegi palju kindlaid inimesi – sellised, kes suhtuvad elusse ja ajadesse tõsiselt,  alati mingi kokkuleppe teinuna annavad oma parima, et seda kokkulepet täita. Üldiselt, kui seda tüüpi inimene tegudega näitab, et võtab midagi/kedagi tõsiselt ja hoolib, on see suur asi.

Ehk siis sinu valik, kas näed rohkem positiivset poolt või negatiivset poolt.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.10 15:58; 29.10 16:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas sul, TA, on palju vaba aega? Vaatad seriaale, loed raamatuid, käid kinos ja teatris suurtest tunnetest osa saamas ja siis tõded, et kodus seda armastust nagu napib? See ei ole üldse noriv küsimus. Minu mees (19 aastat koos, sellest 4 aastat abielus) ei ole mulle kunagi klassikaliselt armastust avaldanud. Ja mitte kunagi vabandust palunud (kuigi põhjuseid oleks nagu pika elu jooksul olnud). Aga ma näen ja tunnen tema käitumisest, et olen austatud, hoitud ja armastatud. Ning käitumise muutmisest/parandamisest, kui midagi on valesti tehtud.
Ehk siis minule on tarvis tegusid, ilma sõnadeta saan elatud. Vastupidi oleks nadim.
Kas sinul on kindlasti nii, et ei armastata ei sõnade ega tegudega?

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu peas tekkis kohe hulk retoorilisi küsimusi (ei oota neile vastust). 1. Miks üldse inimesed nii elada tahavad? 2. Kas tõesti usud, et sa ei saa paremat või ei vääri paremat vms? 3. Sind ei heiduta see, kui paljust sa ilma jääd tänu sellisele suhtele? See pole ei liha ega kala. 4. Suudad tõesti sellises elus õnnelik olla? Ma ei tea, kahju või koguni hale hakkab lihtsalt, kui inimesed end nii tühiseks peavad.

Mina ei ole teemaalgataja aga mina valin võimalikest valikutest parima. Ideaalset valikut polegi mul kunagi olnud. Kui lapsi hakkasin tegema praeguse hooliva aga mitte armastava mehega, olin juba fertiilse ea lõpuosas. Ühel hetkel tuleb lihtsalt reaalsusele silma vaadata ja küsida endalt, kas tahad päris üksi elu lõpuni olla, või tahad lapsi ka. Vastuarmastuse osa lihtsalt polegi ma kunagi kogenud, lühikesi romansse, seda küll, pikka rahulikku kooselu, seda ka, aga mitte armastust. Ma ei jää millestki ilma, ses puhtalt eelnenud üksi elatud aastate kogemustele toetudes seda, millest ilma jääda, ei tuleks ka siis kui ma praeguse mehega koos ei elaks. Jah, ma suudan olla õnnelik, sest mina olen selline inimene, kes saab õnnetunde pisikestest asjadest elus, kaunist päikeseloojngust, hästi välja tulnud maalist, lapse kallistusest jne. Sinu rahustuseks, ma ei pea end üldse tühiseks, ei maksa meelevaldseid järeldusi teha. See, et ma kellegagi kirglikult kokku ei sobi ei tähenda, et ma tühine olen, inimene võib täiesti sisukas olla ka ilma meheta kõrval, minu tühisust või mittetühisust ei dikteeri ometi see, kas mul on armastav mees kõrval või mitte. Jah, selle armastuse puudumise pärast olen muidugi kurb. Mõni teine on kurb, et ei saa lapsi, kolmas on kurb, et on haige, neljas on kurb, et peab elu lõpuni väikeses korteris elama. Paljudel inimestel ei ole kõik elus ideaalne. Päris palju asju minu elus siiski on hästi. Kas ma väärin armastust? Igaüks väärib armastust. Aga igaüks ei leia seda päris armastust, on oi kui palju inimesi, kes on elu lõpuni üksikus, on sellised, kelle armastus ei ole päris armastus, sest kooselu läheb juba paari aasta pärast lahku. Mõni ootab igavesti seda printsi valgel hobusel ja teda ei tulegi ja lapsi ka enam ei saa.

 

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 29.10 12:04; 29.10 12:34; 29.10 12:52; 29.10 16:29;
To report this post you need to login first.
Postitas:

??? ??? ??? on konkreetselt inimesi, kes on aseksuaalsed. Äkki tema mees ongi. Või teda lihtsalt poleks suhted huvitanud. Kes on kinnine, seda tavaliselt ei huvita need asjad, sest kinnine loomus sunnib ikkagi tegutsema, kui adrenaliin veres on. See kurvastamine on jälle enda tõlgendus. Mina ei saa sellest aru.

Kinnisus ei võrdu aseksuaalsusega. Ega ka eraklikkusega alati.  Küllalt on neid, kes tahavad inimeste saginat enda ümber, mitte üksiolekut, küll aga võivad ebamugavust tunda seoses enda avamisega. Vanema põlve mehed olid paljud sellised., kellelt ilusaid sõnu tangidega ka ei kangutanud välja, aga ega nad seetõttu veel erakud polnud.

Teemaalgataja mees, tundub, on perekonna enda tingimustel saanud – teemaalgataja ei maininud, et mees millegi üle nuriseks või et ta prooviks üksindusse tõmbuda, ühisest elust /kohustusest kõrvale viilida vms.  Mehele ilmselt sobib kõik see nii – ilmselt ta on rahul,et tal on kolm last ja naine. Naist on aga mehe kinnisus (mis on olnud algusest peale) tunnete teemal tegelikult häirib.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 29.10 15:58; 29.10 16:38;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga teemaalgataja, kas sa niipidi oled mõelnud, et võibolla tänu sellele, et sellise kinnise ja lembesõnu kartva mehe teele sattusid sina ehk naine, kes suhte nõustus “koos proovima” ja pärast “ühise otsusena lapsi järgmisi lapsi saama”, sellel mehel üldse on praegu pere? Et kui selle mehe teele oleks sattunud ainult naised, kes oleks oodanud sõnalisi armastusavaldusi ning ühel põlvel abieluettepanekut ja kes oleks omapoolsele: “Armastan sind” vastuseta jäämise puhul draama teinud – siis see mees oleks enne pereloomiseni jõudmist kinni jooksnud ja elaks üksi kurvastades praegu? Ehk teisiti öeldes – põhjus, miks ta sinuga nii kaugele jõudnud on, võib olla just selles, et sina tundusid talle sellisena, kellega “saab asju ajada küll” ehk kes tema tõrksust lembesõnade vastu üleliia proovile ei pane.

Selliseks lembesõnu kartvaks tüübiks, nagu sa teda algusest peale tead, ta tõenäoliselt ka jääb. Isegi, kui sina jalgu trambiks ja tamast lahku minna ähvardaks. Ära pinni ega käsi tal vastata – see ei tee midagi paremaks. Kui ise ütled, siis pigem mingi teise sõnaga, näiteks, et “sa oled selle ka nii hästi teinud ja sa meeldid mulle väga” või “austan sind väga”. Vaata, kuidas reageerib. Kui vaikib ja ei tea, kuhu silmi peita, aga samal ajal heameelest punastab – siis on see hea märk. Et ega temal ka ütlejast ehk sinust sugugi ükskõik ei ole.

Samas on selliste inimeste hulgas, kes kardavad suuri sõnu ja on sõnadega väga ettevaatlikud, jällegi palju kindlaid inimesi – sellised, kes suhtuvad elusse ja ajadesse tõsiselt, alati mingi kokkuleppe teinuna annavad oma parima, et seda kokkulepet täita. Üldiselt, kui seda tüüpi inimene tegudega näitab, et võtab midagi/kedagi tõsiselt ja hoolib, on see suur asi.

Ehk siis sinu valik, kas näed rohkem positiivset poolt või negatiivset poolt.

Sa ei räägi ju teemaalgatajast üldse. Need asjad kirjutas siia üks teine kägu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui lapsi hakkasin tegema praeguse hooliva aga mitte armastava mehega, olin juba fertiilse ea lõpuosas.

Ma arvan, et sa oled oma armastuse osas tiba ülekohtune, sest kõik, mis sul mehega kaasub, kõlab küll kui armastus. Mitte küll fanfaaride saatel ja roosiäilmetest üle puistatud, aga selline mõnus loksuv armastus, mis palju tähelepanu ei nõua, aga allhoovustes tugev ja vastupidav. Mulle tundub, et oled õnnelik naine. Ja armastatud.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega ei oskagi millegagi täita. Olen proovinud rohkem enda isiklikule elule keskenduda, aga see tähendab, et eemaldume teineteisest veelgi, me isegi ei räägi enam, sest pole millestki rääkida. Kinnised oleme nagunii mõlemad ja igapäevast tühja-tähja suust välja ei aja ka nn headel aegadel. Oleme koos olnud juba palju aastaid ja iga aastaga tunnen, kuidas läheb aina hullemaks. St varem armastasin vähemalt mina, aga nüüd tunnen, kuidas armastuse asemel on ükskõiksus tulnud, loobumine, väsimus. Päriselt lahku minna pole kohustuste ja materiaalse kitsikuse tõttu niipea võimalik. Küllap paljud elavad nii.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 20 postitust - vahemik 1 kuni 20 (kokku 20 )


Esileht Pereelu ja suhted Kes tunnevad suhtes armastuse puudust…