Teema: Kes veel ei saanud oma mehelt naistepäevaks midagi?

Nõukaajast on möödas 30 aastat. Vana see mees siis on, et nõuka aega toob põhjenduseks. Ega need vanad mehed on pigem laisad, kui et asi on nõukaajas. Ja vaata kui sa ühe korra teed sellest, et ta Sind meeles ei pea, sellise tüli, et …..Sina aga teed mida? Premeerid meest. Oleks siis söönud üksi ära, aga ei mehele kohe ka pakkusid :):):) Mees sai teada, et kui ta naisest ei hooli, siis ta saab selle eest torti 🙂

Tõenäoliselt on mehe jaoks ka jõulud nõmedad ja sünnipäeva pidamine mõttetu raharaiskamine?

Ega sellisega polegi suurt midagi teha – tahad tähistada, osta ise kook ja kata laud ja kui vaja, siis kingi endale midagi ilusat ka:) Ju mees siiski pisut hoolib ka ilma tähelepanuavaldusteta – muidu poleks sa temaga ju kolme last saanud.

Minu mees on ka üsna kehva üllataja. Üldiselt kipuvad tal tähtpäevad meelest ära minema. Lilli ei kingi ta kunagi, tema jaoks on ilusam, kui need kasvavad seal, kus nende loomulik koht. Mõnikord on küll kurb, kui lilli ei saa, samas ei ole ma kunagi lõikelilli väga fännanud. Närtsivad ära ja siis kurb neid ära visata. Nii et, kui tuleb isu, siis kas ostan ise või korjan peenralt/põllult.

Ühesõnaga, minu mees ei ole ka just kõige kõvem üllatuste tegija. Kuigi tänase kodurahu huvides ostis kommikarbi. Oleks torti toonud, aga seda ma ise ei soovinud. Aga eks inimeste jaoks ongi erinevad asjad tähtsad. Kui mehe jaoks ei ole naistepäev tähtis ja minu jaoks on, siis poputan ise ennast millegagi ????. Ja mu meelest olulisem on see, kui mees paneb oma naist tähele iga päev, mitte ainult siis, kui on tähtpäev ????

Haha, a mina sain pragada, et ma talle va vaesele hingele meelde ei tuletanud, et naistepäev on. “Käisin ju poes, oleks saand lilled tuua krt. “

#3381483:

Haha, a mina sain pragada, et ma talle va vaesele hingele meelde ei tuletanud, et naistepäev on. “Käisin ju poes, oleks saand lilled tuua krt. “

Ehhee, päris hea!

#3381331:

Ma ei saanud isegi head soovi naistepäevaks. Aga ma muidugi ei üllatunud, sest koos oleme elanud juba kaua. Peres kolm tütart – ka neid ei peetud meeles. Põhjuseks see, et naistepäev olevat nõme nõukaaegne komme. Varem tõusis sellest ikka tüli ka, aga enam ei viitsi, ausõna.. Ostsin siis ise koogi (ja andsin mehele ka – see maitses talle küll). Istun siin ja mõtlen, et mu mehel on vist mingi sotsiaalne puue.

aga mida mees meestepäevaks saab?

neid tähtpäevi, kus peab midagi kinkima, on tavalise Eesti mehe maitsele juba liiga palju – sünnipäev, jõulud, emadepäev, sõbrapäev, naistepäev. Pole mingi ime, kui viimased, ausalt mitte just eriti olulised, ära unustatakse. Nõukaaegne igand ja Ameerika komme on sama tobedad. Eelistaks pigem tavalisel kolmapäeval lillekimpu…

Kui see päev on pühendatud naiste õiguste ja vabaduste saavutamisele töö- ja ühiskondlikus elus, siis miks abikaasa peaks sel puhul oma naisele lilli kinkima? Mina olen väga rahul, et minu mehel on saepuru asemel peas aju, mis suudab selle päeva tähendusest aru saada ja selle tähistamise peresiseselt välistada. See ei ole mitte kuidagi seotud perekonnaga või abikaasaks olemisega. See on puhtalt tööandjate ja ühiskondlike organisatsioonide rida.

Mina ei saanud, aga samas ma ütlesin mehele ka, et keelan endale mingit jama tuua ja ka lilli. Mulle meeldib kui mu mees mind igapäevaselt meeles peab, mitte justkui sundkorras.

#3381700:

Ma võtsin endale üks aasta vabastuse paarist sellisest kohustuslikust materiaalsete esemetega meelespidamisest ja isikliku kohalviibimise kohustusest ning keelasin igasuguse kobisemise sel teemal. Lihtsalt, et asjahuvilised saaks aru, et mul on vabadus neid sellistel päevadel meeles pidada ja õigus valida, kas või kuidas ma seda teen. Sellest ajast tundub mulle asjaosaliste rõõm meelespidamisest ja üllatus lilledest ja asjadest siiram. Küllap teadmine, et ma ka “kohustuslikel” päevadel pean neid meeles sellepärast, et ma tahan seda teha, mitte vaid sellepärast, et selline on traditsioon, avaldab oma mõju.

Tahtsid ennast lihtsalt huvitavamaks teha asjahuviliste ees, eksole.

#3381710:

Kui see päev on pühendatud naiste õiguste ja vabaduste saavutamisele töö- ja ühiskondlikus elus, siis miks abikaasa peaks sel puhul oma naisele lilli kinkima? Mina olen väga rahul, et minu mehel on saepuru asemel peas aju, mis suudab selle päeva tähendusest aru saada ja selle tähistamise peresiseselt välistada. See ei ole mitte kuidagi seotud perekonnaga või abikaasaks olemisega. See on puhtalt tööandjate ja ühiskondlike organisatsioonide rida.

Kirjutan kahe käega alla!

Lisaks, et olen ka teemaalgataja mehega ühes paadis, et tähistamine on nõukaaegne komme. Oma naisele lillede toomine naistepäeval on sümboliseerib minu jaoks seda, et ülejäänud aasta naist pekstakse või vähemalt peetakse madalamaks kui muru ning naistepäeva nelgid on siis need, mida saab põhjenduseks tuua – tõin ju sulle lilli, mis sa enam virised ja oma õiguste eest seisad.
Lisaks ma arvan ka, et nelgid on üldse ühed kõige koledamad lilled.

Naised mõelga parem sellele, kes peres kui palju tööd teeb ja milline on vastav palk ning kas olete oma mehega võrdsed partnerid suhtes. Ma ei mõtle siis nüüd mitte ainult palgasuhet vaid ka väärtushinnanguid ja otsustamist, võimusuhet!

#3381777:

Naised mõelga parem sellele, kes peres kui palju tööd teeb ja milline on vastav palk ning kas olete oma mehega võrdsed partnerid suhtes. Ma ei mõtle siis nüüd mitte ainult palgasuhet vaid ka väärtushinnanguid ja otsustamist, võimusuhet!

Ma ei saa päriselt aru, mis sellega mõtled? Meil mehega on nii tööpanus, palk kui ka võimusuhe kodus suht võrdsetel alustel. Ainus erinevus ongi selles, et mees ei saa lillede ja kingituste mõttest aru, mina aga naisena justkui tahaksin tähelepanu ja meelespidamist. Mitte iganädalaselt, see käib minu meheele selgelt üle jõu ja seda ma ka temalt ei oota, aga paaril tähtpäeval aastas olen rõõmus küll kui ta selle enese soovidega vastuolus oleva pingutuse minu rõõmuks teeb ja need lilled mulle toob.

#3381799:

#3381793:

#3381777:

Naised mõelga parem sellele, kes peres kui palju tööd teeb ja milline on vastav palk ning kas olete oma mehega võrdsed partnerid suhtes. Ma ei mõtle siis nüüd mitte ainult palgasuhet vaid ka väärtushinnanguid ja otsustamist, võimusuhet!

Ma ei saa päriselt aru, mis sellega mõtled? Meil mehega on nii tööpanus, palk kui ka võimusuhe kodus suht võrdsetel alustel. Ainus erinevus ongi selles, et mees ei saa lillede ja kingituste mõttest aru, mina aga naisena justkui tahaksin tähelepanu ja meelespidamist. Mitte iganädalaselt, see käib minu meheele selgelt üle jõu ja seda ma ka temalt ei oota, aga paaril tähtpäeval aastas olen rõõmus küll kui ta selle enese soovidega vastuolus oleva pingutuse minu rõõmuks teeb ja need lilled mulle toob.

aga mis sa eelmine aasta mehele mehepäevaüllatuseks tegid?

Meestepäevaks saab ta enamasti kas mingeid huvitavamaid käsitööõlusid või spordisokke vms. Mina loomulikult pean teda meestepäeval meeles, muidu oleks ju imelik oodata naistepäeval meelespidamist. Õhtuks on kook ka. Kuigi ma arvan, et talle on tegelikult ükskõik, kas me peame meestepäeva või mitte, talle on tähtis, et ta oma hobidega saaks tegeleda ja seda ta ka saab. Ei ole ma kunagi tema ajakasutusse sekkunud ja teda kohustuslikesse pereüritustesse sundinud. Iseenesest on meestepäev väga lollil ajal kohe pärast isadepäeva.

Kui on minu sünnipäev, koristan mina, vaaritan mina.
Kui on mehe sünnipäev koristan mina, vaaritan mina. Ok. Ma saan aru, et kuna temale ei ole ka sünnipäevade tähistamine oluline, siis ei ootagi ma temalt samaväärset panust, aga no üks lilleõis või kommikarp või lihtsalt südamest tulnud hea soov ja kallistus ei võta just kuigi palju aega ja vaeva.

Minu mees on ka selline, kes ei saa ka sellistest pühadest ja rõõmustamisest väga aru.

Mina siis aga seletasin talle otse, et palun üllata mind tähtpäevadel, see teeb mulle rõõmu. Eriti just sünnipäevadel, tulevad meelde lapsepõlvesünnipäevad 🙂 Ja et ta emadepäeva lastele meenutaks ja aitaks lastel üllatust teha.
Naistepäevast pole juttu olnud küll :D, kuid nüüd ta inertsist toob naistepäeval ka lilli ja eile tegi ise tordi. Viis lilli mu emale ka 🙂
Ma ei oota üldse mingeid kalleid kinke vms, mulle meeldivad lihtsalt üllatused ja meelespidamine. Üllatus võib olla misiganes.

Ehk minu mõte kokkuvõttes on: kui kaasa on sedasorti inimene, kes ei pea pühadest midagi, siis miks ussitada omaette. Räägi otse, mida ja miks sulle üllatused meeldivad, mis on su ootused tähtpäevadeks 🙂

Kui aga trotsi pärast põhimõtteliselt ei pea sind meeles, ei soovi sulle rõõmu valmistada- siis tekib muidugi küsimus, et miks…

Mina ei saanud mehelt midagi naistepäevaks. Ja mu mees ei saanud minult midagi 23. veebruariks ehk nõukogude armee aastapäevaks. Me mõlemad oleksime (vastavalt) väga solvunud olnud ja teist opakaks pidanud, kui teine selliseid nõukaaegseid punaseid pühi tähistanud oleks.

Arvan nagu mõni eespoolkõnelejagi, et see on alati, loomisest alates, olnud poliitiline tähtpäev. Praegusel ultrafeminatside pealetungi ajastul ajab pigem öökima. Jätke mind rahule, rohmakad ja jämedahäälsed tanksaabastes meestesoengutega “naisõiguslased”, te olete ammu juba piiri ületanud. See on, mida ma naistepäevast mõtlen, lubage mulle palun minu isiklik arvamus.