Teema: Keskeas naised – mis on teie tugevused omas suhtes?

Olen 40, mehega koos 19 aastat.

Mõned omadused:
* olen nutikas, taipan kiiresti asjade tuuma, suudan pidada vaimukat vestlust
* olen hea organisaator ja planeerija
* olen väga hea ema meie lastele
* olen oma töös edukas
* ma ei nääguta peaaegu mitte kunagi ega kisu tüli üles, olen suhetes väga-väga kannatlik ja tolerantne pisivigade suhtes (mis mõnele teisele võib-olla tunduksid suured vead)

Lisaks:
* meil on sarnased poliitilised ja maailmavaatelised väärtushinnangud ja eluolu puudutav maitse
* meile kummalegi ei meeldi kodus taustamüra (nt et telekas, raadio käivad “taustaks”)
* meile mõlemale jubedalt meeldivad loomad

No ja mu välimus meeldis mehele loomulikult ka, eriti nooremana, ehkki eriline iludus ma tõesti pole kunagi olnud, aga noh, vähemalt mul on terane silmavaade ja paks juuksepahmakas ja ilusad tissid.

Mina ole iidvana – veidi alla kuuekümne – ja samal mehel olnud rohkem kui poole omast elust.
Ilmselt meie pikaealisr suhte alustaladeks on minu laiskus ja enesekesksus.

#3550195:

Et kes siin kiitleb oma hea välimuse või majandamisoskusega – mitte midagi ei loe enam, kui noor liha mehe silmapiirile ilmub.

See sõltub ikka väga palju mehest. Ei jookse iga mees keskpärase noorema naise juurde. Ikka väga palju sõltub sellest, milline suhe paaril on. Küllalt nähtud mehi, kes oma naist elu lõpuni imetlevad, mingid noored tuustakad ei pääse ligidalegi. On teatud tüüp inimesi, kes ei suudagi lähedased olla rohkem kui ühega.

Peale selle, mu mees näiteks ei elaks iialgi üle, kui mul peaks uus kaaslane tekkima, ta kindlasti ei annaks selleks vähimatki võimalust. Ta teab täpselt, milline sebimine mu ümber algaks, kui ta vähegi selleks põhjust annaks.

#3550195:

mitte midagi ei loe enam, kui noor liha mehe silmapiirile ilmub. Kahjuks.

Kui mees on nii loll, et ainult selle noore liha järgi jookseb, siis tõesti – head teed tal minna.

#3549121:

#3549114:

#3549103:

23 aastat abielu ja vanust 51.

Mees ütleb, et sinuga on hea elada, saab kõike arutada, kõik asjad laabuvad lihtsalt. Oskan inimestega suhelda, mul on suur sõpruskond, käin paljude sugulastega (ka mehepoosetega) läbi, oleme alati küll oodatud. Lapsed on öelnud, et neil on vanematega vedanud. On ka majanduslikku nutti.

Noorena olin väga kena, nüüd on prillid ja 10 kg ülekaalu. Välimusele ei maksa panustada, on vaja oskust inimestega käituda, hoolida neist.

Noorena kena, aga nüüd prillid? Mis sajandis sa elad?

Prillid ei sobi kõigile, minule näiteks mitte – olen prillideta palju kenam (lihtsalt ei ole selliseid raame).

igaks juhuks tuletan meelde, et on 21 sajand ja sarvraamiga prillide kõrvale on tulnud uusi võimalusi

#3550203:

See sõltub ikka väga palju mehest. Ei jookse iga mees keskpärase noorema naise juurde. Ikka väga palju sõltub sellest, milline suhe paaril on. Küllalt nähtud mehi, kes oma naist elu lõpuni imetlevad, mingid noored tuustakad ei pääse ligidalegi. On teatud tüüp inimesi, kes ei suudagi lähedased olla rohkem kui ühega.

Täpselt nii on. Mina oma meest kunagi aasisin, et nüüd oled 40 ja aeg keskea kriisiks. Võibolla võtad noorema naise….Ta jäi mulle ohmaka näoga otsa vaatama ja küsis: “miks?”. Tema arvates noored ei oska midagi – ei ole nendega midagi rääkida ja pole ka voodis nendega suurt midagi teha. Vanem naine, eriti ajalooga naine, on vähemalt minu mehele, kütkestavam. Ma arvan, et kui lahku peaksime minema, siis talle tekibki pigem vanem naine. Aga loodetavasti ei saa ma seda kunagi teada 🙂
Minu enda tugevused? Et olen selline nagu olen – kellelegi teisele ma sellisena ei sobi, a oma mehele küll. Ja objektiivselt võttes olen küll ilus, tark ja andekas, kuid ma pole tähele pannud, et see romantilises plaanis üleüldiselt loeks.
Mind seob mehega suhteliselt sarnane maailmavaade (väikeste erinevustega), sarnane kultuurimaitse (muusika, kino, teater, kirjandus, sport), huumorisoon on meil 98% sama, voodielu 100% klappi. Toidueelistused on sarnasesse suunda, väikeste erinevustega, mis igapäevaelu üldse ei sega. No mida sa siin välja vahetad?

Siin on kaks kategooriat:
1) mees tahab veel lapsi,
2) mees enam ei taha lapsi.

Kui on tegu variandiga 1), siis on noorusel absoluutne eelis, ükskõik kui palju neid siin ebaküpseteks ja tuustakateks sõimata.
Kui on 2), siis võivad olla vanemal naisel paremad šansid. (Aga tingimata ei pea olema.)

#3549054:

Ma vahel ka olen endalt mõttes küsinud, miks mu mees tahab minuga koos elada, sest ma pole mingi iludus, olen küll normaalkaalus, süüa teen keskmiselt, aia hoian hädapärast korras. Ei midagi erilist. Aga me oleme mehega hea tiim – tema on praktiline nokitseja, ehitab ja remondib, aga on kehv suhtleja ja ehituspoest tuleb enne ilma ostuta tagasi, kui et müüja käest küsima läheb, kus tema otsitav kaup on (no natuke vist liialdasin praegu). Mina jälle olen organiseerija, korraldaja, helistaja ja suhtleja, pakun ideid, tellin ehituskaubad koju. Meile meeldib koos hea toidu ja mõnikord ka veiniklaasi kõrval maailma asju arutleda. Meil on sarnane huumorimeel, naerame teineteise naljade üle, ei solvu, kui teine sõbralikult aasib. Mina lähen kergemini keema, tema jääb rahulikuks. Seetõttu ei õnnestu meil ka eriti tüli üles kiskuda. Me oleme head sõbrad. Ja kui mingi jama on, siis mõlemad teame, et kodus on keegi, kes hoiab sinu poole ja kuulab ära.

:D. Olete meie abielu kloonid vist. Meil on täpselt sama!

#3550574:

Siin on kaks kategooriat:

1) mees tahab veel lapsi,

2) mees enam ei taha lapsi.

Kui on tegu variandiga 1), siis on noorusel absoluutne eelis, ükskõik kui palju neid siin ebaküpseteks ja tuustakateks sõimata.

Kui on 2), siis võivad olla vanemal naisel paremad šansid. (Aga tingimata ei pea olema.)

küll on tore kui ainult mehe tahtmisest last saada piisab:D siin perekoolis tundub vahel tõesti, et mõni elaks nagu keskajas. kõik fertiilses eas naised ainult ootavad, et 6 kümbine nende laste isaks saaks! ei tea küll, mis geneetiline kood see olema peaks, mille järgi kõik ihalevad.
noored naised ei ole niigi sünnitamisest huvitatud, saati siis veel mõne pensionäri lapse emaks hakkamisest!

kui jätta kõrvale niiöelda abieluvanded ehk siis lubadus koos olla, pole ma mitte milleski selline, et mees peaks tahtma olla just minu, mitte mõne teisega.

Armastus?
Ei?

Imelik teemaalgatus. Minu meelest näitab, et TA kuulub selliste ebakindlate naiste hulka, kes alati kardavad oma meest kaotada. Kellele tundub, et kõik teised naised valimatult jahivad tema meest. Mul üks selline sõbranna, tekkis kohe paralleel TA-ga.
Aga ma ise ei ole kunagi oma mehes kahelnud või põdenud, et appi-appi, kas ma talle enam kõlban 😀 Pigem vastupidi, mõtlen aeg-ajalt, kas mees mulle enam kõlbab? Ta on nüüd läinud paksemaks, üritab hooti maha võtta, aga siis tulevad lisakilod tagasi.
Ma arvan ka, et ma saaks üksi hakkama. Muidugi koos mehega on parem, selles pole kahtlustki. Me oleme teineteise parimad sõbrad ja kaaslased.
Arvan, et uute suhete loomisel olen pigem mina edukam. Just vastassooga suhete loomisel. Mu mees ei ole eriti aldis naistega suhtlema, flirtima. Mul endal võttis omal ajal ka päris pikalt aega tema konksu otsa saamine. Üldse, kas te kujutate ette, et on väga lihtne 25 aastat suhtes olnud mehel (või ka naisel) jälle “turul” olla ja proovida uut suhet leida-luua? Minu meelest see on täielik õudusunenägu ju. Kui minuvanused, 50-aastased, kunagi oma partneritega tutvusime, oli hoopis teine aeg. Nüüd peaks hakkama kusagil Tinderis ennast letti sättima?
Mu mees on ka väga lojaalne ja usaldusväärne inimene.

No ma ei tea … mul näiteks ei teki sellist küsimus mitte kunagi, et kas ma meeldin talle või mitte. No kui ei meeldi, mis siis? Mina ei tee mingeid takistusi ebameeldiva inimese juurest lahkumiseks.

#3549149:

Miks ta minuga jääb? Ega ma mingil võistlusel pole.

See on essentsiaalne põhimõte abielu õnnestumiseks. Respekt.
Abielus ei olda võistlusel, vaid abielus.

Mina arvasin ka kôike eelkirjutatut – et ma olen keskealisena ja mitukümmend aastat mehega paksust ja vedelast läbikäinuna mehele väärtuslik sôber ja kaaslane. Aga paraku.. keskeakriis tabas laksuga ka teda ja kôik eelnevad laused a la “pole nooremaga millestki rääkida” ja “sina oled sama kaunis kui alguses” jne olid päevaga kadunud ajaloo rüppe. Nii et selle sôja ma kaotasin paraku. Ja ilmselgelt täiesti ebavôrdses vôitluses jäi noorus 24 aastase kooselu, 4 lapse, ühise nooruse ja maja üle vôitjaks. Pole parata, nii on.