Enamik reaalselt ei tahagi. Aga meestele meeldib teadmine, et neil on teoreetiline võimalus veelkord isaks saada.
Ei meeldi. Mu mehel läheb kohe seksiisu ära, kui teab, et mul ohtlik aeg.
Sa ei tea, mis tähendab “enamik”?
Enamik reaalselt ei tahagi. Aga meestele meeldib teadmine, et neil on teoreetiline võimalus veelkord isaks saada.
Ei meeldi. Mu mehel läheb kohe seksiisu ära, kui teab, et mul ohtlik aeg.
Sa ei tea, mis tähendab “enamik”?
…ega “teoreetiline”
Mina armastan oma meest ja tema mind, see teeb tugevaks.
tean, et intellekt on mul tublisti kõrgem kui keskmisel naisel – aga vat suhte osas pole sellega midagi peale hakata
Mis mõttes ei ole intellektiga suhte osas midagi peale hakata? No võibolla ehk ainult siis, kui tegemist on tõesti autistlikku tüüpi intellektiga. Aga tavaliselt tähendab (või võiks tähendada) intelligentsus ka teataval määral emotsionaalset intelligentsust, mis on igasuguse suhte toimimise alus. Et sa taipad mitte tühjast tüli kiskuda, teed vahet tähtsal ja tähtsusetul ja oskad tähtsad asjad kõigile sobival kombel toimima panna. Intelligentse inimesega on ka teisel (umbkaudu sama intelligentsel) inimesel huvitav, leiab alati, millest rääkida, elu ei keerle ainult olme ja klatši ümber.
Ei ole plaanis ennast võrrelda teistega, ja absurd on võrrelda endast noorematega.
Sest ma ei tea, kuidas teised paarid elavad.
Mehe kohta arvan, et tema on küll kooselu jooksul mõlgutanud, et mõne teisega võiks parem olla. Ta on seda tüüpi küll, et kui pole kogenud, siis ilustab selliseid asju.
Nüüd, vanemana ta ehk mõistab paremini, et milline mina olen kõrval olnud. Minu rolli ja osa nii kodus, kui tööalaselt( meil oma väikefirma).
Ptaeguseks ta võib mõelda nii, et ta võib uue ja noore võtta(ta on 62), aga see uudsus voodis ei kaalu üles muud kaasnevat. Esiteks seda, et ega voodivõimed ei suurene noore mehe tasemele enam, ikka vaibuvad. Ja et äkki tahetakse pere raha hoopis. Ja et lahe algus ei muuda ometi seda, et ta tahab tegelikult kodus enamasti puhata, dressipükstes, kartulit-sousti süües, praeliha ja omatehtud kurk kõrval. Olla vana ja väsinud, kui nii tunneb, olla vabalt, mitte enam võimelda.
Mida ütlevad viis täiskasvanud last ja nende pered.
Pealegi olen 10 noorem. Nii et ju mees paneb kokku tervikpildi ja saab aru, kes ta kõrval on .)
Milline noor seda 62 aastast nüüd ikka niiväga tahab. 🙂
kuidas teie enesehinnanguga on? Kas teil on tugevusi, mille poolest olete teistest naistest paremad, pean silmas just paarisuhte mõttes? Olete eriti ilus, eriti hästi sobite oma mehe spordivaimu või huvidega, olete eriti hoolas perenaine, tubli kokk, osav näputööline, aednik, saate eriti hästi koduloomade või lastega hakkama? Suudate alati olla rõõmus ja seltskonna hing, tuua perre päikest, hoida peret koos?
Enesehinnanguga on kõik väga hästi. Olen ilus, heas vormis ja sobin oma partneriga just nimelt spordivaimu poolest väga hästi. Osav kokk, lõbus ja muidu maitsekas olen ka. Pere koos hoidmise kohta ei oska öelda, sest olen selle mehe armuke.
Mehena seda lugedes vastan, et naine on saanud enesekindlust +1000%. Hiirest pistrikuks.
Suhte alguses olid rahaprobleemid, siis sündisid lapsed, oli rahaline sõltuvus mehest. Leppisime kokku, et ma kütan, tema silitab. Ei läinud hästi, aga elasime üle. Silitasime mõlemad ning magasime kordamööda, vähe.
Tänaseks on olukord muutunud – oma maja, oma rahakotid, ühine rahakott, kuhu kantakse 5% igakuiselt reisideks/lastele/heategevuseks jne.
Mul on olnud au, hea meel ning armastus kasvada suureks hea inimese kõrval.
Väikeste lastega periood oli väljakutserikas, keskiga on üks suur kruiis ja briis. Aeg nautida.
Mu naine pakub intelligentset väljakutset, aiandust, kokandust, seksi. Leidsin õige inimese!
Tema tugevused: enesekindlus, sõudis läbi s*ta ning nüüd oleme ikka koos. Ta jäi naiseks, oskas öelda “ei” ja “jah” õigetel hetkedel. Ta andis andeks mõned vead (mul oli alkoholiga probleem mõned aastad) ning tollal leppida, hiljem taas õnnelik olla.
Andestus ja mõistmine vs rabamine ja riskimine – superkombo.
Enamik reaalselt ei tahagi. Aga meestele meeldib teadmine, et neil on teoreetiline võimalus veelkord isaks saada.
Ei meeldi. Mu mehel läheb kohe seksiisu ära, kui teab, et mul ohtlik aeg.
Sa ei tea, mis tähendab “enamik”?
Mis see siia puutub? Sinu ainuisikuline arvamus ei ole enamiku arvamus. Täpselt samaväärse kaaluga, kui mina räägin ühest mehest.
Pealegi tõesti, väidad ju üldistavalt “meestele meeldib”.
minu mees ei taha veel kord isaks saada, meil on kolm last ja küllap tal on meeles, mida tähendab see, kui beebi on majas.
Oleme 20 aastat koos olnud, lapsed on asjalikus eas, esimene hakkab varsti kodunt lahkuma. Nüüd on meil elu läinud vabamaks ja mõnusamaks, saame nautida. Kõpitseme suvilat ja rõõmustame, et see esimese kodu rajamise surve, mure sissemakse ja pidev närveerimine raha pärast, on möödas. Oma mehe juures tean tema vigu ja nõrkusi, aga ka tema tugevusi, küllap tema teab minu kohta ka kõike, mida teada on. See annab teatava vabaduse ja turvatunde, et ma ei pea enam kellegi pärast ekstra võimlema ja head muljet jätma. Pika suhte miinusteks on vast see, et ei ole sellist esimese suudluse ja armumise ärevust, aga kogu see muu kupatus kaalub tugevalt need endorfiinid üle. Eks see kiresööst ongi see, miks mõned veel hilisemas keskeas nooreks tagasi tahavad minna ja oma paikaloksunud elu lõhkuma hakkavad.
Meie puhul aitab see, et teeme kogu aeg tulvikuplaane ja tegutseme, ei jää paigale tammuma, ei teki sellist tunnet, et midagi on elus nagu puudu. Kui on hoog sees, ei teki lollide mõtete mõtlemiseks üleliigset aega. Minu tugevus keskealisena on see, et olen oma mehele võrdväärne “võitluskaaslane” kõigi jamade vastu.
minu mees ei taha veel kord isaks saada, meil on kolm last ja küllap tal on meeles, mida tähendab see, kui beebi on majas.
Oleme 20 aastat koos olnud, lapsed on asjalikus eas, esimene hakkab varsti kodunt lahkuma. Nüüd on meil elu läinud vabamaks ja mõnusamaks, saame nautida. Kõpitseme suvilat ja rõõmustame, et see esimese kodu rajamise surve, mure sissemakse ja pidev närveerimine raha pärast, on möödas. Oma mehe juures tean tema vigu ja nõrkusi, aga ka tema tugevusi, küllap tema teab minu kohta ka kõike, mida teada on. See annab teatava vabaduse ja turvatunde, et ma ei pea enam kellegi pärast ekstra võimlema ja head muljet jätma. Pika suhte miinusteks on vast see, et ei ole sellist esimese suudluse ja armumise ärevust, aga kogu see muu kupatus kaalub tugevalt need endorfiinid üle. Eks see kiresööst ongi see, miks mõned veel hilisemas keskeas nooreks tagasi tahavad minna ja oma paikaloksunud elu lõhkuma hakkavad.
Meie puhul aitab see, et teeme kogu aeg tulvikuplaane ja tegutseme, ei jää paigale tammuma, ei teki sellist tunnet, et midagi on elus nagu puudu. Kui on hoog sees, ei teki lollide mõtete mõtlemiseks üleliigset aega. Minu tugevus keskealisena on see, et olen oma mehele võrdväärne “võitluskaaslane” kõigi jamade vastu.
Seda kõike võid sa enda eest rääkida, mitte kunagi ei saa 100% teises kindel olla. 🙁
Pika suhte miinusteks on vast see, et ei ole sellist esimese suudluse ja armumise ärevust, aga kogu see muu kupatus kaalub tugevalt need endorfiinid üle. Eks see kiresööst ongi see, miks mõned veel hilisemas keskeas nooreks tagasi tahavad minna ja oma paikaloksunud elu lõhkuma hakkavad.
Asi, mis on inimeseti erinev. Kindlasti on suuuuur hulk nii naisi kui mehi, kes ütlevad, et kiresööst(ud) ja endorfiinid hilisemas keskeas kaaluvad turvatunde ja selle vaba ja mõnusa kulgemise (ehk siis selle paikaloksunud elu) tugevalt üle. Eriti kui ollakse nii materiaalselt kui vaimselt iseseisev.
Ei ole plaanis ennast võrrelda teistega, ja absurd on võrrelda endast noorematega.
Sest ma ei tea, kuidas teised paarid elavad.
Mehe kohta arvan, et tema on küll kooselu jooksul mõlgutanud, et mõne teisega võiks parem olla. Ta on seda tüüpi küll, et kui pole kogenud, siis ilustab selliseid asju.
Nüüd, vanemana ta ehk mõistab paremini, et milline mina olen kõrval olnud. Minu rolli ja osa nii kodus, kui tööalaselt( meil oma väikefirma).
Ptaeguseks ta võib mõelda nii, et ta võib uue ja noore võtta(ta on 62), aga see uudsus voodis ei kaalu üles muud kaasnevat. Esiteks seda, et ega voodivõimed ei suurene noore mehe tasemele enam, ikka vaibuvad. Ja et äkki tahetakse pere raha hoopis. Ja et lahe algus ei muuda ometi seda, et ta tahab tegelikult kodus enamasti puhata, dressipükstes, kartulit-sousti süües, praeliha ja omatehtud kurk kõrval. Olla vana ja väsinud, kui nii tunneb, olla vabalt, mitte enam võimelda.
Mida ütlevad viis täiskasvanud last ja nende pered.
Pealegi olen 10 noorem. Nii et ju mees paneb kokku tervikpildi ja saab aru, kes ta kõrval on .)
Milline noor seda 62 aastast nüüd ikka niiväga tahab. ????
Sa nagu oleks kotis elanud, 23-30 aastase vanusevahega paare on isegi meie ajakirjanduses jalaga segada. Mina isiklikult noorena abiellunuks 100 korda pigem targa, haritud, oma töös supertegija ja hoolitsetud 60-aastase mehega kui ennast otsiva, ebakindla, keskmiselt haritud, tujutseva ja vähekogenud 27-aastasega, kelle hullud aastad on alles ees ja sarved maha jooksmata, iseloomgi veel lihvimata ja kohustustest küllalt vähe aimu.
Seda kõike võid sa enda eest rääkida, mitte kunagi ei saa 100% teises kindel olla. ????
Mis pidev teema selle “kindel olemisega” koguaeg on? Jah, mitte milleski ei saa päris kindel olla, isegi enda arvamuses ja mõtetes aasta pärast. Kes kurat sulle seda kindlust sisse toppida saab, kui sinus grammivõrdki seda pole.
Ebakindel inimene elabki siis pidevas hirmus võimalike muutuste ees. Enesekindel saab aru, mille pärast elus tasub (ette) põdeda ja mille pärast mitte ja ei tee teemasid a’la “Huvitav, mida mu mees minus näeb, küsida ei julge”
Seda kõike võid sa enda eest rääkida, mitte kunagi ei saa 100% teises kindel olla. ????
Mis pidev teema selle “kindel olemisega” koguaeg on? Jah, mitte milleski ei saa päris kindel olla, isegi enda arvamuses ja mõtetes aasta pärast. Kes kurat sulle seda kindlust sisse toppida saab, kui sinus grammivõrdki seda pole.
Ebakindel inimene elabki siis pidevas hirmus võimalike muutuste ees. Enesekindel saab aru, mille pärast elus tasub (ette) põdeda ja mille pärast mitte ja ei tee teemasid a’la “Huvitav, mida mu mees minus näeb, küsida ei julge”
See ei ole mitte ebakindlus, lihtsalt, elu on näidanud, et kaaslases ei saa kunagi 100% kindel olla, iseendas küll. Me ei tea kunagi, kuidas ta mingis situatsioonis käituda võib. Elu jooksul küll nähtud, kuidas nn. pikaaegset abielu väärtustav mees muutub uut ja huvitavat naist kohates kardinaalselt. Ei ole ühisest minevikust ega ühistest väärtustest midagi alles.
Kontrollimine ja pidevalt sellele mõtlemine ei aita kuidagi, aga naiivsus, et “minu mehega seda kunagi ei juhtu”, ei tasu ka arvata.
Iseendas ka muide ei saa!
Ma pigem mõtlen just vastupidi, et miks mina temaga veel koos olen. Ta on üsnagi palju mu elu ja tervise ära rikkunud. Ega palju pole vaja mõeldagi, sest meil on ühine väikelaps. Uue leidmisega ilmselt muret ei oleks, sest üks kandidaat on kindlasti mul teada, kes juba mitu aastat on me lahutust oodanud.
Kontrollimine ja pidevalt sellele mõtlemine ei aita kuidagi, aga naiivsus, et “minu mehega seda kunagi ei juhtu”, ei tasu ka arvata.
See, kellele sa enne vastu osatasid, ei öelnudki midagi sellist. Ta vastas teemaalgatuse küsimusele, milles on tema tugevused suhtes, kuidas nad on mehega jõudnud sellisesse kohta, kus on TÄNA. Sina panid oma mõttest vist automaatselt juurde selle “kunagi ei juhtu bla-bla”
