Teema: Keskkooli-ealised lapsed ja pere rahakott

[small]sügisgerbera kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kaks suuremat last käivad gümnaasiumis ( tüdruk ja poiss) ja mõlemad töötavad. Tüdruk läks tööle nii kui sai 18, poiss on 17 ja töötab osalise tööajaga. Elavad kodus ja teenivad sõna otseses mõttes ENDALE ise taskuraha ( riided, väljas söömised, hobid) Kusjuures hinded pole langenud kummalgi ja õpivad siis üks Miina Härma gümnaasiumis ja teine Treffneris. Ise tahtsid väga tööle minna ja on väga rahul. Kusjuures jõuavad veel ka trennis käia. Asi on lihtsalt tahtmises. [/tsitaat] Räägi,kustkohast sinu lapsed selleks aja võtavad,et tööl käia, minu laps käib Nõo reaalgümnaasiumis, vahel jõuab koju alles õhtul kuue ajal, kuna peale tunde on arvuti praktika ja siis peab veel õppima hakkama ja järgmiseks kooli päevaks on vaja ka välja puhata.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meil 4 last ja täitsa korralik sissetulek vaatamata sellele, et olen ise hetkel lapsehoolduspuhkusel.

Tütar 21, elab kodus, õpib kõrgkoolis tasuta kohal, töötab samal ajal täiskohaga (24h valved) oma õpitavas valdkonnas ja saab õppeedukuse eest väikest stippi. Tema on meil terve keskkooli sebinud ise endale tööotsi. Iga suvi on tal ka täitsa korralik töö olnud. Tal veel joppab nii, et töö on selles linnas, kus ta oma suve veeta tahab, et sõbrad ja üritused käe-jala juures. Ta ise on tahtnud omada päris oma raha.
CV on tal korralik, usaldusväärsed firmad ja vastutusrikkad tööd, nii et tööle saamisega tal probleemi pole olnud, kõik kutsuvad vestlusele kuhu kandideerib. Taskuraha saab (limiit telefonile, igapäevane koolisöök ja veel veitsa).

Teine laps 18, abiturient. Harva on tööl käinud, kui olen ise talle suveks koha saanud, ise ta ei otsi. Rakendan teda sedavõrra kodustes töödes, lapsehoidmisel ja tal pole selle vastu midagi. Taskuraha saab vähem kui õde, sest koolisöögi ja telefoni maksame ise. Üritustel ta käia ei taha, midagi ta osta ka ei taha, on selline kodune nohik. Kui arvuti töötab ja tal on olemas oma spetsiifilised joonistustarbed, siis on tema rahul. Lõpuekskursioonile tahtis minna, ime seegi, aga kohe ütles, et see on ta sünnipäevakink.
[/tsitaat]
Kui koolipäevad on E-R, siis mil moel teeb üliõpilane samal ajal 24h valveid?
Ei ole kuidagi võimalik, et samal ajal, kui ollekse koolis, siis tehakse 24h valveid.
Või teeb ta neid valveid ainult laup-pühapäev, kui kooli ei ole.
Samas ei kujutaks ka ette, et olen pühapäeval 24h tööl ja nt esmaspäeva hommikul kell 7 annan valvekorra üle ning kell 9 olen juba loengus.
Kas inimene elab siis ilma magamata?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Viimasele, vaata, nii ei teki tööharjumust, ei teki positiivset stressi, ei ole pingutust… küll näinud neid rikaste lapsi, kel vanemad 35pluss veel söögikoti kohale veavad.

Kui tunned, et tahad õpetada suhtumist, et raha kasvab puu otsas, siis tõesti, ära lase end häirida! ;)[/tsitaat]

Kus sa neid enda poolt kirjedatud tegelasi küll nii massiliselt näed, et lausa tedusliku statistikaga siin lagedale tuled :)?

Minu isiklik kogemust on see, kk ajal töötamine küll ainuüksi töökust ja vastutustunnet ei õpeta. Oma tutvusringkonnast on kk ajal suvel tööl käinud mõned väga üksikud, üle poolt ei käinud isegi bakalaureuseõppe jooksul tööl. Tänaseks on nad kõik äärmiselt tublid ja töökad ning väga hästi hakkama saavand inimesed ning seda, et raha puu otsas ei kasva, pole keegi neist kunagi arvanud. Paari sellist tean ka, kellel tõsti on natuke nihkes see arusaam, et kuidas ja mille eest kui palju raha saab, aga kindlasti ei tulene see sellest, et neid oleks kk ajal kätel kantud.

Ma ei ütle absoluutselt, et need noored, kes sellel ajal on endale mingi sobiva töö leidnud, ei ole tublid, vastupidi, nad on väga tublid. Ise tegin samuti, kuna soovisin sellel ajal tegeleda äärmiselt kuluka hobiga ja vanemate rahakott selle 100% toetamist ei oleks välja kannatanud. Aga eeldada, et ainult kk ajal tööd teinud noortest kasvavad asjalikud täiskasvanud, on ikka liig mis liig.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kui koolipäevad on E-R, siis mil moel teeb üliõpilane samal ajal 24h valveid?
Ei ole kuidagi võimalik, et samal ajal, kui ollekse koolis, siis tehakse 24h valveid.
Või teeb ta neid valveid ainult laup-pühapäev, kui kooli ei ole.
Samas ei kujutaks ka ette, et olen pühapäeval 24h tööl ja nt esmaspäeva hommikul kell 7 annan valvekorra üle ning kell 9 olen juba loengus.
Kas inimene elab siis ilma magamata?
[/tsitaat]Aegade algusest on arstiteaduskonna tudengid ja õeks-ämmakaks õppijad teinud kooli kõrvalt valveid. Kõik on ellu jäänud ja töökogemus erialal on kandideerides ainult kasuks.

Minu teada ütleb ka perekonnaseadus,, et lapsevanem on kohustatud last üleval pidama ka viimase ülikooli õpingute ajal (kui on selline valik tehtud), rääkimata siis veel gümnaasiumist. Endal gümnaasiumi lõpetamisest pea 10 aastat möödas, aga kui meenutan seda koormust, mis oli (8 tundi koolis, kodus veel poole ööni õppimist), siis poleks küll kujutanud ette veel töötamist. Üks kahest, kas oleks kool pooleli (õppeedukuse kannatamist ei mainigi) või oleksin lihtsalt läbi põlenud.

Seadust tasub lugeda, enne kui tsiteerid:

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011022

Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

Ülalpidamist on õigustatud saama:
1) alaealine laps;
2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;

St
seadus ei kohusta last üleval pidama pärast seda, kui ta on omandanud keskhariduse.

Jah, loomulikult me, vanemad, kas peame üleval või vähemalt aitame võimaluste piires.
Aga
ma ei näe absoluutselt midagi halba, pigem näen head selles, kui laps ka töötab pisut.

Jah, olen tõesti kindel(ja kahjuks laste eakaaslaste pealt ka näinud, et ainult töö tegemine õpetab raha tegelikku väärtust hindama ja noorelt kujunevad tööharjumused kogu eluks).

Minu 3 nüüdseks täisealisat last on algul saanud väljateenitud palka isa töökohas suvel 4t/päevas u 2-3-4-5 p nädalas abiks käies: õppisid lihvima, lakkima, õlitama, värvima, rääkimata muust puutööst.
Keskkooli ajal otsisid ise suveks tööd, ise otsustasid, kas 1 v 2 kuud, et puhkust ka oleks.
Poiss töötas ehitusel-kiitis, et õppis betoonivalu ja sai päikest ning musklit treenida ja palk oli ok, nii uue trikiratta ostuks kui ülegi.
Tütred on olnud suvemajas perenaiseks, kohvikus ettekandjaks, parvlaeval teenindajaks, kõik vahetustega tööd I ja III nädal tööl/nädal vaba, II siis 2 p tööl/2p vaba
st
jäi aega ka päikest võtta, sõbrannadega koos aega veeta, peol käia ja suve nautida.

Ülikooli kõrvalt, alates II kursusest töötatakse, kes 0,5 kes 0,75 kohaga, vahetustega tööl, et loengute ja seminaride-prakside aeg oleks vaba.

Teate, kui hea tunne oli, kui 20a ütles, et ta saab nüüd aru, miks me neid lastena töötama õpetasime ja kohusetundlikku suhtumist nõudsime, sest nad on igalt tööandjalt saanud vaid kiita(jah, ka preemiat) ja külastajatelt kiidusõnu, boonust, lilligi ja väga positiivsed soovtuskirjad…
ja
on paraku näinud ka selliseid kaastöötajaid, kes 3.päeval ära lähevad kui esimestel 2 päeval selgub, et 8t tööd tähendabki, et kohal tuleb olla 8t ja ka tööd teha (v a pausid 10-15 minutit iga 2 t järel) st pole vaba voli tundideks jalutama minna, poodi lipata, iga 30 minuti järel 30 minutit suitsetada ja pool tundi telefoniga lobiseda…