Kas nimeline kuldkett on sellisel juhul sobilik, või mida üldse sel puhul kingitakse. Tegu on noore sugulasega ja tema ema ei osanud midagi soovitada.
Tahaks kinkida midagi, mis jääb mälestuseks aga mida saab ka näiteks kanda. Minu ema kinkis mulle näiteks kella lõpetamise puhul aga päris kella ma vist ei hakka kinkima. Seega kui tüli ei tee, äkki oskate midagi soovitada:)
Aitäh!
kõrvarõngad?
kõrvarõngad on hea soovitus. nimelist ei hakkaks midagi tegema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aitäh vastuste eest. Ma pean siis uurima, kas neiul kõrvas auke ka on.
Ega koolilõpu puhul vist raha ei kingita?[/tsitaat]
Miks mitte? Siinkohal meenub siinne teema, et \”Kink võiks mahtuda ümbrikusse\” Tekkis äge vaidlus kahe leeri vahel, kas selline rahanuiamine mitte ahnuse või väljapressimise tunnus pole.
Enda laps lõpetas mul eelmisel aastal põhikooli. Ammune unistus oli läpakas. Sugulased siis andsidki oma panuse läpakafondi. Mina toetasin samuti ning tüdruk saigi ihaldatud asja.
Kuldkõrvarõngad on ka kena kingitus, aga tasakesi võiks ju uurida, mida kingisoovija veel ihaldab. Kallimatest asjadest tihtilugu kõigile kohe ei räägita, sest teatakse, et sellist kinki oodata on liiga palju.
Minul on siiamaani oma nimega kuldkett kaelas, mille mu vanaema mulle lõpetamiseks teha lasi.
Vanaema ei ole enam ammu, ise olen juba selles eas, et enda lapsed hakkavad kooli lõpetama, aga näed, kett on siiamaani alles ja mulle väga -väga kallis!
Raha, mille mu vanemad mulle kinkisid, lõin samal või järgmisel õhtul laiaks ja mingit mälestust sellest ei jäänud.
Onu ja onunaine kinkisid mulle Piibli illustreeritud luksväljaande 😀 pühendusega ja puha. Tol hetkel tundus naljakas, aga praegu on ka see meil raamatukapis aukohal.
Mulle kinkis ema 9.klassi lõpetamise puhul õmblusmasina (T¨aika, kuldse kvaliteedimärgiga, kasutuses ka praegu) ja keskkooli lõpuks rahvariided. Mõlemad on pidevas kasutuses ja väga hinnatud kingid. Olen nõus nendega, kes ütlevad, et raha lüüakse laiaks ning sellest ei jää mingit erilist mälestust. Kui kinkida raha, peaks see olema mingisse sihtotstarbelisse fondi minev, kuhu siis kõik sugulased saaksid panustada.
Oleneb, ise olen kõik kingitud ehted ära kaotanud, ka emale kingitud kullast käevõru, just ülikooli esimestel kursustel, kui meri põlvini… praegu on mõnest asjast ikka väga kahju.
Mäletan, et sugulased saatsid delegrammi teisest Eesti otsast ja naabrimees tõi roosid, need olid kõige parimad kingid!
Mõne lähiriigis toimuva kontserdi piletid oleks ka vahva, vähemalt 15 aastat tagasi oli see hea kingitus, vast nüüdki.
Oled kindel, et talle kuld meeldib?
Mulle näiteks ei meeldi üldse. Hõbe on ainus, mida kannan.
Samuti ei meeldi mulle kui keegi teine ehteid valib, tahan ikka ise endale valida.
Seega mina kingiksin raha või kui on kindel soov, et kingiks oleks ehe, siis ehtepoe kinkekaart.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleneb, ise olen kõik kingitud ehted ära kaotanud, ka emale kingitud kullast käevõru, just ülikooli esimestel kursustel, kui meri põlvini… praegu on mõnest asjast ikka väga kahju.
Mäletan, et sugulased saatsid delegrammi teisest Eesti otsast ja naabrimees tõi roosid, need olid kõige parimad kingid!
Mõne lähiriigis toimuva kontserdi piletid oleks ka vahva, vähemalt 15 aastat tagasi oli see hea kingitus, vast nüüdki.[/tsitaat]Telegrammi 🙂
delegramm ja deleviizor.
Meie majas on komme, et kingitakse midagi iseseisvaks eluks vajalikku. Ema kingitud kohviseeviis on kasutusel ka täna, 15 aastat hiljem ja vanaema kingitud noad ja kahvlid samuti (ise valisin välja stiili). Nooremad lõpetajad on tihti poes teinud mõnele lähisugulasele vihe, et vot, see nõude sari talle meeldib… Nii on hea vastavalt võimalustele kingitusi teha. Lähedki kahe suure praetaldriku või kolme müslikausiga – hullult ¨eff, kui need eraldi ja ükshaaval maiustustega täita ntx. Smamoodi vaagen – küpseta kook peale ja on ühtlasi \”ise\”, \”kasulik\” ja armas.
Lihtsalt nii palju asju on vaja kohe, kui laps kodust välja rändab ja nii on hea võimalus aidata natuke omalt poolt. Mäletate ikka veel seda esimest ülikooliaastat, kui septembris tuli pännata emalt väike pott, pann, kruusid, klaas, taldrikuid mõned, tekk, padi, voodiriided… ohh, see nimekiri on lõputult pikk, mida siis koheselt läheb teist komplekti lisaks vaja.
Eks sa tunned lõpetajat ise paremini, ka mul on lähisugulane gümnaasiumi lõpetamas ja nõud jääksid tal küll pööningule seisma ja tolmu koguma. Ehteid võib kinkida küll, kulda ta ei kanna, aga hõbe meeldib – võib ju kinkida mõne suurema ehtepoe kinkekaardi?
Kui lõpetaja armastab lugeda, kingiksin raamatupoe kinkekaardi. See väldib olukorda, kus kink ei ole päris kingisaaja maitse.
Ehtepoe kinkekaart on kindlasti hea mõte. Lihtsalt raha ümbrikus – vajuks laiali ehk.
Oma laps sai läpaka, mida oli ammu igatsenud ja see siis suurema ringi poolt, äkki saate ka kuidagi ühineda, läpakat on ülikoolis hädasti vaja.
Nimelise kuldketiga võib puusse panna, maitse ei pruugi sobida. Tean, et osad eelistavad imepeenikesi kette, need aga muudkui käivad paranduses. Mõni ei kanna üldse kulda ja kui üle 30 – selt lõpuks kannab, siis see nimi ketil ei pruugi enam soliidselt mõjuda.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
