Esileht Koolilaps Keskmine hinne eliitgümnaasiumisse sisseastumisel

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )

Teema: Keskmine hinne eliitgümnaasiumisse sisseastumisel

Postitas:
Kägu

Mis on keskmine hinne neil noortel, kes kuhugi eliitgümnaasiumisse sisse saavad? Kas näiteks 4,5 on liiga mada? Kas mõni kolm tõmbab kriipsu peale isegi kui katsed lähevad hästi?

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuna koolide tase ei ole üle Eesti ühtlane, siis ei pruugi see keskmine hinne midagi näidata. Mingi maakooli hinne 5 ei pruugi kindlasti olla sama, mis mõne pealinna eliitkooli 5.

+11
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb koolist.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleneb jah koolist. Kui puhtalt hindeid vaadata, siis ntx minu nelja-viieline laps tegi katsed sama hästi kui tema teises koolis õppiv puhas viieline sõber. Samas annab väga hea tunnistus mõnes eliitkoolis punkte juurde.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Käisin eliitkoolis. Meile tuli sinna maarajoonidest ka mitu kuldmedalisti. Ainult üks medalist, kes tuli Tallinnast, mingist lasnamäe koolist, oli oma medali tasemel.

Maarajoonide medalistid nutsid esimesel poolastal, sest nii mõnigi polnud elu sees nii halbu hindeid saanud kui siis saama hakkasid. Ja ma ei räägi sellest, et keegi sai nelja. Saadi ikka kahtesid-kolmesid või lausa nulli.

Kui nad esimesest šokist üle said, siis edaspidi said ikka hakkama, need kehvemad hinded ei olnud nn erialaainetes. Sisseastumisel arvestati esmalt katsete tulemusi ja siis viimasena järjestati keskmise hinde alusel.

Mina jäin oma kooli edasi, kuigi olin enne gümnaasiumit nn kolmeline (kehaline kasvatus oli kolm). Saabujate taseme poolest oleksin ilmselt minagi mõne maakooli kuldmedaliga lõpetanud, suurema vaevata.

Koolide tase on väga erinev ja paraku mõneski maakoolis pannakse hindeid nn tutvuse poolest. Kindlasti on seal ka andekaid ja nutikaid, muidu ei tuleks ju igal aastal sealt uusi õpilasi, aga… viis ja viis ei ole alati sama kaaluga.

+16
-13
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Käisin eliitkoolis. Meile tuli sinna maarajoonidest ka mitu kuldmedalisti. Ainult üks medalist, kes tuli Tallinnast, mingist lasnamäe koolist, oli oma medali tasemel.

Maarajoonide medalistid nutsid esimesel poolastal, sest nii mõnigi polnud elu sees nii halbu hindeid saanud kui siis saama hakkasid. Ja ma ei räägi sellest, et keegi sai nelja. Saadi ikka kahtesid-kolmesid või lausa nulli.

Mis kooliastmest sa siin räägid? Medaleid jagatakse gümnaasiumi lõpus. Ja teema on gümnaasiumisse sisse saamisest.

+16
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Viis ja viis pole sama kaaluga, aga ometi läheb keskmine hinne eliitkoolide sisseastumisel arvesse – lisaks katsetele. Võrdsete punktide korral võib keskmine hinne määravaks saada.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ühest vastusest ei saa tõesti aru, et mis kooliastmega tegu. Minu laps sai katseteta sisse, sest kolmesid polnud ja ainuke neli oli nö veerandihinne. Koolidel vahet ei tehtud, et kes tuleb tugevamast ja kes nõrgemast koolist.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Medaleid jagatakse gümnaasiumi lõpus.

Vat ma ei tea, kas nüüd enam põhikooli lõpus ei anta medaleid, aga sel ajal kui mina koolis käisin, jagati medaleid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus. Kui ma gümnaasiumi osasse läksin, siis oli ikka juba Vabariik käes, riigieksamid jm.

+2
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps sai eliitgümnaasiumisse keskmise hindega 4,6. Kolmesid polnud. Gümnaasium raskusi ei valmistanud, hinded ei langenud, jätkas samamoodi nelja-viielisena ja oli suunaainetes üks klassi tugevamaid. Nii et kõigil kindlasti pole keskmine 5,0.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.
igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma alati mõtlen, et millist keskmist silmas küsimuses peetakse. Kas tunnistuse keskmist? Või jooksvate hinnete keskmist? E-koolis vist on keskmine hinne kogu aeg ka jooksvatel hinnetel näha aga Stuudium seda ei näita.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Lapsed ise ei arvutagi keskmist, seda teevad osad (eliit)gümnaasiumid ise ja teisendavad selle oma sisseastumise punktide hulka. Ja olümpiaadidega on üldse natuke teine arvestus.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma alati mõtlen, et millist keskmist silmas küsimuses peetakse. Kas tunnistuse keskmist? Või jooksvate hinnete keskmist? E-koolis vist on keskmine hinne kogu aeg ka jooksvatel hinnetel näha aga Stuudium seda ei näita.

Kandideerimisel saab ainult selle hetke jooksvate hinnete keskmise. Sisseastumisdokumentide esitamisel lõpuhinnete keskmise.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Paaril viimasel aastal vähemalt pole G4 katsetel keskmist hinnet küsitud. Tahetakse jooksva õppeaasta tunnistust ja eks koolid ise selle põhjal midagi arvutavad või järeldavad. Ja ilma vestlusvooruta sisse ei saada. Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vat ma ei tea, kas nüüd enam põhikooli lõpus ei anta medaleid, aga sel ajal kui mina koolis käisin, jagati medaleid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus. Kui ma gümnaasiumi osasse läksin, siis oli ikka juba Vabariik käes, riigieksamid jm.

Ma arvan, et sa mäletad valesti. Riigieksamid tulid 1997 ja sel ajal päris kindlasti ei jagatud põhikooli lõpus medaleid. Põhikooli lõpus anti kiitusega lõputunnistus.
Ma ei välista, et mõni kool võis põhikoolilõpetajatele anda mingeid koolimedaleid vms, aga see pidi siis olema kooli enda algatus, haridusministeerium midagi sellist ette ei näinud. Ent sina kirjutad erinevatest koolidest tulnud kuldmedalistidest. Nad võisid olla (ja tõenäoliselt olidki) kiitusega lõpetanud, aga mitte kuldmedalistid.
Kuld- ja hõbemedaleid jagati gümnaasiumi lõpus. Need tuli tellida haridusministeeriumist.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

GAGis küll küsitakse jooksvat tunnistust ja arvutatakse nende põhjal õpilase keskmine hinne. Paar aastat tagasi igatahes üks õpetaja mainis, et on mahukas töö eri koolide hindeskaalad ühtse süsteemi järgi keskmiseks teisendada. Samuti on sisseastumistingimustes kirjas, et kandidaatide edetabelis on oma osa ka tunnistusel.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isegi mitte-eliikool võib keskmist hinnet arvutada. Näiteks Saue Riigigümnaasiumis oli sisseastumine.ee keskkonnas katsete tulemuste järel kohe kirjas ka õpilase (selle hetke) keskmine hinne, mis läks ka pingerea koostamisel arvesse.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

Millele siis loota saab, mitte küsida vabastust praktilistest töödest ja teha ikkagi testid? Arvan  et oma kooli olümiaadilastele on vestlus pigem ikkagi formaalsus, ehkki jah, see toimub. Sest keda siis veel oma kool esmajärjekorras peaks soovima oma gümnaasiumiossa?  Ise arvan et väga suur vahe on kas sul on ette näidta üks, näiteks ühiskonnaõpetuse lõppvoor, või mate+füüsika  lõppvoorud  ja veel mõlemal arvesse mineval aastal. Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

Millele siis loota saab, mitte küsida vabastust praktilistest töödest ja teha ikkagi testid? Arvan et oma kooli olümiaadilastele on vestlus pigem ikkagi formaalsus, ehkki jah, see toimub. Sest keda siis veel oma kool esmajärjekorras peaks soovima oma gümnaasiumiossa? Ise arvan et väga suur vahe on kas sul on ette näidta üks, näiteks ühiskonnaõpetuse lõppvoor, või mate+füüsika lõppvoorud ja veel mõlemal arvesse mineval aastal. Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Ei mingit emakeelt, kaks loodusteaduste olümpiaadi. See ei tähenda, et vestlus oleks jalutuskäik pargis kui samale kohale on kümneid soovijaid.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas. Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

OMA kooli olümpiaadilastest oli jutt. Kui su laps tuleb mujalt koolist, siis ilmselgelt tahetakse temaga ka vestelda, ükskõik kas ta on olümpiaadilaps või mitte. Ma tean ka olümpiaadidega katsetest vabastatuid, kes vestlusel põrusid. Aga see vestlus ei olnud nende praeguses koolis. Oma kooli lapsi juba ju teatakse, loogiliselt võttes polegi nendega väga vestelda millestki.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu omal 3 aastat tagasi oli kindlalt kaks 3 aastahindena. Võibolla isegi rohkem. Sai eliitkooli sisse nii, et esimesel päeval käis vestlusel ja teisel juba kinnituse.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga huvitav teema, meie pere jaoks aktuaalne järgmisel kevadel. Oleme arutanud et kuidas see oma kooli vestlus peaks välja nägema, kui vastas istuvad õpetajad kes on andnud sulle aastaid tunde ja kelle ainetes oled korduvalt osalenud olümpiaadidel. Ainus küsimus saaks olla, et kas soovid oma kooli gümnaasiumiosas jätkata ju, muud ei mõtle küll välja.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

 

Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Gümnaasium ei ole kutsekool, sealt ei tule välja juba oskustega spetsialistid. Need õppesuunad on pigem antud erialast aimu saamiseks. Keegi ei eelda, et gümnaasiumis meditsiinisuunas õppinu läheb arstiks õppima või it- suunast tulevad progejad. Ja eesti keel on halb näide. Emakeele oskus on oluline ja kindlasti saab selle eest plusspunkte.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Keegi ei eelda, et gümnaasiumis meditsiinisuunas õppinu läheb arstiks õppima või it- suunast tulevad progejad.

minu lapse lennust läksid küll rohkem kui pooled kas ttü-sse või tü-sse informaatikateaduskonda (ülejäänud välisülikoolidesse). aga tõesti, mitte kõik ei läinud progemist õppima, mõni läks ka võrguadminniks õppima vmt

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Gümnaasium ei ole kutsekool, sealt ei tule välja juba oskustega spetsialistid. Need õppesuunad on pigem antud erialast aimu saamiseks. Keegi ei eelda, et gümnaasiumis meditsiinisuunas õppinu läheb arstiks õppima või it- suunast tulevad progejad. Ja eesti keel on halb näide. Emakeele oskus on oluline ja kindlasti saab selle eest plusspunkte.

Kindlasti saabki plusspunkte, iga laps kes saab ühegi olümpiaadi lôppvooru on juba tubli. Aga kui on mitu sellist näiteks it-suunda kandideerimas kel informaatika olümpiaadi lôppvooru kohad ette näidata ? Siis iial ei usu et eelistarakse emakeele olümpiaadil käinut. Samas teise kooli teise ôppesuuna puhul vôib vastupidi olla. Gümnaasium ei ole kutsekool, aga suunavalik on oluline.Ja mōni ōppesuund pole pooltki nii populasrne kui teine.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Järgmisel kevadel lööb vähemalt Tallinna “gümnaasiumituru” sassi korraga kolme riigigümnaasiumi avamine pealinnas, mis kokku peaks vastu võtma ca 1000 kümnendikku. Olen üsna kindel, et paljusid noori kõnetab õppimine akadeemilisemas õhkkonnas ja teistsuguse süsteemi järgi, kus päev pole nt hekseldatud 45-minutilisteks tundideks ja valikained kell 5 õhtul, vaid päevas ongi 4-5 pikka tundi ja valikaineteks on eraldi päev, kus teisi tunde pole. Selliseid praktikaid kasutavad hetkel uuemad riigikad, usun, et ka Tallinna omades tuleb midagi taolist. Lisaks see, et koolimajas on vaid 16-19-aastased koos ja ei pea ei sööklas ega spordirajatistes arvestama ringi sebivate väiksemate koolikaaslastega. Ma arvan, et kuna üsna paljusid Õismäel, Mustamäel, Pelgulinnas elavaid noori sellised võimalused (eriti veel värsketes uutes koolihoonetes) kõnetavad ja seeläbi jääb vast kesklinnas see tohutu trügimine ja mitmevoorulised katsed vähemaks ka lõpuks.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps käib riigigümnaasiumis ja valikained on kusagil kell kolm-neli õhtul.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et kuna üsna paljusid Õismäel, Mustamäel, Pelgulinnas elavaid noori sellised võimalused (eriti veel värsketes uutes koolihoonetes) kõnetavad ja seeläbi jääb vast kesklinnas see tohutu trügimine ja mitmevoorulised katsed vähemaks ka lõpuks.

Mina usun, et G4 jääb ikka tahetuks ja tipud lähevad jätkuvalt neisse. Edasi tulevad riigigümnaasiumid ning “mägede” koolidele jäävad riismed.

+5
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 61 )


Esileht Koolilaps Keskmine hinne eliitgümnaasiumisse sisseastumisel