Teema: Keskmine hinne eliitgümnaasiumisse sisseastumisel

Oleneb koolist.

Käisin eliitkoolis. Meile tuli sinna maarajoonidest ka mitu kuldmedalisti. Ainult üks medalist, kes tuli Tallinnast, mingist lasnamäe koolist, oli oma medali tasemel.

Maarajoonide medalistid nutsid esimesel poolastal, sest nii mõnigi polnud elu sees nii halbu hindeid saanud kui siis saama hakkasid. Ja ma ei räägi sellest, et keegi sai nelja. Saadi ikka kahtesid-kolmesid või lausa nulli.

Kui nad esimesest šokist üle said, siis edaspidi said ikka hakkama, need kehvemad hinded ei olnud nn erialaainetes. Sisseastumisel arvestati esmalt katsete tulemusi ja siis viimasena järjestati keskmise hinde alusel.

Mina jäin oma kooli edasi, kuigi olin enne gümnaasiumit nn kolmeline (kehaline kasvatus oli kolm). Saabujate taseme poolest oleksin ilmselt minagi mõne maakooli kuldmedaliga lõpetanud, suurema vaevata.

Koolide tase on väga erinev ja paraku mõneski maakoolis pannakse hindeid nn tutvuse poolest. Kindlasti on seal ka andekaid ja nutikaid, muidu ei tuleks ju igal aastal sealt uusi õpilasi, aga… viis ja viis ei ole alati sama kaaluga.

Viis ja viis pole sama kaaluga, aga ometi läheb keskmine hinne eliitkoolide sisseastumisel arvesse – lisaks katsetele. Võrdsete punktide korral võib keskmine hinne määravaks saada.

#4020652:

Medaleid jagatakse gümnaasiumi lõpus.

Vat ma ei tea, kas nüüd enam põhikooli lõpus ei anta medaleid, aga sel ajal kui mina koolis käisin, jagati medaleid nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus. Kui ma gümnaasiumi osasse läksin, siis oli ikka juba Vabariik käes, riigieksamid jm.

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.
igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

#4020740:

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Lapsed ise ei arvutagi keskmist, seda teevad osad (eliit)gümnaasiumid ise ja teisendavad selle oma sisseastumise punktide hulka. Ja olümpiaadidega on üldse natuke teine arvestus.

#4020740:

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Paaril viimasel aastal vähemalt pole G4 katsetel keskmist hinnet küsitud. Tahetakse jooksva õppeaasta tunnistust ja eks koolid ise selle põhjal midagi arvutavad või järeldavad. Ja ilma vestlusvooruta sisse ei saada. Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

GAGis küll küsitakse jooksvat tunnistust ja arvutatakse nende põhjal õpilase keskmine hinne. Paar aastat tagasi igatahes üks õpetaja mainis, et on mahukas töö eri koolide hindeskaalad ühtse süsteemi järgi keskmiseks teisendada. Samuti on sisseastumistingimustes kirjas, et kandidaatide edetabelis on oma osa ka tunnistusel.

#4020833:

#4020740:

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

#4021101:

#4021045:

#4020833:

#4020740:

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Kuigi see vestlusvoor on oma kooli olümpiaadilaste ja muidu tublide jaoks pigem formaalsus. Aga see on siiski olemas.

Ei vasta tõele, mitmed olümpiaadi lapsed sisse ei saanud, vestlus määras päris palju. Mul oli lapsel keskmine hinne 5,0, aga ta sai vestlusel maksimumi, mitmeid kogemusi It-s ja kursuseid läbinud, vestlus kogemustega määras sissesaamise. Tal oli mitmelt olümpiaadilt kõrged tulemused, aga selliseid lapsi on üsna palju ja ainult olümpiaadile lootma ei saa jääda.

Millele siis loota saab, mitte küsida vabastust praktilistest töödest ja teha ikkagi testid? Arvan et oma kooli olümiaadilastele on vestlus pigem ikkagi formaalsus, ehkki jah, see toimub. Sest keda siis veel oma kool esmajärjekorras peaks soovima oma gümnaasiumiossa? Ise arvan et väga suur vahe on kas sul on ette näidta üks, näiteks ühiskonnaõpetuse lõppvoor, või mate+füüsika lõppvoorud ja veel mõlemal arvesse mineval aastal. Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Ei mingit emakeelt, kaks loodusteaduste olümpiaadi. See ei tähenda, et vestlus oleks jalutuskäik pargis kui samale kohale on kümneid soovijaid.

Minu omal 3 aastat tagasi oli kindlalt kaks 3 aastahindena. Võibolla isegi rohkem. Sai eliitkooli sisse nii, et esimesel päeval käis vestlusel ja teisel juba kinnituse.

#4021101:

 

Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Gümnaasium ei ole kutsekool, sealt ei tule välja juba oskustega spetsialistid. Need õppesuunad on pigem antud erialast aimu saamiseks. Keegi ei eelda, et gümnaasiumis meditsiinisuunas õppinu läheb arstiks õppima või it- suunast tulevad progejad. Ja eesti keel on halb näide. Emakeele oskus on oluline ja kindlasti saab selle eest plusspunkte.

#4021289:

#4021101:

Eks sõltub õppesuunast ja koolist ka, aga miks peaks It-suunale kandideeerides kool arvestama näiteks emakeele olümpiaadi tulemusi? Ei peagi. Et äkki tasub siis veidi süveneda, et mis olümpiaadi lõppvoorud on ette näidata ja kuhu kandideerima plaansi minna ja teha sellest järeldused.

Gümnaasium ei ole kutsekool, sealt ei tule välja juba oskustega spetsialistid. Need õppesuunad on pigem antud erialast aimu saamiseks. Keegi ei eelda, et gümnaasiumis meditsiinisuunas õppinu läheb arstiks õppima või it- suunast tulevad progejad. Ja eesti keel on halb näide. Emakeele oskus on oluline ja kindlasti saab selle eest plusspunkte.

Kindlasti saabki plusspunkte, iga laps kes saab ühegi olümpiaadi lôppvooru on juba tubli. Aga kui on mitu sellist näiteks it-suunda kandideerimas kel informaatika olümpiaadi lôppvooru kohad ette näidata ? Siis iial ei usu et eelistarakse emakeele olümpiaadil käinut. Samas teise kooli teise ôppesuuna puhul vôib vastupidi olla. Gümnaasium ei ole kutsekool, aga suunavalik on oluline.Ja mōni ōppesuund pole pooltki nii populasrne kui teine.

Minu laps käib riigigümnaasiumis ja valikained on kusagil kell kolm-neli õhtul.