Teema: Keskmine hinne eliitgümnaasiumisse sisseastumisel

#4021342:

Kindlasti saabki plusspunkte, iga laps kes saab ühegi olümpiaadi lôppvooru on juba tubli. Aga kui on mitu sellist näiteks it-suunda kandideerimas kel informaatika olümpiaadi lôppvooru kohad ette näidata ? Siis iial ei usu et eelistarakse emakeele olümpiaadil käinut. Samas teise kooli teise ôppesuuna puhul vôib vastupidi olla. Gümnaasium ei ole kutsekool, aga suunavalik on oluline.Ja mōni ōppesuund pole pooltki nii populasrne kui teine.

Kui see emakeele olümpiaadil käinud laps on oma kooli tubli õpilane, siis päris kindlasti on tal eelis mujalt tulnute ees. Nii lihtsalt on. Tublid olümpiaadilapsed ei ole üldse mingid haruldased eksemplarid ja nende seas on tavaliselt ka üsna mitu sellist, kes on mitmel olümpiaadil riigivooru jõudnud. Informaatikas on lõppvooru kutsutute arv mõne teise olümpiaadiga võrreldes oluliselt väiksem ning enamus kutsututest on gümnaasiumist. Nii et need mõned lõppvooru jõudnud, kes Tallinnas sama kooli gümnaasiumisse soovivad minna, mahuvad sinna ka ilusti ära. Aga samas ei eeldata, et sa juba programmeerida oskad, vaid sa lähedki seda õppima.

GAG’is on jah suunavalik oluline, seal said popimad suunad esimesel päeval oma kooli lastega täidetud. Aga Reaalis see nii ei ole. Seal on ainult meditsiinis piir kui palju vastu võetakse, ülejäänud kolmel suunal täpset arvu ei ole (vast ikka enamvähem võrdselt üritavad lapsi jagada) ning kui oma esimesse eelistusse enam juhuslikult ei mahu, siis võid mõnda teise suunda ikka saada.

#4021406:

Ma arvan, et kuna üsna paljusid Õismäel, Mustamäel, Pelgulinnas elavaid noori sellised võimalused (eriti veel värsketes uutes koolihoonetes) kõnetavad ja seeläbi jääb vast kesklinnas see tohutu trügimine ja mitmevoorulised katsed vähemaks ka lõpuks.

Ma arvan, et noorte koormus hoopis kasvab. Nüüd on vaja käia katsetel G4, kolmikkoolides ja riigigümnaasiumites (kes teab, need äkki teevad igaüks veel eraldi katsed), lisaks igaks juhuks ka mõnes “lihtsas” koolis, et ei juhtuks, nagu sel aastal mõnega juhtus, et oligi muidu hea õpilane päris kuival, sest katsed ei läinud nagu loodetud ning plaan B oli tegemata. Jah, mõni noor ehk loobub G4 katsetest, aga ei usu, et massiliselt. Vähemalt esialgu – kuni riigikad pole end tõestanud.

Minu arust on paljud lapsevanemad üsna abitud mis puutub gümnaasiumisse sissesaamist ja see on arusaadav, sest aja jooksul tingimused muutuvad ja infot leida on keeruline.  Tegelikult on võimalik üsna keskmine, kuid neljade ja viitega, laps eliitkooli saada, aga selleks peavad olema teadmised kuidas ja kuhu ta sisse saab, samuti kuidas. On üsna palju pisiasju mis määravad sissesaamise, olen oma sõprade lapsi ja nende vanemaid nõustanud kuidas sisse saada ja mida silmas pidada, nad on kõik sisse saanud. Minu enda laps õpib samuti eliitkooli gümnaasiumis. Sel kevadel aitasin kolme sisseastujat, kõiki umbes 10 tundi. Kui algul tundusid nende sissesaamise võimalused tagasihoidlikud, siis peale nõustamist olin üsna kindel, et saavad sisse ja saidki.

#4021662:

#4021643:

Tegelikult on võimalik üsna keskmine, kuid neljade ja viitega, laps eliitkooli saada, aga selleks peavad olema teadmised kuidas ja kuhu ta sisse saab, samuti kuidas.

No kindlaim meetod on laps juba enne põhikooli lõppu sinna kooli mehkeldada – kas 1. klassis või mõne hilisema konkursiga. Oma õpilastest, kes soovivad samas koolis jätkata, ei saa ikka gümnasse vaid üksikud. Kahes eliitkoolis kontrollitud.

Sinu väide ei ole päris tõsi, minu lapse klassis ja tema sõprade gümnaasiumis, need erinevad eliitkoolid, on sama kooli põhikoolist tulnud alla kolmandiku. Üks poiss käis juunis klassikaaslastega kohtumisõhtul ja tutvustamiste järgi olid samast koolist vaevu veerand lapsi. Kui vaadata põhikooli olümpiaadide tulemusi, siis koore riisumiseks teistest koolidest on eliitkoolidel valikut küllaga. Hästi dresseeritud esimese klassi juntsud võivad ju tublid olla, aga andekad lapsed ja silmatorkavad tulemused tulevad põhikooli lõpuni kõikidest koolidest, selles osas eliitkoolid erinevad vähe. Gümnasistid on teine lugu, enamus olümpiaadidest võidavad eliitkoolide õpilased.

#4021672:

Sinu väide ei ole päris tõsi, minu lapse klassis ja tema sõprade gümnaasiumis, need erinevad eliitkoolid, on sama kooli põhikoolist tulnud alla kolmandiku.

Ei oska vaielda. Minu laste (ka kaks erinevat eliitkooli) 9. klassist on muudes koolides jätkanud vaid paar tükki. Protsenti ega kümnendikku ei oska arvutada, aga kindlasti on omas koolis jätkanud üle 90% ja üle 9/10.

#4020740:

sõltub ka muudest teguritest.

nt neil reaalikatel, kellel on ette näidata mitmes aines vabariiklikul olümpiaadidel edukad esinemised, ei vaadanud oma kooli edasijäämisel keegi keskmist hinnet.

igaljuhul lapsevanemana küll ei mäleta, et laps oleks mingit keskmist hinnet põhikooli lõpul kokku arvutanud, kuigi paljudes ainetes olid tal pigem neljad kui viied, sai puhtalt olümpiaadide põhjal ilma vestlusvooruta oma kooli gümnaasiumisse sisse.

Ei vaadanud keegi isegi neid olümpiaadide tulemusi, oma lapsed võeti sisse, kui taheti võtta nii, et keskmine hinne ei mänginud mingit rolli.

Minu omal oli põhikooli tunnistusel isegi yks kolm, samas erialaained väga tugevad. Eesti koondise tasemel sportlane, pole elus yhelgi olümpiaadil käinud, ta sel ajal treeninglaagrites.

#4021710:

No vastupidiselt “torukoolidele” on riigikatel vähemalt kvaluteedikokkulepe, millest nad on kohustatud kinni pidama:

https://www.hm.ee/sites/default/files/allkirajastatud_kval_kokkulepe.pdf

Õpe on seal tõesti tulevast karjääri ja ülikoolivalikuid ja -õpinguid toetav ja kõrg- või kutsekooliks ette valmistav. Olen kuulnud, et palgad ka paremad, kui tavakoolis, seega usun, et vähemalt Tallinnas õnnestub neil palgata ka üsna motiveeritud õpetajaskond. Kevadel siin ju reklaamiti, kui juhtõpetajaid võeti, et palk 2000. Kui tõmbavad mõned linna parimad õpetajad endale, siis usun, et tulevad ka head tulemused. Aga eelkõige tasub nende koolide puhul eelistada just seda, et õpe on ju 100% suunatud peaaegu täiskasvanud noortele ja valmistab paremini ette ülikooliks ja kutsevalikuks, kuna alates koolipäeva disainist ja lõpetades valikainete pakkumisega väljaspool oma kooli (nt Sauel ja Tabasalul on koostöös TalTechiga moodulid) aitab noort paremini kui tavakool oma kell 8 algavate 45-minutiliste tundidega ja koolielu süsteemiga, mis lähtub eelkõige põhikooliealise lapse vajadustest ja võimetest. See on G4 suur miinus edaspidi, kui nad ei kohanda vähemalt gümnasisti koolipäeva kaasaegsemaks ja keskendumist võimaldavamaks. 8 tundi eri aineid päevas, ilge killustamine ja rööprähklemine, poolikud lahendused ja projektid, mis iial tunni jooksul finišisse ei jõua. Mul on küll suur lootus, et riigigümnaasiumid panustavad just valdkonnapõhisesse õppimisse, eri ainete lõimimisse ja koos õpetamisesse, et oleks vähem koormust ja rohkem loogilisi seoseid ja võimalust õpitavat oma tulevase kutsevalikuga siduda.

PS! Mu enda vanem laps on lõpetanud Reaalkooli ja noorem asub sel sügisel õppima GAG-i. Väga kahju, et esimest riigigümnaasiumit linnas varem lubatud 2022. a. sügisel ei avatud. See oleks olnud meie pere esimene valik, aga paraku jääb nüüd üle vaid kõrvalt vaadata, kuidas neil läheb. Seetõttu ongi teema mulle hingelähedane. Korra uurisime isegi Tabasalu võimalust, aga no linnast oleks sinna ikka pikk maa sõita olnud, seega jäi ikka kesklinnakool.

Ma nii hoogu ei läheks ehk siis nii positiivne ette ei eleks. Enne tahaks näha tulemusi ja vaataks ennem paar aastat kõrvalt kuidas neil reaalselt läheb. Enda laps järgmisel aastal kindlasti just vastavatesse riigigümnaasiumitesse ei kandideeri. Sest neil on ainult ilus jutt, aga ilus jutt on ka paljudel praegu eksisteerivatel Tallinna gümnaasiumitel.

#4021808:

Ma nii hoogu ei läheks ehk siis nii positiivne ette ei eleks. Enne tahaks näha tulemusi ja vaataks ennem paar aastat kõrvalt kuidas neil reaalselt läheb. Enda laps järgmisel aastal kindlasti just vastavatesse riigigümnaasiumitesse ei kandideeri. Sest neil on ainult ilus jutt, aga ilus jutt on ka paljudel praegu eksisteerivatel Tallinna gümnaasiumitel.

täiesti nõus sinuga. olen terve elu töötanud õpetajana, hetkel ühes eliitkoolis. näen kõrvalt kui palju jama on isegi sel juhul eliitkooli õpetajate leidmisega, kui palk on õpetaja tavapalgast kõrgem, pakutakse lisasoodustusi, ei nõuta tagumikutundide istumist nagu tean mitmest tavakoolist. no ei ole neid õpetajaid võtta. meil otsiti kevadel 4 eri õppeaine õpetajaid (eelmised läksid kas pensionile või lapsepuhkusele). kahele kohale kandideerisid täiesti ilma kvalifikatsioonita inimesed. ülejäänud kahte kuulutust avaldati kuid järjest. ühele kandideeris vaid 1 inimene ja seegi ilma erialase hariduse ja kogemuseta, teisele kohale ei tulnud mitteühtki avaldust.

ka täiesti uut riigigümnaasiumi luues ei pruugi kuskilt neid kandideerijaid tekkida. ainus koht, kus tallinnas võibolla mingi põhiainete õpetajate ülejääk võib tekkida, on MUBA loomine, sest praegu on matem, emakeele, võõrkeelte jne ainete õpetajad eraldi nii muusikakeskkoolil kui balletikoolil. aga ei pruugi, sest minuteada enamik nende õpetajatest töötas nagunii põhikohaga mõnes muus koolis ja balletikoolis nt 3-4h nädalas vmt.

väga hea artikkel õpetajaks tööle soovijate kohta on siin. kirjeldatakse, kuidas isegi mõrvar või põhiharidusega isikud õpetajaks kandideerivad:

https://opleht.ee/2022/05/opetajaamet-ripakil-tookoht-voi-toeline-kutsumus/

#4021852:

21. Kooli kohta ei tea, aga kodulehelt ehk ikka leiad.

21.koolis on samuti osa aineid koostöös ülikoolidega, mõne aine tunnid toimuvadki mitte koolis, vaid ülikoolis. osa valikaineid on ühiselt teiste kesklinna eliitkoolidega.

#4021854:

#4021808:

Ma nii hoogu ei läheks ehk siis nii positiivne ette ei eleks. Enne tahaks näha tulemusi ja vaataks ennem paar aastat kõrvalt kuidas neil reaalselt läheb. Enda laps järgmisel aastal kindlasti just vastavatesse riigigümnaasiumitesse ei kandideeri. Sest neil on ainult ilus jutt, aga ilus jutt on ka paljudel praegu eksisteerivatel Tallinna gümnaasiumitel.

täiesti nõus sinuga. olen terve elu töötanud õpetajana, hetkel ühes eliitkoolis. näen kõrvalt kui palju jama on isegi sel juhul eliitkooli õpetajate leidmisega, kui palk on õpetaja tavapalgast kõrgem, pakutakse lisasoodustusi, ei nõuta tagumikutundide istumist nagu tean mitmest tavakoolist. no ei ole neid õpetajaid võtta. meil otsiti kevadel 4 eri õppeaine õpetajaid (eelmised läksid kas pensionile või lapsepuhkusele). kahele kohale kandideerisid täiesti ilma kvalifikatsioonita inimesed. ülejäänud kahte kuulutust avaldati kuid järjest. ühele kandideeris vaid 1 inimene ja seegi ilma erialase hariduse ja kogemuseta, teisele kohale ei tulnud mitteühtki avaldust.

ka täiesti uut riigigümnaasiumi luues ei pruugi kuskilt neid kandideerijaid tekkida. ainus koht, kus tallinnas võibolla mingi põhiainete õpetajate ülejääk võib tekkida, on MUBA loomine, sest praegu on matem, emakeele, võõrkeelte jne ainete õpetajad eraldi nii muusikakeskkoolil kui balletikoolil. aga ei pruugi, sest minuteada enamik nende õpetajatest töötas nagunii põhikohaga mõnes muus koolis ja balletikoolis nt 3-4h nädalas vmt.

väga hea artikkel õpetajaks tööle soovijate kohta on siin. kirjeldatakse, kuidas isegi mõrvar või põhiharidusega isikud õpetajaks kandideerivad:

https://opleht.ee/2022/05/opetajaamet-ripakil-tookoht-voi-toeline-kutsumus/

Mõtetega olen nõus, aga kui õudne kirjapilt ühelt eliitkooli õpetajalt…

#4021716:

#4021710:

aitab noort paremini kui tavakool oma kell 8 algavate 45-minutiliste tundidega ja koolielu süsteemiga, mis lähtub eelkõige põhikooliealise lapse vajadustest ja võimetest. See on G4 suur miinus edaspidi, kui nad ei kohanda vähemalt gümnasisti koolipäeva kaasaegsemaks ja keskendumist võimaldavamaks. 8 tundi eri aineid päevas, ilge killustamine ja rööprähklemine, poolikud lahendused ja projektid, mis iial tunni jooksul finišisse ei jõua.

#4021710:

Millal su laps Reaali lõpetas? Ilmselt üsna ammu. Sest vähemalt viimased 5 aastat on seal gümnaasiumiosas paaristunnid ning mingist kaheksast eri ainest ühel päeval pole juttugi. Lisaks ei ole kõigil perioodidel kõiki aineid.

Jah tõesti, mu vanem poeg lõpetas Reaalkooli 2012, siis topelttunde polnud. Vaatasin 2021/22 tunniplaani, ega seal nüüdki läbivad pikema tunni süsteemi pole, on küll märkmisväärne kogus 2x45min tunde, aga sinna vahele ka rohkelt ikka üksiktunde. Samas on enamuses riigikates gümnaasiumitunni pikkus hoopis 70-75 minutit, mis on kõige optimaalsem ajakasutus (tarkade inimeste poolt välja rehkendatud). Minu sõnum oli, et täistsüklikoolis on väga vähe painlikkust, st gümnaasiumitunni pikkus saabki olla 45 või 90, et ülejäänud maja, söögivahetunnid jne ühte jalga saaks käia.

Eks õpetajate leidmisega muidugi võib riigikatel keeruliseks minna, aga no kes teab, ehk kõnetab mitmeid piirkonna güümnaasiumiõpetajaid just võimalus töötada ainult vanemate õpilastega, kui nt praeguses koolis surutakse ka mõni raske 7.-8. klass ikka lisaks. See võiks olla meelitav tegur ju küll. Loomulikult ei pruugi neist tulla uusi nn eliitkoole, aga see polegi riigikate eesmärk, seal on peamine siht ikkagi igale noorele just teda kõnetava õpitee ja võimaluste loomine, nagu olen aru saanud. Eks uuel kevadel ole näha, kas saavad oma õpilased komplekteeritud ja mille arvelt.

#4021711:

#4021672:

Sinu väide ei ole päris tõsi, minu lapse klassis ja tema sõprade gümnaasiumis, need erinevad eliitkoolid, on sama kooli põhikoolist tulnud alla kolmandiku.

Ei oska vaielda. Minu laste (ka kaks erinevat eliitkooli) 9. klassist on muudes koolides jätkanud vaid paar tükki. Protsenti ega kümnendikku ei oska arvutada, aga kindlasti on omas koolis jätkanud üle 90% ja üle 9/10.

RÄMEIRW: “Protsenti ega kümnendikku ei oska arvutada …”. Proovige tuhandikega!

Jah tõesti, mu vanem poeg lõpetas Reaalkooli 2012, siis topelttunde polnud.

no mis mõtet on kümne aasta taguse ajaga võrrelda?

Treffnerisse sissesaades oli mu keskmine umbes 4,4, tulin Härmast. Treffneris lõputunnistusel olid neljad-viied, ka enamvähem pooleks. Perioodihinded olid ka mõned kolmed vene keeles ja keemias näiteks. Mina olin sellega rahul, raske ei olnud (üldiselt), riigieksamid kõik sooritatud 90+.

#4022530:

4,7 oli keskmine. Sai olümpiaadiga vabastuse. Ei kandideerinud keeltenklassi, aga sellegipoolest oli vestlus inglise keeles. Vestluse käigus pidi lahendama ka 5 matemaatika ülesannet. Kohe öeldi, et oled sisse saanud. Ei olnud enda kool.

Mul oli poeg samuti olümpiaadiga ja vestlus oli inglise keeles, ühtegi ülesannet ei antud ja kohe sai sisse. Sinu lapsel oli matemaatika 4, et lasti ülesandeid lahendada?