Ma ise olen teinud LCHFi ja ketodieeti. Tegin hästi rangelt – ei mingit vääratamist. Aga kehakaal ei alanenud kriipsugi. Ilmselt oli asi selles, et ma olingi juba normkaalus. Tahtsin vaid mõned kilod maha saada. Aga teiste kogemusi lugedes, siis olen aru saanud, et tugevalt ülekaalulistel inimestel töötab küll.
Kui enesetunnet kirjeldada, siis minul sellist kirjeldamatut heaolu ja õnnetunnet ei tekkinud. Ei paranenud ka uni. Pigem oli mul koguaeg halb. Ja mitte ainult sisenemise perioodil, vaid koguaeg (tegin neid dieete üle poole aasta). Kord, kui ma lugesin LCHFi eestkõneleja juttu selle kohta, et tema peab siiski ka kaloreid lugema, et järje peal olla, siis sain aru, kui mõttetu see on. Kui kaalu alandamiseks peab nagunii kaloreid lugema, siis ma luban pigem endale meeldivaid sööke. Näiteks leib meeldib mulle väga, aga LCHFis ei ole lubatud, või kui siis äärmiselt vähe. Samuti ei ole puuviljad soovitatavad. Maasikad, murelid, arbuus. Kuidas on võimalik nendeta elada? ???? Ja midagi oli vist tomatitega ka. Et näpuotsaga võib süüa, aga mitte nii nagu isu on. Samas, kui lihtsalt kaloreid lugeda, siis võib tomateid süüa isuga. Kaloriarvu see kuigipalju ei kergita.
Ei ole sel liha-köögivilja-majonees-muna kombinatsioonil ka midagi häda. Vähemalt mulle sobis… mõnda aega. Ka rasvakohv maitses. Aga ühel hetkel viskas niimoodi kopa ette, et… Mingi vastik küllastumus tekkis. Just, mitte heas mõttes küllastumus – et kõht on täis, vaid kuidagi teistmoodi.
Minu tuttav teeb LCHF-i , vist üle 5 aasta juba. ka ikka täiesti korralikult, ei mingeid kooke (peolauas, kui teised kooki mugivad, sööb tema juustu).
Ka temal polnud eesmärgiks kaalu alandamine, vaid et jääda endale omasesse normaalkaalu (et kaal ei tõuseks) ja teiseks – pääseda pidevast ja elu häirivast näljatundest, mis tal oli nö. tavalise söömise puhul. Kui ta andis näljatundele järgi ja pidevalt sõi, siis hakkaski tal kaal tõusma temale omasest kaalust kõrgemale, mis oli muidugi kurvastav. Aga kui ta kaloreid piiras, siis püsis kaal ilusti normaalse ja stabiilsena, kuid oli meeletu näljatunne kogu aeg.
Tema väidab just, et LCHF-i peal olles on enesetunne kogu aeg hea, sest kadunud on eelnev tüütu näljatunne. Kaal on normaalne ja stabiilne. Kaloreid ei loe. Leivast jms. on tema tõesti täiesti loobunud. Kui on soov midagi leivasarnast süüa, siis on mingid seemnejahust näkileivataolised, mida tohib süüa. Värskeid marju sööb suvel (sest suvel, kui on marjahooaeg, on marjad tõesti väga ahvatlevad) veidi rohkem kui lubatud, väljaspool hooaega ütleb, et ega need kuskilt sissetoodud poemarjad aga nii ahvatlevad pole ja seega ei teki ka suurt kiusastust, saab lubatud köögiviljade piires hakkama.
Siit tuleb ilmselt välja see, et ainevahetused on inimestel erinevad. Mõnel keha nagu nõuab süsivesikutevaesemat ja rasvasemat toitu (et ei oleks pidevat nälga). Teisel jällegi läheb enesetunne rasvast toitu süües imelikuks ega harju.
