Millised on Kibe! hüüdmisega seotud kombed? Kas on tavapärane, et noorpaar algul nö pipardab veidi? Kui korralikuks need suudlused pulmas kujunevad või jäävad pigem tagasihoidlikuks? Mida oma pulmast seoses kibedaga mäletate?
Küsin selleks, et oskaks ikka õigesti käituda kui see aeg ühe noorpaari osapoolena käes.
Käitu nii, kuidas tahad. Mina ütlesin kohe ära, et soovin lihtsalt toredalt aega veeta, ei taha tsirkust ja tobedaid traditsioone, aga mehe sugulane hakkas ikka mingeid mänge ja tantse korraldama ja “kibe” karjuma. Ma lihtsalt ignoreerisin ja sõin rahulikult edasi.
Minu meelest on külalisena ühtviisi ebamugav nii “Kibe!” ignoreerimine (jätab mulje, et noorpaaril on omavahel mingi pinge) kui liigsügavad suudlused, muhe musimops on ok. Tänapäeval, kui 99% paaridest on niikuinii enne juba suudlemisest märksa intiimsemaid asju teinud, on tegu ju üsna aegunud kombega niikuinii.
Tahaks näha pruuti, kes kibe karjumise ajal rahulikult kartulisalatit mugib. Kibe, pruudipärja mahamängimine, pruudirööv on osa meie pulmatraditsioonidest, mis hakkab kahjuks taanduma – näiteks on tulnud asemele kimbu viskamine.
Kibe karjumise mõte on selles, et viin on kibe ning pruutpaari suudlus teeb selle mahedamaks.
Tahaks näha pruuti, kes kibe karjumise ajal rahulikult kartulisalatit mugib. Kibe, pruudipärja mahamängimine, pruudirööv on osa meie pulmatraditsioonidest, mis hakkab kahjuks taanduma – näiteks on tulnud asemele kimbu viskamine.
Kibe karjumise mõte on selles, et viin on kibe ning pruutpaari suudlus teeb selle mahedamaks.
Absoluutselt külmaks jättis kellegi karjumine. Kui sai öeldud enne, et me ei soovi neid tobedaid traditsioone, siis sellega peaks arvestama. Kui keegi oleks hakanud seal mind kuskile röövima või midagi sarnast, siis ma oleks tal lihtsalt palunud oma peolt lahkuda. Kunagi siin üks pruut rääkis, kuidas teda oli röövitud ja ta istus pool oma pulmapeost kuskil metsas puu all, söömata-joomata ja üksinda. Minu tingimus oli, et mingeid tobedaid traditsioone ei ole. See, et keegi siiski kontvõõraid kutsus ja tee peal meid kinni peeti ja nõmedusi tegema pandi, sellest ma vaatasin niigi kõrvale. Teine korraldas mingeid tobedaid mänge, ühe tegime kaasa. Mul ei olnud pulmaisa, pruudipärga, kimbu viskamist ega mingeid nõmedaid mänge, kus võõrad inimesed peavad suvalistel tüüpidel süles aelema või külalised kleitides mööda muru roomama ja meie jäime rahule. Pidu oli niigi rohkem suguvõsa pealekäimisel korraldatud, mina oleks hea meelega kahekesi teinud. Ma jälestan igasugust tähelepanu keskpuktis olemist ja poolvõõraste inimestega tantsimist ja tõmblemist. Mehel on ka siiamaani trauma sellest, kui ühe sugulase pulmas mingi suvaline tüüp hammastega tema tolleaegsele elukaaslasele sukapaela ümber reie pani või ära võttis.
Ma juba kujutan ette, kuidas eelmine kohe peo alguses valjuhäälselt teatas “Ei mingeid tobedaid traditsioone!” nii et kõik külalised kohe kindlasti teadsid seda. Üks paras torisev pruut.
Kui kaua ja kuidas paar musitab, on endi asi. Pikema asjaga loetakse ka numbreid kaasa. Mina vahel varjasin meid lehviku taha selle ajal. Ühes pulmas oli peiul kaabu ja ka kasutas vahel seda, aga kaasa ikka tehti.
Oh, olin ka pulmad, kus ei soovitud pruudiröövi, olid pulmalipp ja lipuvalvurid. Kõik said vihjest aru. AGA valvurid olid liiga agarad ja peitsid lipu autosse???? Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui ikka pruut röövida.
Tegelikult rikuvad kinnisideedes inimesed ise enda päeva ära, mitte külalised. No ei osata lõdvalt võtta, kinnisideest lahti lasta jne
Abielu on selle osalistele, aga pulmaPIDU ongi külalistele. Kui ei taha, siis ei tasu pidu teha.
Ma juba kujutan ette, kuidas eelmine kohe peo alguses valjuhäälselt teatas “Ei mingeid tobedaid traditsioone!” nii et kõik külalised kohe kindlasti teadsid seda. Üks paras torisev pruut.
Kui kaua ja kuidas paar musitab, on endi asi. Pikema asjaga loetakse ka numbreid kaasa. Mina vahel varjasin meid lehviku taha selle ajal. Ühes pulmas oli peiul kaabu ja ka kasutas vahel seda, aga kaasa ikka tehti.
Oh, olin ka pulmad, kus ei soovitud pruudiröövi, olid pulmalipp ja lipuvalvurid. Kõik said vihjest aru. AGA valvurid olid liiga agarad ja peitsid lipu autosse???? Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui ikka pruut röövida.
Tegelikult rikuvad kinnisideedes inimesed ise enda päeva ära, mitte külalised. No ei osata lõdvalt võtta, kinnisideest lahti lasta jne
Abielu on selle osalistele, aga pulmaPIDU ongi külalistele. Kui ei taha, siis ei tasu pidu teha.
Huvitav küll, siiani on ikka räägitud, et pruutpaar teeb pulmad endale, mitte külalistele ja arvestama peab siiski eelkõige enda soovidega. Või tõesti oleksin pidanud, hambad ristis, pisarad kurgus, külaliste jaoks tsirkust korraldama? Et taganjärgi saaks elu lõpuni mõelda, kui juba, vastik, tülgastav pulmapidu MINUL oli? Aga peaasi, et sugulased rahule jäid… Ma ei arva nii ja õnneks keegi külalistest ka ei arvanud.
Aga ei, ma ei olnud mingi torisev pruut, nagu öeldud, vaatasin ka nendest soovimatutest asjadest mööda ja mõned tegin kaasagi. Ei olnud oma kinnisideedes kinni ja meie jäime peoga rahule.
Milleks pulmad kui tuleb lahutus.
Ma juba kujutan ette, kuidas eelmine kohe peo alguses valjuhäälselt teatas “Ei mingeid tobedaid traditsioone!” nii et kõik külalised kohe kindlasti teadsid seda. Üks paras torisev pruut.
Kui kaua ja kuidas paar musitab, on endi asi. Pikema asjaga loetakse ka numbreid kaasa. Mina vahel varjasin meid lehviku taha selle ajal. Ühes pulmas oli peiul kaabu ja ka kasutas vahel seda, aga kaasa ikka tehti.
Oh, olin ka pulmad, kus ei soovitud pruudiröövi, olid pulmalipp ja lipuvalvurid. Kõik said vihjest aru. AGA valvurid olid liiga agarad ja peitsid lipu autosse???? Lõpuks ei jäänudki muud üle, kui ikka pruut röövida.
Tegelikult rikuvad kinnisideedes inimesed ise enda päeva ära, mitte külalised. No ei osata lõdvalt võtta, kinnisideest lahti lasta jne
Abielu on selle osalistele, aga pulmaPIDU ongi külalistele. Kui ei taha, siis ei tasu pidu teha.
Meie ütlesime “riskigrupis” (nendele, kellest võis oodata, et nad hakkavad mingit saasta meie pulmas korraldama) olevatele inimestele pulmakutseid kohale viies, et unustagu ära sellise jama korraldamine. Ka enne pulmi kordasime üle, et kui keegi midagi üritab, siis näitame ust. Kõik said aru ja saime rahulikult OMA pidu nautida, mille korraldasime ikka enda maitse, mitte onu Heinode järgi (keda paratamatult ilmselt igas suguvõsas on).
Huvitav küll, siiani on ikka räägitud, et pruutpaar teeb pulmad endale, mitte külalistele ja arvestama peab siiski eelkõige enda soovidega. Või tõesti oleksin pidanud, hambad ristis, pisarad kurgus, külaliste jaoks tsirkust korraldama? Et taganjärgi saaks elu lõpuni mõelda, kui juba, vastik, tülgastav pulmapidu MINUL oli? Aga peaasi, et sugulased rahule jäid… Ma ei arva nii ja õnneks keegi külalistest ka ei arvanud.
Aga ei, ma ei olnud mingi torisev pruut, nagu öeldud, vaatasin ka nendest soovimatutest asjadest mööda ja mõned tegin kaasagi. Ei olnud oma kinnisideedes kinni ja meie jäime peoga rahule.
Kui keegi karjub pulmas “kibe” ja pruut mugib rahus edasi, siis vaataks ikka küll, et tropp.
Huvitav küll, siiani on ikka räägitud, et pruutpaar teeb pulmad endale, mitte külalistele ja arvestama peab siiski eelkõige enda soovidega. Või tõesti oleksin pidanud, hambad ristis, pisarad kurgus, külaliste jaoks tsirkust korraldama? Et taganjärgi saaks elu lõpuni mõelda, kui juba, vastik, tülgastav pulmapidu MINUL oli? Aga peaasi, et sugulased rahule jäid… Ma ei arva nii ja õnneks keegi külalistest ka ei arvanud.
Aga ei, ma ei olnud mingi torisev pruut, nagu öeldud, vaatasin ka nendest soovimatutest asjadest mööda ja mõned tegin kaasagi. Ei olnud oma kinnisideedes kinni ja meie jäime peoga rahule.
Kui keegi karjub pulmas “kibe” ja pruut mugib rahus edasi, siis vaataks ikka küll, et tropp.
Õneks sind minu pulmas ei olnud ja mind jätab ka täiesti külmaks see, kui keegi arvab, et ma tropp olen.
Nõustun siin selle “toriseva pruudiga”, et pulmad on ikkagi kahe inimese vaheline asi. Ja pole see pulmapidu midagi külalistele. Kaks inimest abielluvad omavahel, peavad pulmi ja see on NENDE päev. Ja seega on neil täielik õigus otsustada, milline see pidu ja päev täpselt välja näeb. Pole kellegi teise asi kobiseda. Kui ei meeldi selline “igav” pidu ilma aegunud traditsioonide ja lollakate mängudeta, ei peagi sinna minema.
See oleks ikka nõme küll mu meelest, kui noorpaar peab külaliste ja sugulaste pärast hambad ristis punnitama, et neil äge oleks. Aga endal on pidevalt ebameeldiv ja vastik. Pulmapäev peaks olema ikkagi üks ilus ja positiivne üritus ning mälestus abiellujatele. Mitte üritus, kus tunda end ebamugavalt ja halvasti.
Mulle samuti ei meeldi absoluutselt sellised aegunud ja totrad mängud ning traditsioonid. Milleks see tsirkus tõesti. Tahaks ka rahulikult ja romantiliselt. Ja kui muidu ei saa, siis tulekski ainult lähima pere ringis väike pidu. Õnneks pole ka mu peres selliseid inimesi, kes tahaks mingit komejanti teha ja ebameeldivaid, piinlikke mänge mängida.
Ja see “Kibe!” karjumine on ka nõme. See, et inimesed ei taha avalikult teiste ees suudelda, ei tähenda absoluutselt, et neil mingid pinged oleks või üksteist ei armastaks. Lihtsalt mõni inimene on tagasihoidlikum ja sellised intiimsused jätaks teiste silmadele varjatuks.
Nõustun siin selle “toriseva pruudiga”, et pulmad on ikkagi kahe inimese vaheline asi. Ja pole see pulmapidu midagi külalistele.
Milleks selliseid tobedaid ja iganenud külalisi siis kutsuda oma ilusat ja positiivset päeva rikkuma? Ahjaa, et nad “Kink peaks mahtuma ümbrikusse” tooksid!
Nõustun siin selle “toriseva pruudiga”, et pulmad on ikkagi kahe inimese vaheline asi. Ja pole see pulmapidu midagi külalistele.
Milleks selliseid tobedaid ja iganenud külalisi siis kutsuda oma ilusat ja positiivset päeva rikkuma? Ahjaa, et nad “Kink peaks mahtuma ümbrikusse” tooksid!
Ja kuidas seda ette teada saaks, kes tsirkust korraldama hakkab? Ma kusjuures keeldusin kutsele kirjutamast seda lauset, just selleks, et asi ei tunduks rahakogumisaktsioonina.
Ja kuidas seda ette teada saaks, kes tsirkust korraldama hakkab? Ma kusjuures keeldusin kutsele kirjutamast seda lauset, just selleks, et asi ei tunduks rahakogumisaktsioonina.[/quote]
Meie korraldasime pulma väikeses seltskonnas (30 inimest), kus kõige lähedasemad. Juba eelnevalt sai öeldud, et meil pole traditsioonilisi pulmamänge vm narrusi, mille tõttu keegi end ebamugavalt peab tundma. Oli märgata, et see võttis pingeid maha. Reserveerisime hotelli restorani, oli muusik, sugulastega sai 3 tundi mõnusalt suheldud ning meie abielupaarina läksime hotelli pulmaööd nautima. Ja mis puudutab kingitust ümbrikus, siis meie ei kirjutanud kutsele selle kohta midagi, lihtsalt et ootame oma abielu registreerimisele ja sellele järgnevale pidulikule lõunasöögile. Aga loomulikult kingiti ümbrikus raha, kuigi see polnud meie jaoks tõesti oluline.
Pulmapidu saab korraldada igat moodi ning pole kellegi asi öelda, kuidas pruutpaar peab kindlasti seda korraldama.
Minu meelest on need “traditsioonilised pulmamängud” ossilikult piinlikud ja labased. Mis traditsioonid – ka maanteel autodega “ussi” tegemine pidi “traditsioon” olema – tegelikult on kõige labasem liiklusohtliku olukorra tekitamine.
Mu enda pulmad olid juba 20 aastat tagasi ära. Oma mälestustest pruudi rollis ütleks, et mul pole traditsiooniliste eesti pulmamängude vastu midagi (kui need just väga suured ja keerulised korraldada ei ole). Muidugi peab külalistele jääma võimalus piisavalt niisama lauas istuda, süüa, jutustada, lihtsalt koos olla. Samas kui kohe üldse mingeid mänge ega tegevust polegi, siis mis jääb järele? Lihtsalt söömine – tundub mage.
Ainuke pulmatraditsioon, mida ma tõesti vihkan, on pruudirööv. Kas teie ise tahaksite oma elu ühel suurel tähtpäeval olla mitmeks tunniks peolt eemaldatud, viidud kuskile hämarasse ruumikesse või pandud kellegi autosse luku taha lihtsalt enda ette passima? Lisaks on inimesed erinevad ja selline füüsilist jõudu kasutades röövimine võib tekitada konflikte. Milleks on vaja pidu ära rikkuda?
Pruutpaari õudusunenägu on mängud, aga külaliste õudusunenägu on tõesti see raha ümbrikus. Kui palju sinna panna ja kuidas seda oma pere kõrvalt koguda. Kui see pole teile oluline ja te ei taha, siis kirjutage kutsele, et kingitusi ja raha vastu ei võta. Võtate külalistelt suure pinge maha.
kutset saades on alati võimalik ka osalemisest loobuda, siis ei pea midagi koguma ega kinkima
Ainuke pulmatraditsioon, mida ma tõesti vihkan, on pruudirööv. Kas teie ise tahaksite oma elu ühel suurel tähtpäeval olla mitmeks tunniks peolt eemaldatud, viidud kuskile hämarasse ruumikesse või pandud kellegi autosse luku taha lihtsalt enda ette passima? Lisaks on inimesed erinevad ja selline füüsilist jõudu kasutades röövimine võib tekitada konflikte. Milleks on vaja pidu ära rikkuda?
Mu meelest on see ka väga ebameeldiv traditsioon. Ma saan aru, et see on ikka pruudiga eelnevalt kokku lepitud ometi või pole nii? Ise ma olen olnud ühes pulmas, kus seda tehti, aga seal see oli ikka lühike aeg, mitte mingi mitu tundi.
Mehel on ka siiamaani trauma sellest, kui ühe sugulase pulmas mingi suvaline tüüp hammastega tema tolleaegsele elukaaslasele sukapaela ümber reie pani või ära võttis.
Appi, milline kohutav lugu! Vaene mees! Ma loodan, et ta on saanud mingit kriisinõustamist! 😀 😀
Mina abiellusin 20 aastat tagasi, pipardasime jah natuke naljaks – loopisime “kibe”-karjujaid suhkrutükkidega näiteks (sellest aitas üheks korraks, teisel korral enam rahule ei jäetud).
Jestas, mis neist mängudest siis on? Ega keegi ei korralda võidujooksu, kus ämmad peaks käpuli mööda põrandat roomama ja hernest ninaga lükkama. Paistab, et tänapäeval pole enam vahet, kas pulm, sünnipäev või kooli lõpetamine – täitsa ühesugused peod. Isegi kibe-karjumine on nüüd ebasünnis. Pulmapeo mõte on ikka kaht suguseltsi omavahel tutvustada. See on see jama, et 90ndatel polnud kombeks abielluda ja need, kes sel ajal olid lapsed, kasvasid üles nii, et ainus pulmakogemus on angloameerika filmidest, millel eesti pulmatraditsiooniga eriti ühist pole. Nüüd on kõik niiii phheeeen ja lapsi palutakse mitte kaasa võtta. Arvestades praegu emade seas levivat arvamust, et lastel matustele küll asja pole, hakatakse varsti korraldama matuseid nagu ameerika filmides: haua ümbrus on kaetud kunstmuruga, tullakse tugevas meigis ja päikeseprillidega ja enne kirstu haudalaskmist marsitakse ema kirstu juurest minema.
Mina ka jälestan seda “kibe” hüüdmise traditsiooni ja tüütuid piinlikke mänge. Minu jaoks on selliselt veedetud aeg ebamugav ja halvasti veedetud aeg, raisatud aeg mida ma ei naudi. Iseenese pulma ikka sooviks ju nautida, või on see liig palju tahetud? Ehk pulm ongi külaliste jaoks ja pruutpaar kannatagu ära? Aga miks siis pruutpaar pulma kinni peab maksma?
Samas kui kohe üldse mingeid mänge ega tegevust polegi, siis mis jääb järele? Lihtsalt söömine – tundub mage.
Minule meeldib kûlalistega juttu ajada, head muusikat kuulata ja tantsida. Meelelahutus ei pea ju olema tingimata selline piinlik, tüütu ja lääge.
Mina ka jälestan seda “kibe” hüüdmise traditsiooni ja tüütuid piinlikke mänge. Minu jaoks on selliselt veedetud aeg ebamugav ja halvasti veedetud aeg, raisatud aeg mida ma ei naudi. Iseenese pulma ikka sooviks ju nautida, või on see liig palju tahetud? Ehk pulm ongi külaliste jaoks ja pruutpaar kannatagu ära? Aga miks siis pruutpaar pulma kinni peab maksma?
Tegelikult vist on jah külaliste jaoks, kui mõtlema hakata. Pulmad ehk registreerumine ja abielu ise on pruutpaari jaoks, aga külalistega pidu pead sa ju ikka külaliste pärast? (Nojah, mõni ehk ka nende toodud rahaümbrike pärast.)
Pruutpaari õudusunenägu on mängud, aga külaliste õudusunenägu on tõesti see raha ümbrikus. Kui palju sinna panna ja kuidas seda oma pere kõrvalt koguda. Kui see pole teile oluline ja te ei taha, siis kirjutage kutsele, et kingitusi ja raha vastu ei võta. Võtate külalistelt suure pinge maha.
kutset saades on alati võimalik ka osalemisest loobuda, siis ei pea midagi koguma ega kinkima
Abiellumist planeerides on võimalik pulmad ära jätta, siis ei pea mingeid mänge mängima.
Nüüd on pulm lihtsalt üks pidu, kui tegelikult oli pulma mõte ikkagi riitus, mille käigus noored liikusid ühest ühiskondlikust seisusest teise tunnistajate juuresolekul ja mille käigus oli oluline osa maagilistel kommetel, et kõik hästi läheks.
Kahju, et enam see oluline pole.
Pruutpaari õudusunenägu on mängud, aga külaliste õudusunenägu on tõesti see raha ümbrikus. Kui palju sinna panna ja kuidas seda oma pere kõrvalt koguda. Kui see pole teile oluline ja te ei taha, siis kirjutage kutsele, et kingitusi ja raha vastu ei võta. Võtate külalistelt suure pinge maha.
kutset saades on alati võimalik ka osalemisest loobuda, siis ei pea midagi koguma ega kinkima
Siis ollakse jälle solvunud, et ei tulnud. Raha või kingituste kerjamine on piinlik ja matslik – ei lähe jah sellisesse pulma. Kui pulmitamiseks sisetulekut pole, siis abiellu kahekesi. Mänge ei taha, fui need vanad traditsioonid, aga kingituste ja ümbrikute järele on küll käed pikalt ees – küll on armas traditsioon.
Ei, minu pulma pole mingeid ümbrikuid vaja. Ma ei saa sellest ümbriku traditsioonist ka aru.
Pruudirööv ise oleks juba piisav põhjus, miks ma pidu ei korraldaks. Kibe-värk on ka nõme eriti kui noorpaar eelnevalt aastate viisi kooselus olnud. Kõige hullem on veel see nuku mähkimine.
Parim võimalus tobedustest pääseda on mitte palgata pulmaisa, enamus pulmi mida pulmaisad juhivad, on sellised punnitatud imelike tegevustega pulmad. Oma pulmi korraldades lugesin netist palju pulmadega seotud infot ja mõne pulmaisa kirjeldused traditsioonilistest toimingutest põhinesid ilmselt USA filmidest nähtud traditsioonidel, igatahes oli seal tegevusi, mida ma pole kunagi eestlaste pulmades näinud. Näiteks nagu kingituste vanematele üleandmine.
mõne pulmaisa kirjeldused traditsioonilistest toimingutest põhinesid ilmselt USA filmidest nähtud traditsioonidel, igatahes oli seal tegevusi, mida ma pole kunagi eestlaste pulmades näinud. Näiteks nagu kingituste vanematele üleandmine.
Soovitan lugeda näiteks lasteraamatut nimega “Maaleib”, kus kirjeldadatakse muuhulgas tollal Kihnus veel säilinud vanu eesti pulmakombeid.
