Naine 28a. Nädal aega on hommikuti ärgates pulss juba kõrge 90. Piisab kui kõnnin kööki ja näitab juba kellalt 120. Ei, ma ei vaata ainult kellalt numbrit vaid ise tunnen ka, et see kööki kõndimine on väsitav. Olen hästi aktiivse eluviisiga ja sellist asja pole veel enne näinud.
Nädal enne, ärkasin pidevalt üles iiveldusega ning isutusega. Rase ei ole.
Kaisin perearstil ning tegin vereproovid ning kilpnäärme analüüsid, kõik on korras. Nüüd ootan et saaks holteri endale ööpäevaks.
Arst ei oska ka enam midagi arvata ega soovitada, ehk on kellegil midagi taolist esinenud?
Halb enesetunne südame kloppimisest on just esimesel päevapoolel, nii peale 16 hakkab juba enamvähem parem ning suudan õue kõndima minna ilma et hingeldama võtaks.
Naine 28a. Nädal aega on hommikuti ärgates pulss juba kõrge 90. Piisab kui kõnnin kööki ja näitab juba kellalt 120. Ei, ma ei vaata ainult kellalt numbrit vaid ise tunnen ka, et see kööki kõndimine on väsitav. Olen hästi aktiivse eluviisiga ja sellist asja pole veel enne näinud.
Nädal enne, ärkasin pidevalt üles iiveldusega ning isutusega. Rase ei ole.
Kaisin perearstil ning tegin vereproovid ning kilpnäärme analüüsid, kõik on korras. Nüüd ootan et saaks holteri endale ööpäevaks.
Arst ei oska ka enam midagi arvata ega soovitada, ehk on kellegil midagi taolist esinenud?
Halb enesetunne südame kloppimisest on just esimesel päevapoolel, nii peale 16 hakkab juba enamvähem parem ning suudan õue kõndima minna ilma et hingeldama võtaks.
Nagu minu kohta kirjutad. Käisin sama murega arstil ja midagi targemaks ei saanud. Füüsiliselt oli kõik korras, probleem oli peas. Ma vihkasin oma tööd ja see tekitas minus nii suure stressi, et keha keeldus sellega edasi toimimast. Otsisin uue töö ja hakkasin joogat tegema. Nüüd suudan ilma hingeldamata võileiva valmis teha ja mõnikord tundub elu juba täitsa kreemikas. Värviline veel mitte, aga vaikselt liigun sinna.
Üle aasta kulus aega, et vaikselt paranemist märgata.
