Kui võla sissenõudja mingeid hammaste väljapeksjaid või sõrmeväänajaid peale ei saada või legaalselt prääksuga kükke ei tee ehk siis võlaga kohtusse ei pöördu, siis osa inimeste arvates ei pea jah. Muidu on nii, et olenebki, millal võlausaldaja tegutsema asus, kui on kohtuotsus, siis mu teada enam ei aegu, aga ma pole jurist.
Võlg aegub 3 aastaga, seega kui esitad vastuväite ja viitad aegumisele – siis on nende otsustada, et kas lähevad kohtusse.
Asi ei ole õpetamises või mitte – aegumine ongi mõeldud selleks, et nõudjal on antud tähtaeg, mille jooksul peab ära otsustama, kas ta tahab nõude esitada või mitte. Kui ta seda ei tee – siis sisuliselt on loobunud.
Võlg aegub 3 aastaga, seega kui esitad vastuväite ja viitad aegumisele – siis on nende otsustada, et kas lähevad kohtusse.
Asi ei ole õpetamises või mitte – aegumine ongi mõeldud selleks, et nõudjal on antud tähtaeg, mille jooksul peab ära otsustama, kas ta tahab nõude esitada või mitte. Kui ta seda ei tee – siis sisuliselt on loobunud.
Ei ole ju nii ühene, sa ei tea asjaolusid. Kui teemaalgataja midagi ikkagi millalgi maksis (s.t. tunnistas nõuet), siis aegumine peatub jne
Igal individuaalsel juhtumil on omad nüansid
Vastuväite esitamise korral läheb kiirmenetluse asemel siis hagi menetluseks, kui sissenõudjale on need asjaolud ette näidata, mille tõttu aegumist ei pea kohaldama ning ollakse nõus hagi menetlusega.
Huvitav, sest mujal EU-s maksmise või muud moodi võla teadvustamisega hakkab just see aegumise periood uuesti peale, nii ebaaus kui see ka ei tunduks. Nt ütleme, et võlg aegub 6 aastaga, 5 aastat ei tee midagi, siis teed makse või isegi lihtsalt vastad inkasso emailile lubades, et teed makse (seega võlga omaks võttes) ja see 6 aastat hakkab uuesti peale.