Tere,
kas kellelgi siinolijatest on kilpnäärmega seotud silmahaigus diagnoositud ja kas ka alatalituse/hashimoto puhul?
Kuidas elu, silmade tervis, välimus?
Sain äsja selle diagnoosi (kuigi mul on Hashimoto/alatalitus), silmad on paistes, kuivad, valutavad.
Eluisu hakkab otsa saama, kuidas pea üleöö minu ilusad terved silmad ei kannata enam läätsesid, paistetavad, valutavad…
Kui saad ravi peale ja näit optimaalseks läheb, läheb paremaks.
Minul olid elu aeg väga õrnad ja kuivad silmad kuni günekoloog lõpuks haiguse tuvastas ja ravi kirjutas. Nüüd ei ole enam õhtuks silmad väsinud ja niisutama neid ka ei pea
Minul on Hashimoto ja silmadega probleemid algasid eelmisel suvel. Panen iga päev silmatilku ja soovitati ka silmadele beebiõli ja vatitikuga massaaži teha. Ise olen rohkem arvanud, et silmadega hädad on seotud mingi reumaatilise haigusega, sest liigesed valutavad ka ja on hommikuti pea lõunani kanged. Hashimoto ei pidavat ühtegi kaebust tekitama, va väsimust. Nii ütles minu endokrinoloog ja ravi ka ei määratud.
Minul igatahes kadusid pooled hädad kui sain hashimotole kilpnäärme ravi. Tsh oli enne 3.9 ja arstide meelest üldse poleks tohtinud probleeme tekitada.
Kadusid: kuivad ja väsinud silmad, üldine väsimus, südame pekslemine, unetus, valud seljas ja rinnas (seni peeti reumaatiliseks), depressiivsed häired läksid paremaks, akne läks paremaks, libiido paranes.
Arstid ütlesid et mul polnud midagi viga ja kui ka oli siis kindlasti mitte kilpnäärme tõttu
Olen teemaalgataja – mul on Hashimoto olnud (diagnoositult)ca aasta, silmaprobleemid algasid nüüd.
Silmaarst ütles, et niisama kuiva silma ja hädasid on väga tihti ka alatalituse puhul ja konkreetset silmahaigust ka lisaks Gravesile ka.Googeldades välismaiseid teadusartikleid siis nii see on jah, väiksemad hädad võin üle elada, aga kui silmad lähevad punni/paiste/laug tõmbub üles, siis on asi hapu.
Ahjaa – tabletiravi on mul peal ja näidud ideaalsed, üldine sitt enesetunne, meeletu väsimus, meeleoluhäired, kuivad juuksed ja nüüd lõpuks ka silmad, on ikka.
Väsimus ja kurnatus on mul ka tohutu, lisaks mäluhäired ja olen üsna depressiivne tegelane. Silmahaigused avastati nüüd varem kui Hashimoto ,peale seda kui hakati reumaatilisi haiguseid uurima. Vahest ma ei saagi väljas päikese käes olla, silm hakkab nii vett jooksma, et ei saa seda lahtigi hoida ja pean kiirelt päikesevarju minema. Hommikuti on silmad paksult ka rähmased. Silmaarst on päris veendunud, et see on seotud mingi reumaatilise haigusega ja on tige, et ma selleks spetsiaalseid rohtusid juba ei saa. Polariseeritud päikeseprillid ka ei aita. Lisaks on mul tekkinud mingi päikeseallergia ka nahale. Samas oli mul omal meelest läinud ja polnud süvenenud sellesse, et mul see Hashimoto on tegelikult diagnoositud juba aastast 2014. Häguselt meenud, et tol korral määras üks teine endokrinoloog L-Thyroxini, et võtaks 1 tablett päevas ja jutu juurde, et mul ei ole otseselt kilpnääre haige, vaid lihtsalt näidud kõiguvad ja saaks need ühtlasemaks. L-Thyroxini ma ei kannatanud, kohutavad peavalud tekkisid. Olen olnud varasemalt hädas tugeva migreeniga ja tänan ei. Siis arst soovitas pool tabletti päevas võtta, sama seis, tänan ei. Elada on vaja. Nüüd see viimatine teine endokrinoloog ei määranud üldse ravi. Ütles, et ravi puudub ja ei tekita vaeguseid. Milline tabletiravi sul peal on?
võtan L-Türoksiini 75mg päevas, TSH on terve aja püsinud ilus ükskomamillegagi, T3 ja T4 ka ok.
Kusjuures, olen alati armastanud kuuma ilma ja sauna, nüüd enam ei talu kumbagi, lausa rõõm praegu tööl kontoris olla ????
Mul oli TPO kolm korda üle normi. Tsh on normis, T3 ja T4 ka ok. Ultrahelis oli näha, et on kilpnääre veidi kokku tõmbunud, muud nagu ei midagi ja biopsia oli ka korras.
Teemaalgatajale veel, et mul on seoses silmadega selline diagnoos: Konjunktiivi degeneratsioonid ja ladestised ja lisaks Müoopia e lühinägevus. Lühinägevus on juba ammu, aastaid olnud, aga see esimene on uus asi. Lisaks ühe silma rõhk oli päris kõrge.
võtan L-Türoksiini 75mg päevas, TSH on terve aja püsinud ilus ükskomamillegagi, T3 ja T4 ka ok.
Ma olen aru saanud, et T3 ja T4 võiks olla mitte lihtsalt vahemikus, vaid pigem suuremate väärtuste juures (kui jagad vahemiku pooleks, siis kindlasti kõrgemas pooles). TSH võiks jääda ühe ringi jah või isegi alla selle. Minul läks enesetunne igatahes veidi paremaks, kui hakkasin 75 ug asemel 100 võtma, ehkki 75 ug juures olid näidud ka normvahemikus. Praegu on ft4 normi ülemisel piiril ja TSH 0,7. 75 ug on väga väike kogus siiski, enamasti on rohkem vaja.
Silmade osas ei oska nõu anda, mul pole probleeme olnud, va. kuivus pärast sauna (mis oli samasugune ka siis, kui TSH oli 18, seega pole arvatavasti kilpnäärmega seotud).
Mul on alatalitlus, diagnoosi sain u 1,5 a tagasi, TSH oli siis üle 8. Arst määras alguses 50 mg L-Tyroxini, poole aasta pärast tõstis doosi, viimane kord oli näit 5. Mõlemad kilpnääresagarad on ka suurenenud, palju on tsüste ja üks suurem sõlm, mis kaelal ka välja paistab. Iga poole aasta tagant pean nüüd ultrahelis käima.
Viimasel paaril aastal olen hädas kuivade ja kipitavate silmadega, kevadel ja suvel jooksevad vett, päikest ei kannata. Osa sellest tuleb kindlasti ka arvutiga tööst, pikad päevad ekraani ees.
Ise olin varem pidevalt väsinud, käed-jalad külmetasid, meeleolu oli vilets, jõuetus ja masendus. Pärast rohu võtmise alustamist on olemine parem, võiks muidugi veel parem olla, väsimust on endiselt, aga nüüd jaksan ikka liikuda ja olla.
viimane kord oli näit 5
Pärast rohu võtmise alustamist on olemine parem, võiks muidugi veel parem olla, väsimust on endiselt, aga nüüd jaksan ikka liikuda ja olla.
Ma arvan, et Sa võiks doosi suurendada, arstiga kooskõlastades muidugi. Olen aru saanud, et asendusravi ajal võiks TSH olla pigem 1 ringis, 5 on kindlasti liiga suur.
viimane kord oli näit 5
Pärast rohu võtmise alustamist on olemine parem, võiks muidugi veel parem olla, väsimust on endiselt, aga nüüd jaksan ikka liikuda ja olla.
Ma arvan, et Sa võiks doosi suurendada, arstiga kooskõlastades muidugi. Olen aru saanud, et asendusravi ajal võiks TSH olla pigem 1 ringis, 5 on kindlasti liiga suur.
Tegelikult on see 5 nö lubatud referentsvahemiku ülemisest piirist veidi üle, nii et see ei ole normaalsusest oluliselt üle (kui ma õigesti mäletan siis oli see 0,4-4, mõne artikli järgi ka kuni 5,4). Endokrinoloog selgitas, et kuna ravim on väga pika toimeajaga, st väga kiiresti tulemust ei näe. Järgmine vereproov ja otsustamine, kas doosi tõsta või mitte, on mul septembris. Olulisem, kui näit kiiresti alla saada, on see, et üldpilt oleks stabiilne ja näit vähehaaval paraneks. Ja seda on see iga järgmise analüüsiga ka teinud, kogu aeg vaikselt allapoole läinud.
Endokrinoloog selgitas, et kuna ravim on väga pika toimeajaga, st väga kiiresti tulemust ei näe.
Tulemust näeb 6-8 nädalaga.
Olulisem, kui näit kiiresti alla saada, on see, et üldpilt oleks stabiilne ja näit vähehaaval paraneks.
See on õige, et kiiresti ei ole hea muuta, aga 25 mcg kaupa iga 6-8 nädala tagant peaks küll ohutu olema. Aga üldiselt kipub autoimmuunse türeoidiidi puhul alguses olema pigem nii, et kilpnääre vaikselt “sureb” ja vajalik doos läheb järjest suuremaks, kuni täieliku asenduseni välja (mis varieerub, aga on keskmiselt umbes 1,7 mcg kehakaalu kg kohta, kergematel pigem rohkem).
Oluline on tegelikult ka enesetunne ja kui see sul ok on, siis jah, võibolla ei olegi vaja rohkem. Aga igatahes jälgi enda enesetunnet ja kahtluse korral lase varem analüüsida. Minul näiteks tõusis TSH 3 kuuga 0.7-lt 18-ni ja pärast doosi suurendamist läks veel mitu kuud, kuni ennast jälle enam-vähem normaalselt tundsin.
Endokrinoloog selgitas, et kuna ravim on väga pika toimeajaga, st väga kiiresti tulemust ei näe.
Tulemust näeb 6-8 nädalaga.
Olulisem, kui näit kiiresti alla saada, on see, et üldpilt oleks stabiilne ja näit vähehaaval paraneks.
Aga üldiselt kipub autoimmuunse türeoidiidi puhul alguses olema pigem nii, et kilpnääre vaikselt “sureb” ja vajalik doos läheb järjest suuremaks, kuni täieliku asenduseni välja .
Lugesin huvi pärast ka Anthony William kilpnäärmeravi raamatut, ta ka seal väitis, et ravimiga muutub kilpnääre veel laisemaks. Proovisin väikeste mugandustega ka tema 30 päeva kilpnäärmepuhastuse kuuri (sellerimahla jmt), aga ega mingit vahet pärast küll ei tundnud. Muus osas olid ka toitumissoovitused sellised, et vähem piimatooteid ja nisujahu jmt, aga ma niikuinii pole eriline piimatoodete sööja ja nisujahutooteid ka söön üsna vähe, peamiselt liha ja köögiviljade peal, nii et selles osas ei olnudki midagi väga palju muuta. Aga raamat oli oma alternatiivse vaatenurgaga muidugi huvitav lugemine.
Alatalitlusest rohkem teeb mulle endale muret üsna suurte sõlmede ja tsüstide olemasolu, nii et kunagi võib lõikus ees oodata, kui veel suurenevad ja sõlmi juurde tekib. Neile kahjuks rohtu pole, et võtad tableti ja mõne aja pärast ehk on korras.
võtan L-Türoksiini 75mg päevas, TSH on terve aja püsinud ilus ükskomamillegagi, T3 ja T4 ka ok.
Kusjuures, olen alati armastanud kuuma ilma ja sauna, nüüd enam ei talu kumbagi, lausa rõõm praegu tööl kontoris olla ????
Mul oli TPO kolm korda üle normi. Tsh on normis, T3 ja T4 ka ok. Ultrahelis oli näha, et on kilpnääre veidi kokku tõmbunud, muud nagu ei midagi ja biopsia oli ka korras.
Mul viimane Tsh on 3,12. Kere põletikupunne täis.
Perekoolist saab ikka kasulikku infot.
Olen ka mitu aastat kilpnäärme alatalitlusega hädas. TSH ei ole isegi (analüüside tegemise ajal) üle 5 olnud, kuid kõik tundemärgid viitasid alatalitlusele. Pidin perearstile pikalt peale käima enne, kui ta oli nõud andma saatekirja endokrinoloogile. Seal tehti peenemad analüüsid ja selgus, et TPO on nii kõrge, et skaala seda isegi ei näidanud. Samuti oli kilpnäärme UH korrast ära. Arst ütles, et tsüste ei paista, kuid “liikuvus”, mida iganes see siis ka ei tähenda, on väga korrast ära. Esialgu, kui ravi peale sain, oleks nagu 100 kilo seljast võetud. Elu tundus jälle elamisväärne. Tasapisi kippus kõik enda vanasse ratta. Metsik väsimus, väga kõikuvad tujud – enamasti halb tuju, depressioon, kuiv nahk, õhukesed ja katkevad juuksed, ebakorrapärased päevad, lõhkised küüned, ebatavaline söögiisu, paistetamine, tursed, halb uni ja tohutult raskelt kontrollitav kehakaal. Minul esinesid kõik klassikalised alatalitluse sümptomid. Ainus, mida ei olnud, on ülekaalulisus ja kaela silmnähtav paksenemine. Kaalutõusust olen seni pääsenud vaid seetõttu, et pean lakkamatult dieeti, kohati lausa nälgin. Kui ma seda ei teeks, siis oleksin kindlasti 150+ kilo.
Umbes 3 a tagasi, ühel hommikul ärgates, tundsin, et midagi on halvasti. Vaatasin aknast välja, ja kõik oli kahekordne. Mind haaras paanika. Tean, et see on ajukasvaja tunnus. Olin sügavas masenduses ja mõtlesin, mida teha. Päeva peale läks nägemine paremaks. Aga sellest päevast alates, on silmadega koguaeg midagi valesti. Tõsi, silmade kuivamist, sügelust ja valgustalumatust esineb mul juba väga palju aastaid, kuid nüüd lisandusid mingid uued nähud. Ühel hetkel olid silmad nii udused, et ei näinud midagi, järgmisel hetkel nägi kaheli. Kõige veidram olid moment, kui värvid kadusid ära – nägin maailma nagu läbi päikeseprillide – rohe-must-valgena. Seda viimast on õnneks juhtunud vaid mõned üksikud korrad.
Käisin nii aju-uuringul kui ka silma kontrollis. Kinnitavad, et kõik on korras. Nii silmarõhk kui ka peenem nägemine – tõesti, näen silmatabelis ka viimast rida, kui parasjagu “silmahoogu” peal ei ole.
Tänu sellele teemale saan aga aru, et see võibki olla seotud kilpnäärme alatalitlusega. Täitsa tänulik kohe olen, et inimesed viitsivad sellistest asjadest rääkida.
Umbes 3 a tagasi, ühel hommikul ärgates, tundsin, et midagi on halvasti. Vaatasin aknast välja, ja kõik oli kahekordne. Mind haaras paanika. Tean, et see on ajukasvaja tunnus. Olin sügavas masenduses ja mõtlesin, mida teha. Päeva peale läks nägemine paremaks. Aga sellest päevast alates, on silmadega koguaeg midagi valesti. Tõsi, silmade kuivamist, sügelust ja valgustalumatust esineb mul juba väga palju aastaid, kuid nüüd lisandusid mingid uued nähud. Ühel hetkel olid silmad nii udused, et ei näinud midagi, järgmisel hetkel nägi kaheli. Kõige veidram olid moment, kui värvid kadusid ära – nägin maailma nagu läbi päikeseprillide – rohe-must-valgena. Seda viimast on õnneks juhtunud vaid mõned üksikud korrad.
See kõlab kahtlaselt, ma miskipärast ei usu, et see kilpnäärmega seotud on.
Kas arst ei arvanud siis midagi (neuroloog eelkõige)? Mingeid muid imelikke sümptomeid ei ole?
Umbes 3 a tagasi, ühel hommikul ärgates, tundsin, et midagi on halvasti. Vaatasin aknast välja, ja kõik oli kahekordne. Mind haaras paanika. Tean, et see on ajukasvaja tunnus. Olin sügavas masenduses ja mõtlesin, mida teha. Päeva peale läks nägemine paremaks. Aga sellest päevast alates, on silmadega koguaeg midagi valesti. Tõsi, silmade kuivamist, sügelust ja valgustalumatust esineb mul juba väga palju aastaid, kuid nüüd lisandusid mingid uued nähud. Ühel hetkel olid silmad nii udused, et ei näinud midagi, järgmisel hetkel nägi kaheli. Kõige veidram olid moment, kui värvid kadusid ära – nägin maailma nagu läbi päikeseprillide – rohe-must-valgena. Seda viimast on õnneks juhtunud vaid mõned üksikud korrad.
See kõlab kahtlaselt, ma miskipärast ei usu, et see kilpnäärmega seotud on.
Kas arst ei arvanud siis midagi (neuroloog eelkõige)? Mingeid muid imelikke sümptomeid ei ole?
Ma nüüd segan vahele teile, aga kui vihjad, et äkki on SM, siis minul on see välistatud, aga silmadega on sama jama.
Mul kontrolliti ka just SM. Ma ise hakkasin kahtlustama nende sümptomite peale ja palusin just seda uurida. Suguvõsas on ka see haigus sees, aga uuring seda ei kinnitanud.
Samas, halvasti tunnen end pidevalt. Töö- ja eluvõimetu just ei ole, aga elukvaliteet on tugevalt langenud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
