Teema: Kindlustus ei kata sõja ajal midagi?

Sõda on vääramatu jõud.

Sama kehtib ka inimese kohta, force majeure.

Kas teile ei tundu imelik, et panga ja kindlustuse jaoks “ekspertide” vaitel kehtib force majeure, aga inimese jaoks ei kehti, tema peab ikka oma kohustusi edasi taitma, olgu voi maja maha polenud ammu, ja tema ise sojapogenikuna teises Euroopa otsas? Moelge ka, kelle huvides on sellist arvamust levitada? Kaks voimalust, kas pangad ja kindlustused ise voi Vene trollid paanika tekitamiseks.

Kui on force majeure, siis lopevad molema poole kohustused. Muidugi ei saa selle taha pugeda, kui tegelikult ise kasvoi kahjustada saanud majas edasi elad, siis maksad ikka edasi.

Aga taielikult havinud eluaseme eest ma ei maksaks sentigi, las pank laheb kohtusse, ma votaks advokaadi, kes varemetest pilte naitab. Las siis realiseerivad hypoteegi, :P.

#3978629:

#3978622:

Kui on force majeure, siis lopevad molema poole kohustused.

Vääramatu jõu olukord ei tarvitse kohustusi lõpetada, vaid lihtsalt selle olukorra kestmise aja võrra edasi lükata.

Sul on oigus. Force majeure on pigem aeg, mille jooksul lepingu pooled ei pea oma kohustusi taitma, risk vara havimise eest on natuke teine.

Igal juhul, panna risk vara havimise eest 100% norgema poole ehk inimese peale, ja siis nouda, et ta maksaks havinud vara eest ka force majeure tingimustes, kui ta on voib-olla koik vara kaotanud ja ise pidanud pogenema…no see saab toimida ainult Eestis, kus koik koduperenaised tugevamale poolele ehk pangale takka kiidavad (kuni see neid endid ei puuduta).

Aga teglikult ma ei usu, et selline tingimus isegi Eesti kohtus kehtima jaaks.

#3978652:

Igal juhul, panna risk vara havimise eest 100% norgema poole ehk inimese peale, ja siis nouda, et ta maksaks havinud vara eest ka force majeure tingimustes, kui ta on voib-olla koik vara kaotanud ja ise pidanud pogenema…no see saab toimida ainult Eestis, kus koik koduperenaised tugevamale poolele ehk pangale takka kiidavad (kuni see neid endid ei puuduta). Aga teglikult ma ei usu, et selline tingimus isegi Eesti kohtus kehtima jaaks.

Mis see Eesti siia puutub, see on igal pool nii.

Sul on õigus eraisiku pankrott välja kuulutada.

No ei ole see pankade jaoks nii ilus midagi, et kui on sõda, siis muudkui kõik võlglased maksavad oma laenusid tagasi.

Suur osa laenuvõtjaid saab sõjas surma. Kui midagi ei ole kellelegi pärandada, siis ei võta keegi ka mingeid võlgasid üle. Vägisi pärandit pähe määrida ei saa.

Osa laenuvõtjaid põgeneb sõja eest, nad ongi pankrotis, kogu vara on hävinud, ei ole mitte mingi probleem välja kuulutada eraisiku pankrot. Kui rahuajal veel kahtled ja püüad ikka ilma pankrotita hakkama saada, siis sõjas need kõhklused kaovad. Pealegi on suur hulk saatusekaaslasi, niimoodi on seda varatuks jäämist kergem taluda, sa ei ole üksi pankrotistunud ja sa ei ole selles süüdi.

Ma ei kujuta küll ette, mis valu peaks kellelgi olema maksta mingit pangalaenu purukspommitatud elamiskõlbmatu kinnisvara eest. Vast siis oleks ainsana mõte, kui ostetud on suurem maatükk, millega pärast sõda veel annab midagi peale hakata, a la seal ei ole massihauda ja tuhandeid miine, küla või linn on ümberringi taastatav jm.

See, et kindlustusfirma sõja puhul ei pea midagi maksma hakkama, on loogiline, sest sõja puhul on kaotused ja purustused nii suured, et … no vaadake ise neid fotosid. Kui minul oleks seal mingi purukspommitatud laenujäägiga kinnisvara ja mingi pank hakkaks mu käest seda laenu tagasi nõudma, ma ei maksaks küll midagi. Pole enam linnagi maja ümber, mis korteri- või majalaenust me räägime?

#3978692:

#3978652:

Igal juhul, panna risk vara havimise eest 100% norgema poole ehk inimese peale, ja siis nouda, et ta maksaks havinud vara eest ka force majeure tingimustes, kui ta on voib-olla koik vara kaotanud ja ise pidanud pogenema…no see saab toimida ainult Eestis, kus koik koduperenaised tugevamale poolele ehk pangale takka kiidavad (kuni see neid endid ei puuduta). Aga teglikult ma ei usu, et selline tingimus isegi Eesti kohtus kehtima jaaks.

Mis see Eesti siia puutub, see on igal pool nii.

Sul on õigus eraisiku pankrott välja kuulutada.

Jah? Huvitav, kus, ehk tood mone naite. Mistahes Laane-Euroopa riigis oleks selline kogu riski panek norgemale poolele juba poliitiliselt taiesti voimatu, ja mitte ykski sealne riik ei teeks nii. Leitaks riigi tasemel mingi lahendus, kus pangad, kindlustusandjad ja riik lepivad vastastikku kokku mingisugude kulude mahakandmise voi hyvitamise, inimesed jaetakse rahule.

Venemaal tundub selline stsenaarium toenaolisem, aga me ju raagime ikka tsiviliseeritud riikidest, voi…?

#3978740:

Jah? Huvitav, kus, ehk tood mone naite. Mistahes Laane-Euroopa riigis oleks selline kogu riski panek norgemale poolele juba poliitiliselt taiesti voimatu, ja mitte ykski sealne riik ei teeks nii. Leitaks riigi tasemel mingi lahendus, kus pangad, kindlustusandjad ja riik lepivad vastastikku kokku mingisugude kulude mahakandmise voi hyvitamise, inimesed jaetakse rahule.

Ilmselt leitakse ka mujal sellisd lahendused. Jutt oli praegu laenuvõtja ning laenuandja ning kindlustuse vahelisest õigusest.

Või sa arvad, et vääramatu jõud on ainult Eesti lepingutes?

#3978801:

Koroona oli kahjuks reaalne, aga see jutt siin on puhas spekulatsioon, mille toetuseks ei ole mitte yhtegi naidet ega seadust valja toodud.

Millist seadust sa taga ajad? Vääramatu jõu jaoks pole mingit seadust vaja. Sina ju sinna lepingule ometi alla kirjutasid. Ehk siis sinu 300 tuhat maksva korteri võlg tuleks pangal korstnasse kirjutada? Õiglane oleks sel juhul maksta kinni ka teise inimese 300 tuhat maksev elamispind, mille tarvis laenu ei võetud. Kui soovid õiglast kohtlemist.

Sinu arust laenaja on isefinantseerijast kuidagi parem, et teda peab just kaitsma?

Võlg on võõra oma. Soovitan sul oma laenud enne sõja puhkemist tasuda, jääksid su hilisemad mured ära.

Kui laenasid sõbralt 30 tuhat remondi jaoks ning korter hävib, siis ütled samamoodi, et ma ei kavatsegi sulle maksta, kuna pole majagi alles?

#3978877:

See kui keegi on saanud endale mingi kinnisvara enne sõda osta ilma laenu võtmata, no eeldatavasti ongi see inimene nii rikas, et tal on ka sõjas mingid muud varad alles, a la säästud kuskil šveitsi pangas või aktsiad kuskil usa turul…

Nalja teed või? Usun, et pooled eestlaste kinnisvaradest on ilma laenuta soetatatud.

Nii, et kui kinni maksta, siis kõigile, kui mitte, siis mitte kellelegi.

#3978849:

Millist seadust sa taga ajad? Vääramatu jõu jaoks pole mingit seadust vaja. Sina ju sinna lepingule ometi alla kirjutasid. Ehk siis sinu 300 tuhat maksva korteri võlg tuleks pangal korstnasse kirjutada? Õiglane oleks sel juhul maksta kinni ka teise inimese 300 tuhat maksev elamispind, mille tarvis laenu ei võetud. Kui soovid õiglast kohtlemist. Sinu arust laenaja on isefinantseerijast kuidagi parem, et teda peab just kaitsma? Võlg on võõra oma. Soovitan sul oma laenud enne sõja puhkemist tasuda, jääksid su hilisemad mured ära. Kui laenasid sõbralt 30 tuhat remondi jaoks ning korter hävib, siis ütled samamoodi, et ma ei kavatsegi sulle maksta, kuna pole majagi alles?

Peale II maailmasõda  ja taasiseseisvumist olid võrväärsed omanikud nii need, kellel laen ammugi makstud või kinnisvara ilma laenuta soetatud, kui ka need kel laenud vaid murdosa tasutud, juhul kui nad tagastamise alla kvalifitseerusid (kinnisvara oli alles ja polnud üle 50% muudatusi tehtud, täpsustage kui protsent just täpselt sama polnud). EW aegsed pangad ei saanud midagi ja need, kel laen veel tasutud polnud ei pidanud midagi liaskas maksma. Õiglast pole siin elus midagi, on kas vedamine või mittevedamine.

#3978893:

https://arileht.delfi.ee/artikkel/96284055/soja-ajal-pilbasteks-pommitatud-kodu-eest-tuleb-laenu-edasi-maksta

Need ei ole ju erapooletud eksperdid, ongi panga ja kindlustuse mehed oma marja unenaoga.

#3978899:

Asi on siis kadeduses. Mina raakisin varast, mida enam ei saa kasutada, mis on havinud, nii tugevalt kahjustunud, et taastada pole motet voi vaenlase poolt omastatud, nt vene ohvitser elab sinu korteris, ja see olukord ei muutu.

Asi ei ole kadeduses vaid õigluses. Kui elu sinu järgi käiks, oleks kõigil mõistlik oma elamised maha müüa ning üüripinnal elada. Või räige laen peale võtta ehk siis panga rahast elada.Kui sõda möödas, võtta oma olemasolev raha ning alustada otsast.

#3978915:

Asi ei ole kadeduses vaid õigluses.

Mis õiglust sa sõjaolukorras taga ajad?

Ja tõesti arvad, et kui on kaks inimest, kellel majad hävinud, üks oli maja välja ostnud, teisel veel pool maja maksta, et siis on õiglane see, et inimene, kes pangalaenuga ostis, peab enne selle olematu maja kinni maksma kui saab oma elu üles ehitama hakata?

Sõda on nende inimeste elus restardi teinud, vara on ühtviisi hävinud ja mitte midagi ei ole alles. Õiglane on selline olukord, kui nüüd mõlemad majaomanikud saavad alustada nullist, mitte nii, et üks on veel sõjaeelse pangalaenu tõttu sügavas miinuses. Ebaõiglane on nõuda inimese käest maksmist mingite rusude eest.

#3979051:

et siis on õiglane see, et inimene, kes pangalaenuga ostis, peab enne selle olematu maja kinni maksma kui saab oma elu üles ehitama hakata?

Loomulikult ei ole õiglane, et keegi peab rusude eest maksma, aga nagu ütlesin-siis tuleb kõiki kannatajaid võrdselt kohelda, sõltumata laenu olemasolust.

#3979051:

Kui auto maksab 20 tuhat ning üks ostab kohe välja, aga teine võtab liisingusse, maksab vaid sissemaksu 2000 ning 18 000 jätab arvele

Oot, kas sa arvad, et inimesed, kes laenuga midagi ostavad, on sellised, et neil on tegelikult see raha olemas, et kohe välja osta, aga nad võtavad ikkagi laenu ja jätavad ülejäänud raha lihtsalt pangaarvele seisma? 😀