Teema: Kindlustus ei kata sõja ajal midagi?

#3979100:

#3978622:

Sama kehtib ka inimese kohta, force majeure.

Kas teile ei tundu imelik, et panga ja kindlustuse jaoks “ekspertide” vaitel kehtib force majeure, aga inimese jaoks ei kehti, tema peab ikka oma kohustusi edasi taitma, olgu voi maja maha polenud ammu, ja tema ise sojapogenikuna teises Euroopa otsas? Moelge ka, kelle huvides on sellist arvamust levitada? Kaks voimalust, kas pangad ja kindlustused ise voi Vene trollid paanika tekitamiseks.

Kui on force majeure, siis lopevad molema poole kohustused. Muidugi ei saa selle taha pugeda, kui tegelikult ise kasvoi kahjustada saanud majas edasi elad, siis maksad ikka edasi.

Aga taielikult havinud eluaseme eest ma ei maksaks sentigi, las pank laheb kohtusse, ma votaks advokaadi, kes varemetest pilte naitab. Las siis realiseerivad hypoteegi, :P.

Force majeure ei lõpeta automaatselt ühtegi kohustust! See lükkab üksnes edasi kuni vääramatu jõud kestab. Nt rääkides raha maksmise kohustusest, kui see viibib vääramatu jõu tõttu (pangakanalid ei tööta, ei saa raha teenida sõja tõttu vmt), siis saab nõuda, et viivist ei arvestata. Aga põhikohustust tuleb asuda täitma nii pea, kui vääramatu jõu mõju lõpeb (just mõju – sest sõja lõpp ei tähenda, et kohe on kõik korras, mingi üleminekuaeg on).

Koik on oige, aga see kehtib sellisel juhul, kui vara on alles voi ok, kahjustada saanud, aga vahemalt kasutuskolblik. Kui aga vara on havinud voi taielikult kasutuskolbmatu – mida siinsed panga eest voitlejad sujuvalt ignoreerivad – siis peaks rakenduma erisatted, mis kehtivad vara havimise riski. Kui see toimus sojaolukorras, siis lepingupoolte kohustused lopevad, s.t. surnud hobust ei pea maksma. Kui peaks toesti toimuma soda, mis holmab Eestit – loodan, et seda mitte iialgi ei juhtu – siis see toenaoliselt ei piirdu ainult Eestiga, ja vastavad otsused voetakse vastu Euroopa, mitte kohalikul tasemel, ja pankadele makstakse mingi kompensatsioon, vms.

Siinsed barbarid kindlasti pyyaksid inimesi sundida surnud hobust maksma, tehes nagu, et havinud maja on taiesti omal kohal ja koik on korras. Euroopa tasemel see labi ei laheks.

#3979118:

Vasta | Tsit

#3979118:

#3979111:

#3979100:

#3978622:

Sama kehtib ka inimese kohta, force majeure.

Kas teile ei tundu imelik, et panga ja kindlustuse jaoks “ekspertide” vaitel kehtib force majeure, aga inimese jaoks ei kehti, tema peab ikka oma kohustusi edasi taitma, olgu voi maja maha polenud ammu, ja tema ise sojapogenikuna teises Euroopa otsas? Moelge ka, kelle huvides on sellist arvamust levitada? Kaks voimalust, kas pangad ja kindlustused ise voi Vene trollid paanika tekitamiseks.

Kui on force majeure, siis lopevad molema poole kohustused. Muidugi ei saa selle taha pugeda, kui tegelikult ise kasvoi kahjustada saanud majas edasi elad, siis maksad ikka edasi.

Aga taielikult havinud eluaseme eest ma ei maksaks sentigi, las pank laheb kohtusse, ma votaks advokaadi, kes varemetest pilte naitab. Las siis realiseerivad hypoteegi, :P.

Force majeure ei lõpeta automaatselt ühtegi kohustust! See lükkab üksnes edasi kuni vääramatu jõud kestab. Nt rääkides raha maksmise kohustusest, kui see viibib vääramatu jõu tõttu (pangakanalid ei tööta, ei saa raha teenida sõja tõttu vmt), siis saab nõuda, et viivist ei arvestata. Aga põhikohustust tuleb asuda täitma nii pea, kui vääramatu jõu mõju lõpeb (just mõju – sest sõja lõpp ei tähenda, et kohe on kõik korras, mingi üleminekuaeg on).

Koik on oige, aga see kehtib sellisel juhul, kui vara on alles voi ok, kahjustada saanud, aga vahemalt kasutuskolblik. Kui aga vara on havinud voi taielikult kasutuskolbmatu – mida siinsed panga eest voitlejad sujuvalt ignoreerivad – siis peaks rakenduma erisatted, mis kehtivad vara havimise riski. Kui see toimus sojaolukorras, siis lepingupoolte kohustused lopevad, s.t. surnud hobust ei pea maksma. Kui peaks toesti toimuma soda, mis holmab Eestit – loodan, et seda mitte iialgi ei juhtu – siis see toenaoliselt ei piirdu ainult Eestiga, ja vastavad otsused voetakse vastu Euroopa, mitte kohalikul tasemel, ja pankadele makstakse mingi kompensatsioon, vms.

Siinsed barbarid kindlasti pyyaksid inimesi sundida surnud hobust maksma, tehes nagu, et havinud maja on taiesti omal kohal ja koik on korras. Euroopa tasemel see labi ei laheks.

Sa ajad segi liisingu ja laenu.

Kui vara on sinu oma, siis on sinul ka hävimise riisiko. Mitte sellel, kes annab sulle raha vara ostmiseks.

Küll aga saab seda kohaldada liisingu, kasutusrendi korral. Nt auto kuulub liisinguandjale ja temale jääb hävimisriisiko vääramatu jõu olukorras. Sest kasutusrendi mõte on – maksad ja vastu saad kasutust, kuid mitte omanikuks.

Hävimisriisiko on alati asja omanikul. Pank ei ole su kodu omanik – tema riisiko on, et pole enam vara, mida maksejõuetuse korral realiseerida ja tõenäosus oma raha kätte saada on väike.

Arvan, et sul on selles mottes oigus, aga see tahendaks pigem seda, et inimese kodu kaotus on tema risk ja probleem, mida see ju ongi. See ei tahenda  seda, et inimene on kohustatud pangale edasi maksma, kui vara on havinud.

Milles ma aga olen kindel, on, et Euroopa tasemel ei lasta toimuda olukorral, kus sojaolukorras kannatanud inimesed, voib-olla juba teise riiki ymber asunud, peaksid maksma pankadele havinud vara eest. Voib ju vingerdada, kuidas tahes, aga labi see ei laheks. Selleks ei pea igayks eraldi eraisiku pankrotti valja kuulutama.

Kui vara havib, siis toesti, oleks pangal oigus see maatykk endale saada, kui inimene ei saa edasi maksta. Sinna saab siis midagi peale arendada saadud kompensatsiooniga, ja kaks korda kallimalt maha myya, :P.

#3979088:

See, et keegi on kade kellegi peale, kelle laen loppes vara havimise tottu, ei oma soja tingimustes mitte mingit tahtsust. Yhiskondlikke otsuseid ei saa paraku rajada kadeduse peale, ja nii ei tehtagi. Hea naide on kisma vanemapalga yle, mille puhul osa oli kadedad, et keegi hakkab rohkem emapalka saama. Alati on keegi soodsamas olukorras, absoluutset vordsust ei ole voimalik saavutada mitte kunagi. Kui kahe inimese vara havis taielikult soja tottu, ja nad jaid molemad ilma koduta, siis nad tegelikult ongi vordses olukorras, st. kuuse all.

Vanemapalk on otseses seoses eelneva palgaga, kuidas saab keegi kade olla?

Kuuse all on mõlemad tõesti, kuid täpselt sama turuväärtusega kinnisvara puhul kaotas üks neist 300 000 ja teine 45 000. Kumbki pole süüdi, et pomm majja sisse lendas. Kui räägid võrdsusest, siis riik vm instants peaks mõlemale hüvitama 300 000-esimesele selle 300 000 ning teisele 300 000 miinus pangalaenu jääk. Pangalaenu jääk loetaks tasutuks ning midagi jääb vb ka seemneks.

#3979425:

Force majeur ongi just see, et pole võimalik lepingu kohustusi täita. Kehtib mõlemale poolele.

Ei kehti. Laenulepingut ei lõpeta force majeure.

#3979131:

Oot, kas sa arvad, et inimesed, kes laenuga midagi ostavad, on sellised, et neil on tegelikult see raha olemas, et kohe välja osta, aga nad võtavad ikkagi laenu ja jätavad ülejäänud raha lihtsalt pangaarvele seisma? ????

Sa arvasid, et liisingut võtavad need, kel väljaostmiseks raha pole? Wow. Ilmselgelt pole mõistlik kümneid tuhandeid/pere peale sadat tuhandet auto alla kinni panna, kui seda raha saab kasutada raha teenimiseks.

Sa arvad, et rikkad ostavad välja oma autod? Hullumeelsus.

#3979713:

Kui ei taha enam kunagi koju naasta, siis võibolla ongi arukam makstud tuhandetest ja krundist suu puhtaks pühkida ning kaks kätt taskus uuele maale asuda.

Omand läheb üle, aga kui omand ei ata võlgnevust, tuleb vahe loomulikult endal ikka tasuda.

#3979778:

Kas sa ei ole elus ühtegi kinnisvara kindlustanud või ei ole sa mitte kunagi oma lepingu tingimusi lugenud? Kummaline et on inimesi, kes arvavad, et kui see asi mulle ei tundu loogiline või ei meeldi, siis seda tingimust ei olegi olemas ja kõik kes teistpidist väidavad, on lihtsalt lollid ????

Perekoolis kohtab igasuguseid imelikke tõesti. Kõige haigem on ju see, et ise nad on oma lepingule alla kirjutanud ning tingimustega nõustunud. Nüüd on pill lahti, et ikka ei sobi. Ega pank mingi MTÜ pole.

#3979930:

Et inimene maksab siis ka pangale hävinuenud kodu laenu tagasi? Aga see kõik on siis ju oletused? Mitte keegi ju kõike siis ei tea? Ok, peab pangale maksma. Ka varemehunniku eest 20 aastat. Aga kas seesama pank garanteerib, et inimesel on säästud ja hoiused ka pangas alles? või ka fm nullib selle ära?

Jah, maksab oma laenu pangale tagasi, sest sa võtsid võlgu. See on juhuslik, et selle eest eluaseme ostsid. osad võtavad remondilaenu, osad autolaenu, osad renoveerimislaenu-sa oled selle raha saanud ning tuleb tagasi maksta.

Säästud ja hoiused on igal inimesel garanteeritud 100 tuhande ulatuses iga inimese kohta igas pangas. Ütle nüüd, et see on uudis sinu jaoks.

#3979778:

#3978594:

Leidsin ühe artikli – https://miinustestplussi.blogspot.com/2022/03/vaaramatu-joud.html

Kas tõesti ongi nii absurdne? Et laenu pean edasi maksma ja kindlustus ei maksa mulle midagi?

Kas sa ei ole elus ühtegi kinnisvara kindlustanud või ei ole sa mitte kunagi oma lepingu tingimusi lugenud?

Kummaline et on inimesi, kes arvavad, et kui see asi mulle ei tundu loogiline või ei meeldi, siis seda tingimust ei olegi olemas ja kõik kes teistpidist väidavad, on lihtsalt lollid ????

Üsna loll kommentaar, kui aus olla. Oleksid võinud oma rumaluse näitamata jätta. Loogiline ja loomulik, et inimene ei mõtle laenulepingut sõlmides sõjale. Mis maailmas sa elad?

#3980121:

#3979778:

#3978594:

Leidsin ühe artikli – https://miinustestplussi.blogspot.com/2022/03/vaaramatu-joud.html

Kas tõesti ongi nii absurdne? Et laenu pean edasi maksma ja kindlustus ei maksa mulle midagi?

Kas sa ei ole elus ühtegi kinnisvara kindlustanud või ei ole sa mitte kunagi oma lepingu tingimusi lugenud?

Kummaline et on inimesi, kes arvavad, et kui see asi mulle ei tundu loogiline või ei meeldi, siis seda tingimust ei olegi olemas ja kõik kes teistpidist väidavad, on lihtsalt lollid ????

Üsna loll kommentaar, kui aus olla. Oleksid võinud oma rumaluse näitamata jätta. Loogiline ja loomulik, et inimene ei mõtle laenulepingut sõlmides sõjale. Mis maailmas sa elad?

Ma elan maailmas kus ma Loen enne allkirjastamist läbi kõik lepingud. Ja see et sõdade ja rahutuste ajal kindlustus ei kehti, oli kirjas juba 1993.aastal. Vääramatu jõu ajal ei ole kehtinud, ei kehti praegu ja ei hakka ka mitte kunagi tavamised kindlustused kehtima Sul tõesti võiks piinlik olla oma puuduliku silmaringi pärast

#3978897:

Need ei ole ju erapooletud eksperdid, ongi panga ja kindlustuse mehed oma marja unenaoga.

Märg unenägu on ikka sul. Sõjas on üsna palju hukkunuid. Kui nende sekka satud, maksab laenukindlustus su maksmata laenu kinni. Või siis lapsed ei pea u võlgadega pärandit vastu võtma. Muu jutt on sul täielik lollus. Vaata, kuhu sa alla kirjutad. Või ära võta laenu, kui pea ei kanna. Tüüpiline kiirlaenuvõlgnik-ainult nihverdaks.

#3980121:

Loogiline ja loomulik, et inimene ei mõtle laenulepingut sõlmides sõjale. Mis maailmas sa elad?

Kuidas ei mõtle? Mitmed riigid sõdivad aastaid ning ise elad Venemaa kõrval ja ei mõtle? Sul on õigus mitte mõelda, aga alla ju ometi kirjutasid, et kibekähku võõrast raha tarbida saaks. Raha sulle ju anti-mis põhjusel sa arvad, et sulle see kingiti? Teine pool on oma kohustused täitnud. Sina arvad, et tegelikult laenaja on sinu probleemides süüdi. Ei ole. Neil on ka sõda.

#3980527:

Sa pole sel juhul mitte mingi sõber, kui oludest olenemata kindlal kuupäeval oma raha tagasi tahad saada.

Ahh? Sõprus ja bisnes on 2 eri asja. Kokkulepped on kokkulepped. Ma ei tahagi sellise inimese sõber olla, kelle sõna midagi ei maksa. Küll on ikka veider mõtlemine mõnel.

Osad inimesed ei saa pangast laenu, aga raha liigub normaalselt. 50 tuhat kaheks aastaks laenata pole mingi teema-üks saab oma asja tehtud, teine teenib intressi. Loomulikult ei anna ma tasuta seda laenu ju.

Mina olen samasugune laenaja kui pank-kui on maksepäev, siis nii ka on. Täisvärd on selline inimene, kes arvab, et oma sõpra võib petta ning mitte maksta.

#3980583:

Siin arutletakse sõjaolukorra üle ja kui sina ütled, et olgu või sõda, aga sina tahad saada oma raha täpselt õigel päeval tagasi, siis täisvärd oled sina ise, mitte sinu sõber, kes samal ajal võibolla hoopis lahingus on, et kodumaad kaitsta.

Kui on lahingus, siis on force majeure, nagu pangagagi-maksepuhkus. Kui on tagasi, jätkuvad kohustused. Millest sa aru ei saa? Ma olen võib-olla ise perega paljas-näljas ja tema ei ole lahingus, aga mentaliteet on nagu teisesugustel totakatel, kes muudkui laenata tahavad, aga tagasi maksta mitte.