Teema: Kingitus jõuludeks klassijuhatajale ja lasteaia õpetajale

Kinkekaart kaubanduskeskuse poele.

Teatripiletid kahele.

Midagi söödavat-joodavat.

Mõni trenn või huviring õhtuti?

Palun mitte teatri vms pileteid! Need jäävad kõik lihtsalt seisma. Söödav oleks väga hea!

Mu meelest on suure kaubanduskeskuse kinkekaart küll väga hea kink, v.a juhul, kui kaubanduskeskus kuskil ülikaugel on. Saab inimene ise valida, kas ostab mõne eseme, midagi vaimset, mõne hilbu või hoopis esmatarbekaupu ja süüa- nii, nagu vaja on. Muidugi võib kinkida ka mingi ehte, raamatu/raamatupoe kinkekaardi, vaasi, siidsalli vms aga selle täppiminekuks peab inimest päris hästi tundma. Söödav kraam on muidugi ka hea alternatiiv, kuigi eks sellega võib ka juhtuda, et inimesel on mingi eridieet või allergia hoopis.

#3282290:

Mõni trenn või huviring õhtuti?

selline kingitus lasteaiaõpetajale, kelle tööpäev kestab 19-ni ?

No mina eelistaks nt juveeli- või kosmeetikafirma kinkekaarti. Lisaks ise mingi summa juurde ja ostaks endale midagi, mida muidu ei raatsiks. Spaa sobiks ka. Mitte aga raamatud, neid ma lugemiseks laenutan.
Kinke on tehtud igat sorti, vahel on tunne, et pingutatakse ikka üle, aga ise nad neid teevad. Olengi hea eluga ära harjunud. Detsembris saame tavaliselt preemiat ka, umbes kuupalga jagu, ja siis on ikka mega mõnus tunne. Koolis ongi mõnus, et vabad vaheajad ja kingitused on omaette boonus. Kinke saan veel õpetajate päeval, sünnipäevaks. Lõpukingid on ikka suured olnud.

Mh, ma ei teinud oma postitusega üldsegi nalja, kui mõtlesid irooniline olla.
Räägin ausalt. Kui 20 aastat tagasi kooli tööle sattusin, suhtusin kinkidesse tõrjuvalt. Aga see komme on nii vanematesse sisse kodeeritud, et mõttetu on sellega võidelda! Võta ja naudi. Ju ma olengi siis nii hea ja seda kõike väärt.
Mida on kingitud? Kuldehteid. Šampusepokaale, kinkekaarte raamatupoodidest teatriteni, spaamõnusid, gurmeekorve, keraamikat, alpakavillast sõrmikud, reisibüroo vautšere, kinkeraamatuid.
Päris ausalt- enam ma ei põe, kuigi kõige rohkem rõõmustab mind see, kui ma oma klassi lastega koos šokolaadi süüa saan. Ja siirad kallistused ka on hindamatud.

Kinkekaartidest on minu meelest samuti parimad suurte keskuste omad. Sealt on ikka ja alati midagi osta, mis rõõmu toob, olgu selleks siis lemmikšampoon või uued teksad. Keskuse kaart võibolla pole mõistlik siis, kui õpetaja ei ela selle kaubanduskeskusega ühes asulas või sellest mõistliku teekonna ja ligipääsu kaugel. Näiteks kinkides Kehtna valla koolis õpetavate ja samas kandis elavale õpetajale Ülemiste keskuse kinkekaardi (ja teades, et tal pole nt ka oma autot) võib kingi realiseerimine olla talle tõesti üsna ebamugav.

Kõik oleneb inimesest ja kui vähegi nö suudad “lugeda”, siis saab ka paremad valikud teha – veinipood, Soomlais, Kelpman vmt (lampi pole mõtet sellesse panustada, võib räigelt mööda panna). 🙂
Aga jah, kui nii hästi inimest ei tunne, siis Juustukuningate kinkekaart, Piletilevi kinkekaart, suure kaubanduskeskuse kinkekaart… sellega on raskem mööda panna.

Olen õpetaja. Mina tunneksin väga rõõmu igasuguste kinkekaartide üle. Samuti kinkekorvide. Aga ma ei ole ka eriti pirts. Mis sellest siis on, kui pakis on nt kohvi (ma ise ei joo)?
Kingin edasi oma vanale emale või pakun külalistele.

Kalendrit väga ei tahaks, sest kodus ei kasuta, aga kui oleks nt laste pildiga vms, siis paneks klassi seinale küll.

Mida ei tahaks, on tõesti igasugused laste piltidega tassid jms. Need on toredad, aga mu kodus lihtsalt pole neile kohta.

Ühel aastal kingiti massaažisalongi kinkekaart. Ma polnudki kunagi käinud ega mõelnudki sellele. Aga siis tuli kaart ju ometi realiseerida ja nüüd olen suur massaažifänn.

Mis minu joaks on tähtis: et ei kingitaks raha ja et ei oleks väga suure summa eest. Siis on õpetajal piinlik.

#3284269:

Mingeid ekstravagantseid kinke ei ole küll tarvis teha õpetajatele, neid saab oma kallitele ja lähedastele teha. Õpetaja kink peaks olema suht sümboolne ja lihtsalt meelespidamine.

Täitsa nõus. Mul on kõige rohkem meeles, kui lapsed (tegelikult 1 ema kätetöö) kinkisid kausi piparkookidega. Kõik imekaunilt kaunistatud ja igal ühe lapse nimi peal. Kaunistas terve pühade aja mu lauda, enne kui oma lastel lubasin nahka panna.

Ei taha ega võta koolis ühtegi kingitust vastu.
Kinkige õpetajale hästi kasvatatud lapsed tundi.

#3285031:

Kas teil õpetajatena ei ole piinlik võtta vastu kingitusi lastelt? Nii palju pered elavad vaesuses ning siis annavad teile oma viimased penned, et saaksite ilusalongi minna. Mul oleks häbi. Olen kah õpetaja.

massipsühhoos pigem, mõni lapsevanem algatab ja kõik lähevad kaasa. Alati on võimalik leppida kokku odavam kingitus või üldse rahakogumisest kõrvale jääda.

#3284554:

#3283035:

No mina eelistaks nt juveeli- või kosmeetikafirma kinkekaarti. Lisaks ise mingi summa juurde ja ostaks endale midagi, mida muidu ei raatsiks. Spaa sobiks ka. Mitte aga raamatud, neid ma lugemiseks laenutan.

Kinke on tehtud igat sorti, vahel on tunne, et pingutatakse ikka üle, aga ise nad neid teevad. Olengi hea eluga ära harjunud. Detsembris saame tavaliselt preemiat ka, umbes kuupalga jagu, ja siis on ikka mega mõnus tunne. Koolis ongi mõnus, et vabad vaheajad ja kingitused on omaette boonus. Kinke saan veel õpetajate päeval, sünnipäevaks. Lõpukingid on ikka suured olnud.

Päris hea liba! Samas, mine tea, äkki mõnes erakoolis saab isegi preemiat, aga kas nüüd just kuupalga jagu.

Kusjuures – ei ole liba. Igal aastal saame jõulupreemiat. Tavaline põhikool, pole Tallinnas.

#3285139:

vuristada selles tänupalves ette nende nimed, kes kaardil olid

Teil on lihtsalt idiootidest lapsevanemad, parajad klassijuhatajaga.
Me juba aastaid teeme klassijuhatajate kingitusi nii, et lapsevanematele konto number ja tähtaeg. Kes tahavad ja saavad, teevad väikese ülekande 1-3 eur (mõni on ka vahel 5 raha kandnud), selle eest ostetakse kõige lähedasemast suuremast keskusest kinkekaart ja kirjutatakse peale “Häid jõule soovivad sinu klassi päkapikud!”. Mõnel aastal koguneb 15 eurot, mõnel aastal 30. Kuidas just majanduslik võimalus on. Maakool oleme.

#3285266:

#3285139:

Siin eespool üks kägu mainis, et on võimalik kokku leppida odavam kingitus või suisa aktsioonist kõrvale jääda. Tõsi, on.

Üks minu lastest ei võtnud ka osa(paljude teistega). Õpetaja reageeris nii, et tulem oli ühtlasi nii absurdne kui ka haavav-salvav. Kuigi see kingitus anti talle üle suhteliselt tagasihoidlikult teatud kollektiivi poolt, pidas pedagoog klassijuhatajatunni ajal vajalikuks t e r v e klassi ees tänada ja vuristada selles tänupalves ette nende nimed, kes kaardil olid. Vägagi uskumatu. Ent tõsi.

Sel aastal laps ütles, et tal ei jää muud üle, ta p e a b osa võtma(kuigi ei soovi).

Selle peale ei pea ju tingimata solvuma:) Võib-olla õpetaja ei viitsinud hakata eraldi e-kirju saatma vanemaile. Kuigi, jah, olukordi ja õpetajaid on erinevaid.

Meil oli mullu 5. klassis täpselt vastupidine olukord: lapsevanemad mässasid ja tegid kingi, andsid laste kaudu üle. Vaikus. Lapsevanemaile endile ei tulnud sealt meililisti kaudu ei tänusõnu ega soovitud häid pühigi. Sel aastal püüame liita õpetaja laste ühiskingiga.

Mina tänan ka alati lapsi, sest jagame kingitusi kõik koos lõbusa jõulupeo raames. Ei loe kaardilt nimesid ette ega solvu kui keegi ei osale. Keegi ei pea mulle ühtki kingitust tegema, aga loomulikult on tore kui meeles peetakse. Tänukirju meililisti ei saada, sest ausalt ei saa sellest viimase aja kombest aru. Mulle endale üldse ei meeldi need tänukirjad, mis lihtsalt postkastis kustutamist vajavate meilide hulka kasvatavad. Ma iial ei loe neid.
Nüüd olen muidugi mures, et ehk olen ka kedagi solvanud ja peaksin vanematele tänumeili saatma.
Teemasse ka. Kõige paremad kingitused minu jaoks on olnud raamatupoe kinkekaardid ja summas, mis ei tekita ebamugavust, nt 1 euro lapse kohta. Apollo kinkekaart oleks eriti äge, sest siis saan valida, kas lapsega kinno või raamatupoest midagi. Peale kinkekaardi realiseerimist olen ka lastele öelnud, mis nad mulle kinkisid.