Meil oli esimene pakkumine 10€ õpilase kohta. Ja suur klass. See teeks peaaegu 300€. Lõpuks tõmmati summa poole vähemaks, aga ikkagi. Minu meelest see ei ole enam sümboolne kingitus. Veits kade olan, ma ei saa 150€ kingitust jõuluks, rääkimata 300€ ????
See ei ole tõesti sümboolne kingitus. Mina õpetajana tunneksin sellist kingitust vastu võttes, et mulle on pakutud altkäemaksu.
Meil oli esimene pakkumine 10€ õpilase kohta. Ja suur klass. See teeks peaaegu 300€. Lõpuks tõmmati summa poole vähemaks, aga ikkagi. Minu meelest see ei ole enam sümboolne kingitus. Veits kade olan, ma ei saa 150€ kingitust jõuluks, rääkimata 300€ ????
Aga palun, mine õpetajaks! Praegu on kampaania ka, et igaühest võib saada õpetaja, sobid ideaalselt. Tööta õpetajana paar-kolm aastat ja tule kirjuta siis uuesti, kas oled siiani kade õpetajate jõulukinkide peale, või on sul hoopis teine vaatenurk asjale.
Ma ei vaidle vastu, et õpetajatel on raske. See ei puutu ju hetkel asjasse? Või puutub? Kas 300€ jõulukink lahendab neid probleeme? Et teeme õpetajale suure kingituse, siis ta äkki pigistab silma kinni probleemide suhtes? Ma olen aru saanud, et jõulukink peaks olema midagi sümboolset, mitte vanemate süütunde leevendus oma kasvatamata laste pärast.
Ma olen täiesti selle poolt, et haridusse peaks suunama rohkem raha. Koolides peaks olema rohkem tugiisikuid nii lastele kui õpetajatele, klassid väiksemad ja palgad suuremad. Lisaks parem ettevalmistus ja tugi vanematele, et nad oskaksid lastega paremini toime tulla, mitte ei elaks end õpetajate peale välja. Aga see ei puutu kuidagi jõulukinkidesse.
Ei lahenda, aga tuleb tunnistada, et paneb hetkekski unustama, kui raske on (st annab põhjuse mitte kurta).
Mul on olnud väga raske aasta. Jäin töötuks, kaotasin lähedase. Nelja lapse eest tuleb tasuda jõuluks igaühelt klassirahasse 35-55 eurot ja mitmed olulisemad pereostud jäävad kahjuks tegemata. Laps ei ole ju süüdi oma vanemate ootamatult närus olukorras. Aga üks neist saab klassipeol kingituseks näiteks… Apollo kinkekaardi. (Viskasin just aegunud kinkekaarte ära ja pean sedalaadi kingitusi raiskamiseks.)
Hoolimata hetke olukorrast ei poolda ma ka põhimõtteliselt õpetajatele kalliste kinkide tegemist. Õpetaja väärtus on subjektiivne, amet kindlasti raske, kuid mingit objektiivset põhjust kollektiivselt teda tänada ju pole. Minu meelest on tegemist nõuka-ajast alles jäänud kehva kombega arstidele, taksojuhtidele, torumeestele jt kellest ametipõhiselt mingit kasu loodeti, “kingitusi” sokutada. Õnneks on nimekirjast enamik kadunud, kuid õpetaja siiski jäänud. Ehk jõuame mõtteviisilt soomlastele ja rootslastele järele ega tee õpetajatele tähtpäevadeks kinke. Ühe lapse klassilisti lugedes tundub küll, et “midagi kinkida ei oska, aga kingime kinkekaardi, küll ära kulub….”
Mul on olnud väga raske aasta. Jäin töötuks, kaotasin lähedase. Nelja lapse eest tuleb tasuda jõuluks igaühelt klassirahasse 35-55 eurot ja mitmed olulisemad pereostud jäävad kahjuks tegemata. Laps ei ole ju süüdi oma vanemate ootamatult närus olukorras. Aga üks neist saab klassipeol kingituseks näiteks… Apollo kinkekaardi. (Viskasin just aegunud kinkekaarte ära ja pean sedalaadi kingitusi raiskamiseks.)
Hoolimata hetke olukorrast ei poolda ma ka põhimõtteliselt õpetajatele kalliste kinkide tegemist. Õpetaja väärtus on subjektiivne, amet kindlasti raske, kuid mingit objektiivset põhjust kollektiivselt teda tänada ju pole. Minu meelest on tegemist nõuka-ajast alles jäänud kehva kombega arstidele, taksojuhtidele, torumeestele jt kellest ametipõhiselt mingit kasu loodeti, “kingitusi” sokutada. Õnneks on nimekirjast enamik kadunud, kuid õpetaja siiski jäänud. Ehk jõuame mõtteviisilt soomlastele ja rootslastele järele ega tee õpetajatele tähtpäevadeks kinke. Ühe lapse klassilisti lugedes tundub küll, et “midagi kinkida ei oska, aga kingime kinkekaardi, küll ära kulub….”
Sul on endal raske, aga sa ei kasuta kinkekaarte ära? Ma ei tea, mis kinkekaardid need olid, aga nt Apollo omast saab ka kooliasju või mingit kingitust kellelegi.
Olen õpetaja. Olen kinke saanud jõuluks, koolilõpuks, olen tänulik, aga ma ei eelda, et pean kinke saama.
Samas loen siit osade vanemate suhtumist ja toon mõne näite:
– ostan oma raha eest klassile kleepsusid preemiaks
-ostan oma raha eest paberit, et neil kellel pole vihikut kaasas anda jooneline või ruuduline leht
-ostan klassi jõulude, sõbrapäeva, munapühade ajaks kaunistusi, et meil oleks hubane ja hea
-ostan kooliüritusteks kostüüme ja parukaid ja kangast jne, et meie klass saaks oma ägedad etteasted tehtud ja kõikidel oleks mis tarvis, sest lapsevanem ärkab tihti alles hetk enne pidu, kuigi olen eelnevalt kolm kirja kirjutanud ja teavitanud
-kõiki neid asju ostma lähen linna oma autoga, ~30km linnani
– jõulu ajal viin klassi vahest mandariine jms
-ostan klassi taskurätikarpe, et lastel oleks kuhu nina nuusata
– öölaagrite või väljasõitude ajal olen lastele nö välja teinud pitsat, jäätist jms
-klassiga teatrisse minnes maksan ise oma pileti, sest meid on klassis nii vähe, et tasuta piletit tihti teater ei anna
-ostan ägedaid õppevahendeid ja raamatuid klassi
Tean, et olen ise rumal, et seda kõike teen. Aga ma tahan “oma lastele” parimat ja et meil oleks koos tore ja meie klassi ettevõtmised oleks ägedad jne.
Tean, et olen ise rumal, et seda kõike teen. Aga ma tahan “oma lastele” parimat ja et meil oleks koos tore ja meie klassi ettevõtmised oleks ägedad jne.
Kui sa teed kõiki neid asju nii, et rahakott ja õiglustunne ei kannata ja samas saad veel head enesetunde, anna minna.
Kui ei, siis pole tõesti tegelikult vaja ja saaksime kenasti hakkama.
Ütlen ausalt, et mina juba aastaid lihtsalt ignoreerin õpetajate kingitusteks raha kogumise aktsioone. Oleks siis nii, et mu laps tuleks minu juurde ja ütleks, et palun anna 5€, et me saaks õpetajale kingitust teha. Siis ma tõesti talle selle summa annaks. Aga ei, lapsed seda asja kunagi ei korralda. Ikka on need mingid agarad emad, kes tunnevad seda vajadust. Nii kui seda laadi email tuleb, see kohe ka ilma põhjaliku läbilugemiseta minu poolt prügikasti läheb.
Ning tõesti, ma ei ole kunagi ka tundnud, et mu laste õpetajatel minu laste kasvatamisel või õpetamisel mingi tohutu roll oleks. Mul on probleemivabad ja hästi õppivad lapsed, kes kooli siiski ei armasta ning eriti üks neist ei salli seda silmaotsastki. Mingit õpetajate tohutut panust pole siiamaani küll näha olnud. Ei tunne absoluutselt mingit erilist tänulikkust õpetajate suhtes (mina emana ka vastumeelsust mitte) ning seega mingeid kinke jõuludeks vajalikuks ei pea. Ma ei ole mingi jõuluvana.
Meie lasteaias oldi sõimerühmas käiva lapse ja tema vanema peale solvunud niiviisi, et pandi nimeliselt üles, kes tõid lilli ning komme õpetajatele naistepäevaks ja kes ei toonud. Muidugimõista 2a ei teagi, mis see naistepäev üldse on! Ärge tulge rääkima, kuidas te ei taha kinke.
Meie lasteaias oldi sõimerühmas käiva lapse ja tema vanema peale solvunud niiviisi, et pandi nimeliselt üles, kes tõid lilli ning komme õpetajatele naistepäevaks ja kes ei toonud. Muidugimõista 2a ei teagi, mis see naistepäev üldse on! Ärge tulge rääkima, kuidas te ei taha kinke.
Just. Kõik õpetajad on ühesugused ja suurem osa neist töötab teie lasteaia sõimerühmas. Ääremärkusena olgu lisatud, et selline asi, mille näiteks tõid, on ikka üsna ennekuulmatu ja paljud õpetajad siiski ei jäta nimeliselt meelde, kes talle lilli tõid või ei toonud, kui neid ikka juba mitmeid on.
Olen õpetaja. Olen kinke saanud jõuluks, koolilõpuks, olen tänulik, aga ma ei eelda, et pean kinke saama.
Samas loen siit osade vanemate suhtumist ja toon mõne näite:
– ostan oma raha eest klassile kleepsusid preemiaks
-ostan oma raha eest paberit, et neil kellel pole vihikut kaasas anda jooneline või ruuduline leht
-ostan klassi jõulude, sõbrapäeva, munapühade ajaks kaunistusi, et meil oleks hubane ja hea
-ostan kooliüritusteks kostüüme ja parukaid ja kangast jne, et meie klass saaks oma ägedad etteasted tehtud ja kõikidel oleks mis tarvis, sest lapsevanem ärkab tihti alles hetk enne pidu, kuigi olen eelnevalt kolm kirja kirjutanud ja teavitanud
-kõiki neid asju ostma lähen linna oma autoga, ~30km linnani
– jõulu ajal viin klassi vahest mandariine jms
-ostan klassi taskurätikarpe, et lastel oleks kuhu nina nuusata
– öölaagrite või väljasõitude ajal olen lastele nö välja teinud pitsat, jäätist jms
-klassiga teatrisse minnes maksan ise oma pileti, sest meid on klassis nii vähe, et tasuta piletit tihti teater ei anna
-ostan ägedaid õppevahendeid ja raamatuid klassi
Tean, et olen ise rumal, et seda kõike teen. Aga ma tahan “oma lastele” parimat ja et meil oleks koos tore ja meie klassi ettevõtmised oleks ägedad jne.
aga see kõik on ju õpetaja vaba valik, keegi ei käsi teil seda teha
Olen õpetaja. Olen kinke saanud jõuluks, koolilõpuks, olen tänulik, aga ma ei eelda, et pean kinke saama.
Samas loen siit osade vanemate suhtumist ja toon mõne näite:
– ostan oma raha eest klassile kleepsusid preemiaks
-ostan oma raha eest paberit, et neil kellel pole vihikut kaasas anda jooneline või ruuduline leht
-ostan klassi jõulude, sõbrapäeva, munapühade ajaks kaunistusi, et meil oleks hubane ja hea
-ostan kooliüritusteks kostüüme ja parukaid ja kangast jne, et meie klass saaks oma ägedad etteasted tehtud ja kõikidel oleks mis tarvis, sest lapsevanem ärkab tihti alles hetk enne pidu, kuigi olen eelnevalt kolm kirja kirjutanud ja teavitanud
-kõiki neid asju ostma lähen linna oma autoga, ~30km linnani
– jõulu ajal viin klassi vahest mandariine jms
-ostan klassi taskurätikarpe, et lastel oleks kuhu nina nuusata
– öölaagrite või väljasõitude ajal olen lastele nö välja teinud pitsat, jäätist jms
-klassiga teatrisse minnes maksan ise oma pileti, sest meid on klassis nii vähe, et tasuta piletit tihti teater ei anna
-ostan ägedaid õppevahendeid ja raamatuid klassi
Tean, et olen ise rumal, et seda kõike teen. Aga ma tahan “oma lastele” parimat ja et meil oleks koos tore ja meie klassi ettevõtmised oleks ägedad jne.
aga see kõik on ju õpetaja vaba valik, keegi ei käsi teil seda teha
Keegi ei KÄSI sul kinki ka teha. Kui ei taha, ära tee, kõik. Ära tüütab see iga-aastane dramaatiline ohkimine nende kingituste üle. No tõesti iga jõul: aamen kirikus, kuusk, piparkoogid ja traditsiooniline ulg Perekoolis õpetajate kingituste üle.
Minu lapse rühm teeb ka kingituse. Mina ei ole organiseerija, aga panustan selle mõne euro. Kes ei taha, ärgu panustagu, rahu majas.
See rehkendamine, et miks peaks õpetaja selle kinkekaardi saama, kui bussijuht ei saa, ja kui palju ekstra paberit ta rühma tõi, ja kas ta oleks võinud toomata ka jätta bla bla… nii väiklane lihtsalt.
aga see kõik on ju õpetaja vaba valik, keegi ei käsi teil seda teha
Eee, mõned vanemad suisa OOTAVAD seda ja PEAVAD NORMAALSEKS, et õpetaja oma taskust asju kinni plekib.
Mulle ei tule pähegi, et nt oma tööandjalt kingitusi soovida, kuigi kujundan ka enamuse päevast tööandja mainet.
Kehv tööandja siis.
Mul pereliige tegeleb kingituseks raha kogumise ja orgunniga. Koolilaps käib 5 klassis.
Üldiselt probleeme ei ole, umbes 92 % vanemaid on nõus, et keegi viitsib tegeleda ja maksab raha õigeks ajaks ära. Keegi jaurama ja vaidlema ei hakka. Üks vanem ärkas peale kingituse tegemist ja maksis raha ja üks lapsevanem raha ei maksnud ja ilmselt ei maksa ka. Tema laps on ka klassis pisut problemaatiline, puudub palju põhjuseta, valetab emale, et teda koolis kiusatakse. Tegelikult klass väidab vastupidist. Ilmselt ei ole pere (või üksikema)ka kõige paremal järjel ja ma isegi mõistan, et ta ei taha panustada.
Aga igal aastal korra sel teemal arutada on nagu aamen kirikus:)
Meie lasteaias oldi sõimerühmas käiva lapse ja tema vanema peale solvunud niiviisi, et pandi nimeliselt üles, kes tõid lilli ning komme õpetajatele naistepäevaks ja <kes ei toonud.
Ehk oli siiski vastupidi: ei solvutud nende peale, kes ei toonud, vaid taheti ekstra (nimeliselt) tänada neid, kes lille tõid.
Ei taha uskuda, et need teised nimeliselt üles pandud olid.
Eee, mõned vanemad suisa OOTAVAD seda ja PEAVAD NORMAALSEKS, et õpetaja oma taskust asju kinni plekib.
Kuidas see ootus küll väljendub?
Eee, mõned vanemad suisa OOTAVAD seda ja PEAVAD NORMAALSEKS, et õpetaja oma taskust asju kinni plekib.
Kuidas see ootus küll väljendub?
Näiteks ei osteta käsitöö- ja kunstitarbeid. Oodatakse, et kui lapsel ei ole, küll õpetajal on talle anda midagi.
Näiteks ei osteta käsitöö- ja kunstitarbeid. Oodatakse, et kui lapsel ei ole, küll õpetajal on talle anda midagi.
Ja kui ei ole/anna?
Näiteks ei osteta käsitöö- ja kunstitarbeid. Oodatakse, et kui lapsel ei ole, küll õpetajal on talle anda midagi.
Ja kui ei ole/anna?
No paku, mis siis vanemad arvavad. ????
Näiteks ei osteta käsitöö- ja kunstitarbeid. Oodatakse, et kui lapsel ei ole, küll õpetajal on talle anda midagi.
Ja kui ei ole/anna?
No paku, mis siis vanemad arvavad. ????
Ma ei nori niisama – aga ei tea tõesti. Ei ole kokku puutunud, et vanemad eeldaks õpetajalt oma lapse nende asjadega varustamist. Kas teie koolis on tõesti mõni lapsevanem õpetajale öelnud, et see on tema (õpetaja) ülesanne?
Kas need on puudustkannatavad pered?
Sa vist ajad kellegagi segi. Meie klass on alati täies koosseisus kinke teinud, mingit nimede tralli pole olnud. Tänu v mingit reaktsiooni oleks oodanud jah, aga mis seal ikka, harjume uue olukorraga.
Ei ajanud. Sina ju imestasid, miks see oli kedagi häirinud, kui õpetaja tänu avaldas. Kas ikka süvenesid, et ta luges nimeliselt ette kaardil olnute nimed ja seega tekkis nukker olukord jaoks, kes polnud osalenud?
Mis puudutab sinu lapse õpetajat, siis saan sellest reaktsiooni (puudumise)st aru, et tema on seda tüüpi, kellele laste(vanemate) kingitus ebamugavust põhjustab ja eelistab seda mitte saada. Kas võtate sel aastal õppust?
Edit: lugesin, et “püüate liita laste ühiskingiga”. Kas eelmisel aastal oli tõesti siis laste poolt kingitus ja lisaks vanemate “mässatud” kink?
Ei võetud õppust kahjuks, aktivist surus kiirelt ja konkreetselt kingi läbi. Ma maksin ära, summa oli väga väike ja laste kingirahaga koos. Kõik ei maksnud.
PS See laste ühiskink tähendas, et lastele tehakse kõigile ühesugune kink sel aastal.
Mina küsiksin hoopis, miks on vajadus vanematel iga aasta kingi summaga uusi kõrguseid ületada. Kunagi viis aastat tagasi oli 50 EUR väärtuses kink sobiv, see jõudis 75ni. Täna alla 100 EUR ei tule kõne allagi. Kõige tipp, mida näinud olen, on 300 EUR kinkekaart.
Lapsevanemad, jõuludeks on igasugune tuju läinud.
Jõulukingid peavad olema vanemale vabatahtlikud. Igaüks paneb summa, mis tema jaoks on mõistlik ning kink ostetakse õpetajale selle summa eest, mis laekus. Tohutult kurnav on see iga aastane väljapressimine.
Meil igalt lapselt 2 EUR, klassis u 20 last. 10 EUR küsijad saadaks ilma pikema jututa kuu peale. Ma pole ka ise elus nii kallist kinki saanud ega teinud.
Mina küsiksin hoopis, miks on vajadus vanematel iga aasta kingi summaga uusi kõrguseid ületada. Kunagi viis aastat tagasi oli 50 EUR väärtuses kink sobiv, see jõudis 75ni. Täna alla 100 EUR ei tule kõne allagi. Kõige tipp, mida näinud olen, on 300 EUR kinkekaart.
Lapsevanemad, jõuludeks on igasugune tuju läinud.
Jõulukingid peavad olema vanemale vabatahtlikud. Igaüks paneb summa, mis tema jaoks on mõistlik ning kink ostetakse õpetajale selle summa eest, mis laekus. Tohutult kurnav on see iga aastane väljapressimine.
Siis tuleb ju suu lahti teha ja öelda, et see on liig. Mis kasu siin perekoolis ohkimisest. Minu laste õpetajad said 30€ kinkekaardi ja see on ju igati normaalne summa. Pole meil mingeid ulmesummasid ei lasteaiast ega koolist küsitud. Olen väga tänulik organiseerijatele, kes raha koguvad ja kingid organiseerivad.
Näiteks ei osteta käsitöö- ja kunstitarbeid. Oodatakse, et kui lapsel ei ole, küll õpetajal on talle anda midagi.
Ja kui ei ole/anna?
No paku, mis siis vanemad arvavad. ????
Ei arva nad midagi. Õpetaja paneb märkuse vahendite puudumise kohta, hindeks X ja sama kordub siis, kui ka järgmiseks käsitöö- ja kunstitunniks vajalikke asju kaasas ei ole. Ei hakka ükski lapsevanem eeldama, et õpetaja tema lapsele kudumisvardad ja guaššvärvid oma raha eest ostma peaks.
Mina küsiksin hoopis, miks on vajadus vanematel iga aasta kingi summaga uusi kõrguseid ületada. Kunagi viis aastat tagasi oli 50 EUR väärtuses kink sobiv, see jõudis 75ni. Täna alla 100 EUR ei tule kõne allagi. Kõige tipp, mida näinud olen, on 300 EUR kinkekaart.
Kui sa ise ka lapsevanemate sekka kuulud, siis saad ju ütelda, et summad on liiga suureks läinud.
Ma usun, et mitmed teisedki peavad selles väärtuses kingitust liiga kulukaks, aga seda ei julgeta lihtsalt välja ütelda. Piisab aga ühest julgest, et teisedki oma suu lahti teha julgeksid. On tore, kui lapsevanemate seas mõni vabatahtlik aktivist kingitegemise enda peale võtab, aga kui vaja, tuleb nad maa peale tagasi tõmmata.
Mul on mitu last ning olen korduvalt suu lahti teinud, et küsitav summa on pisut kõrge. Ma olen alati olnud AINUS, kes teeb suu lahti. Jääbki mulje, et tulebki teha miinimum 100 EUR kingitus ja kuni 300 eur kingitus klassijuhatajale. Kuna olen alati üksi jäänud oma arvamusega, siis edaspidi maksan ja olen vait 🙁 tuleb leppida, ju see on meie ühiskond.
Kuna olen alati üksi jäänud oma arvamusega, siis edaspidi maksan ja olen vait ???? tuleb leppida, ju see on meie ühiskond.
Selline asi ei ole ometi seadusega kohustulik osaleda. Panustadki nii palju nagu ise õigeks peab, kes su käsi väänab nii palju maksma ?
