Laps on lõpetamas põhikooli väikeklassi. Suurtes klassides tavaliselt organiseeritakse klassi peale ühine suurem kingitus, aga meil lapsi väga vähe ja ühiste kingituste tegemine pole olnud kombeks. Klassijuhataja on olnud väga tore ja toetav ning tahaks talle kinkida midagi sellist, mis jääks meid meenutama. Aga ideid pole:-(
On kellelgi häid mõtteid, kuidas olete tänanud oma õpetajaid, klassijuhatajaid, tugiisikuid?
Kasutan veidi teemat ära, aga mul on sama mure lapse südamearstiga. Kord, kui opid kõik tehtud ja laps ehk terve, tahaks küll arstile midagi mälestuseks ja tänutäheks viia, sest lisaks suurele profesionaalsusele on ta ka väga toetav olnud. Aga no mida? Kommikarpi ju ei vii lapse elu eest ja kui nii mõelda, tundub kõik kuidagi… banaalne. Üks sõbranna soovitas disainiehet, isegi mõeldav variant, kui muud pähe ei tule. Meili on sellega veel aega, aga hea meelega loeks mõtteid ja soovitusi.
mina olen organiseeriunud kõikide laste nimedega kohvitassi, ei jää riiulile tolmu koguma, leiab aktiivset kasutust. Kõik tassid läbi aastate praeguseni käigus. Ühe nimega võib ju ka.
Kasutan veidi teemat ära, aga mul on sama mure lapse südamearstiga. Kord, kui opid kõik tehtud ja laps ehk terve, tahaks küll arstile midagi mälestuseks ja tänutäheks viia, sest lisaks suurele profesionaalsusele on ta ka väga toetav olnud. Aga no mida? Kommikarpi ju ei vii lapse elu eest ja kui nii mõelda, tundub kõik kuidagi… banaalne. Üks sõbranna soovitas disainiehet, isegi mõeldav variant, kui muud pähe ei tule. Meili on sellega veel aega, aga hea meelega loeks mõtteid ja soovitusi.
Mina olen arst ja ma elus ei võtaks sellist kallist kingitust vastu, mitte ühelgi tingimusel ja olenemata sellest, kui südamest kingitus tulnud on. Ainult väga ebamugav olukord mõlemale osalisele. Ja ega disainehe pole kuidagi vähem banaalne — lapse elu ja tervisega ühele pulgale see ju ikkagi kuidagi ei paigutu; samas on patsientide tervise eest hoolitsemine arsti töö enesestmõistetav eesmärk. Minu arvates kalli kingituse pakkumine just tekitab sellise tunde, nagu tahaks inimene enda/lähedase tervist selle esemega kuidagi võrdsele pulgale asetada, ja muudab tänu banaalsemaks, kui see muidu oleks.
Rõõmu teevad eelkõige ikkagi öeldud või kaardile kirjutatud sõnad. Kui inimene tunneb end tänusõnu öeldes mugavamalt ja kindlamalt või muutub tänamise akt tema jaoks mingil moel konkreetsemaks, kui ta selle juures ulatab ka lilleõie, kommikarbi (neid küll tekib tülikalt palju), puuviljakorvikese vmt lihtsa kingituse, olgu siis pealegi. Aga kõik, mis üle selle, on juba ebamugav ja sobimatu.
Potilill on kena kink: saab jätta klassi kasvama ja seda kastes mõtleb õpetaja laste peale. Mulle kingiti kunagi tööl potilill ja see sai mulle väga armsaks. Õpetaja kindlasti rõõmustaks selle üle.
Arsti puhul ei tea. Minu laps viis 5aastaselt kunagi küll pisikese potiroosi nefroloogile ja arstitädi sai vähemalt armsa emotsiooni osaliseks. Seda, kas ta roosikest ka pärast hooldada viitsis, ei tea.
Mina õpetajana soovitaksin, et ärge tasse ega teed kinkige. See on nii levinud kingitus ja neid tasse on aastatega ikka väga palju kogunenud. Ise olen rõõmus nt puuviljakorvi vms tervisliku ampsu üle. Nt maasikad kevadel või mesi jõulude ajal. Lapse enda tehtud kaart koos heade soovidega on ka väga armas.
Jumala eest – palun mitte asju! Need jäävad tõesti seisma ja samas ära visata on ka nii vastik, sest ikka ju hea südamega kingitud… Kinkekaardid on palju parem lahendus. Rahva Raamatul ja Apollol on nii palju erinevaid variante ja kui õpetaja on raamatusõber, läheb neid ikka vaja. Ja kui ka pole, siis nt ilus õhtusöök https://www.kingitus.ee/kingitused-kategoorias/ohtusook-restoranis-kingituseks tänutäheks. Ja kui see tundub liiga palju, siis südamest tulev tänu on ka piisav:
PS: Ema ja tädi on mõlemad õpetajad, nad jagasid oma arvamust.
Rahva Raamatu ja Apollo kaartide suur erinevus on selles, et esimene kehtib terve aasta ja raamatute valik on suurem (müüb kõiki Eesti kirjastusi). Meie kinkisime disainehte, aga see on riskantne, kui ei tea õpetaja maitset täpselt.
Ise õpetaja lapsena ütlen ka, et kõige suurema elamuse sai kogu meie pere igal kooliaasta lõpul sellest, et terve korter oli lilli täis. Kappides tolmuvad kingitused tekitasid kerget piinlikkust.
no arstil on piiriks 6 eurot. Rohkem loetakse juba altkäemaksuks
Kasutan veidi teemat ära, aga mul on sama mure lapse südamearstiga. Kord, kui opid kõik tehtud ja laps ehk terve, tahaks küll arstile midagi mälestuseks ja tänutäheks viia, sest lisaks suurele profesionaalsusele on ta ka väga toetav olnud. Aga no mida? Kommikarpi ju ei vii lapse elu eest ja kui nii mõelda, tundub kõik kuidagi… banaalne. Üks sõbranna soovitas disainiehet, isegi mõeldav variant, kui muud pähe ei tule. Meili on sellega veel aega, aga hea meelega loeks mõtteid ja soovitusi.
mina olen oma lapse südamearstile julgelt lilled ja kommikarbi viinud
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
