Teema: Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad

Kui hoolega valitud asjadest ükskõik siis saavadki sellised mehed vajalikku. Nt sokke (sellised nagu ta just kannab), zilette (kasutatava ziletiaparaadi varuterad) jne.

Õige. Kinkige ikka vihmavarje.

Vii latt suitsuvorsti, kui kihu peal on.

#3896998:

Omg. Ämmale kingite tampoone siis v? Aastaid ei saa aru, et lihtsalt keskkonda reostate selle mittevajaliku pudiga. Mõnel muidugi on see kinkimishullus. Enda arust vist ainulaadne ja hindamatu kaup otse Maxima kassa kõrvalt.

Ja kui kinkimata jätta, ei ole jälle hästi. Kui peres on komme kinkida, siis ollakse kinkidega harjunud. Võib-olla ei tasu välja teha, mehed lihtsalt mühakad. Võib ka ema või ämmaga rääkida, äkki lõpetaks kinkimise või mis oleks alternatiiv. Kallis konjak?

#3897030:

Mitte kingituste tegemine pole variant?

Siis emadepäevaks ka ei saa.

see on mühaklus lihtsalt. võtavad seda enesestmõistetavana.

#3896970:

Kas see on võimatu missioon või on minu isa ja äi lihtsalt emotsioonitud jurakad, nii et vahet pole, mida neile kinkida? Oleme aastate jooksul kinkinud neile päris erinevaid asju, aga mul pole kordagi olnud tunnet, et kingitus läks asja ette ja nad tõsiselt rõõmustasid selle üle. Pobisevad moka otsast aitäh ja panevad kõrvale.

Jutt on siis väga erinevatest kingitustest läbi aegade, näiteks püksirihm, lips, nahkkindad, sall, külma ja kuuma taluv termopudel, villane pleed, reisiraamat, teatripiletid, ise komplekteeritud pakk hõrgutistega, vihmavari, multifunktsionaalne taskunuga, hommikumantel, saunalinad jne. Pole ka hiljem neil näiteks neid kantavaid asju kasutuses näinud, ehkki need said valitud selle järgi, mida tean neid kandvat (nt püksirihm ja nahkkindad). Ok, see äiale kingitud hõrgutiste komplekt sai ikka söödud – aga sedagi tean üksnes tänu sellele, et ämm ütles mulle. Ühesõnaga on alati tunne, nagu oleks taas kord kingitusega mööda pannud, ja mingit positiivset emotsiooni kingisaaja näol ei näe.

Ei äial ega isal pole erilisi hobisid, tavalised inimesed, üsna konservatiivsed pealekauba, seega mingeid ultramoodsaid ja udupeeni asju neile ei kingi. Samas mõtlen, et kui inimesel ongi näiteks kokandus-, puutöö- või remontimishuvi, siis ei oskaks ju ammugi spetsialistile sobivaid riistu kinkida.

Kas vanemad mehed kipuvadki kingituste suhtes ükskõiksust üles näitama?

Kui inimene kingib ja ootab tänu, siis sellised kingid võiks jätta tegemata ja tuleks otsida abi. Tegemist on sõltuvussuhtega kui oodatakse tänu enda pingutusele. Täiskasvanud inimene ei käitu nagu väike laps. Kingid selleks, et tahad kinkida. Kui ei taha kinkida, siis ei kingi. Üks asi, mida ise olen märganud, mis hästi sobib, on vanema inimese lemmikmuusikaga plaat. Kui pole mängijat, siis mängija ka. Ja kõrvaklapid, mis võimaldaks segamatult kuulata muusikat.

Mina küll ei tee isadepäevaks kingitusi. Teeme lapsega koogi, kaardi, veedame koos aega. Milleks kingid. Ma emadepäevaks ka ei oota lapselt või tema isalt kinke.

Minu mehele ei ole mõtet midagi kinkida, sedt ta peaks teesklema rõõmu. Kui ta midagi päriselt soovib siis ta loomulikult ju ostab selle niikuinii ise ära. Ja neid asju, mida ta ostnud ei ole, ta ei soovigi.

Paku talle tähelepanu ja seda ka piisavalt vähe, et ei lämmataks. Ära sunni teda tegevustesse, mis meeldivad sulle, mitte talle. Lase tal lihtsalt olla, tee talle hea liharohke õhtusöök.

#3897158:

#3897155:

Minu mehele ei ole mõtet midagi kinkida, sedt ta peaks teesklema rõõmu. Kui ta midagi päriselt soovib siis ta loomulikult ju ostab selle niikuinii ise ära. Ja neid asju, mida ta ostnud ei ole, ta ei soovigi. Paku talle tähelepanu ja seda ka piisavalt vähe, et ei lämmataks. Ära sunni teda tegevustesse, mis meeldivad sulle, mitte talle. Lase tal lihtsalt olla, tee talle hea liharohke õhtusöök.

Sinu mees tundub ka üks paras mühakas, kui päris aus olla. Mis sellisest mehest üldse kasu, kelle jaoks suurim kink on see, et ärgu perekond teda tülitagu.

Ehk siis etteheide on see, et miks ei ole mees sama sotsiaalne kui naine? Siis oleks mõistlik lesbisuhtesse astuda, saad suhtest rohkem seda, mida ootad. Võibolla oled sa leidnud mehe, kes naudib sama palju kui sina sulle tähelepanu osutamist, sel juhul on ju kõik hästi. Aga mjnu meelest antud juhul kled sa solvunud, et isa ja äi ei osuta sulle tähelepanu, kuigi pidupäev peaks ju neile meeldima, mitte sulle.

Küsimus on selles, kelle jaoks see isadepäev on. Kui laste jaoks, siis nii tuleks seda ka välja reklaamida, et tegu ei ole mitte üritusega isale vaid üritusega, kus isa laste meele järgi olevate asjadega tegeleb.

Meie peres näiteks väikeste laste puhul peetakse isadepäeva laste jaoks ja mees rahumeeli võtabki seda nii. Aga täiskasvanud lapsed peavad isadepäeva isa jaoks ja siis ei ole fookus sellel, kas isa oma täiskasvanud last piisavalt tähele paneb, vaid sellel, et lisaks peab ka isa ise midagi sellest päevast saama, mitte püüdma päev otsa kellegi meele järgi olla.

#3897178:

Vabandan, et teemat ära kasutan, aga selline küsimus isadepäeva kohta. Kas on ok, tuttavatele meestele ilusat isadepäeva soovida?

Arvan, et on küll ok.

#3897144:

Mina küll ei tee isadepäevaks kingitusi. Teeme lapsega koogi, kaardi, veedame koos aega. Milleks kingid. Ma emadepäevaks ka ei oota lapselt või tema isalt kinke.

Teemaalgatus ei olegi isadepäevaga seotud, isadepäevaks me kinke ei tee.

Minu isa, mees ja äi annaksid mulle kraadiklaasi, aspiriini ja saatekirja Paldiski maanteele, kui ma kingiksin neile mingi jäleda totruse kirjaga “Maailma parim issi”, “Aitäh, kallis issi”, “Mul on maailma parim isa” vms.

Seetõttu kingin neile isadepäevaks midagi, mil pole isaks olemisega midagi pistmist, küll aga oleks see asi, mida nad soovivad. Kas see pole mitte peamine – kinkida midagi, mis rõõmu teeb?

Mehele kinkisime teleskoobi, isale kinkisin viis ruumi kaminapuid (ja ladusime täna hommikul mehega ära ka), äiale kinkisime koos mehega puldiga juhitava (valguse tugevus, valguse soojus, automaatne kustutamine) lugemislambi ja aastase ristsõnade tellimuse.

#3897178:

Vabandan, et teemat ära kasutan, aga selline küsimus isadepäeva kohta. Kas on ok, tuttavatele meestele ilusat isadepäeva soovida?

Ei ole. Tee ikka kingitus, kas vihmavari või saunalina. Ja ära unusta solvuda, kui träni peale ülevoolavat tänu ei sas

#3897224:

Mõned inimesed ongi sellised, kellele võid kinkida mis tahes, aga ikka jääb mulje, et tal on sellest suva. Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata, või siis näen seda tema juures paksu tolmukihi all, kui toode on juba ammu aegunud vms. Teeb ikka kurvaks, et ta minu tehtud kingitusi ei hinda, sest näen nende valimisega palju vaeva hinda ei vaata, aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Kas sa teed kinke teise inimese või enda ego jaoks?

Te ei saa muuta teisi inimesi – keegi pole kohustatud end kellegi jaoks muutma ja head nägu tegema. Keegi pole kohustatud mingit asja kasutama, sest see on kingitud ja see valmistaks kingisaajale rõõmu.

Inimesed on erinevad, nende suhtumine on erinev. Suhtumine asjadesse, kingitustesse jmt on erinev, kes mida väärustab ja, kes end kuidas väljendab. Inimesed on erinevad – introverdid, ekstraverdid, mõni väärustab aega, inimesi, ühiseid tegevusi – teised panust, valikuks kulutatud aega, kingitusi.

See, et kellegi “keel” on valida tundide kaupa ideaalset püksirihma ja oodata siis ülevoolavat tänu ja kiitust ja kasutamist on TEIE arusaam. Teisele inimesele lihtsalt võib olla olulisem see, et te tulete sel päeval läbi ja peate meeles. Teie võite arvate, et see nahast püksirihm on teisele nii sarnane, et talle kindlasti meeldib see. Tegelikult võib hoopis sellel olemasoleval asjal olla mingi muu sentimentaalne väärtus, miks inimesele see asi meeldib ja ei pruugi üldse asja, tema välimuse ja omadustega seoses olla.