Esileht Pereelu ja suhted Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 75 )

Teema: Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad

Postitas:
Kägu

Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem

Minu arust on jälle need inimesed väga nõmedad, kelle arust pead talle kogu aeg aru andma, mis sa selle tema kingitusega tegid, kas ikka kasutad, kas on ikka ülitore asi. Miks sa küsid pool aastat hiljem, et kus see asi sul siis on, näita välja, kas on tolmu all või kas kasutad. Ära kingi siis midagi, kui sulle tema suhtumine ei meeldi, aga kui oled juba kinkinud, on see tema oma ja ta ei pea sulle aru andma, kas seisab niisama või müüs maha hoopis.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul oli kunagi 1 nn sõbranna, kes toitus teiste tänust. Ja solvus alati, kui seda ei saanud. Ja ikka vägisi toppis seda. Näiteks ma panin fb kuulutuse, et soovin osta lapsele kombet. Ta kirjutas, et tema sõbrannal just on sobiv Kombe. Kui ma ütlesin et ma olen haige ja ei saa vaatama minna (Tahtsin osta kindlasti käest kätte ja enne proovida), siis ta ütles et oi tema on nõus mulle selle tooma jne. Tõi siis kohale, meile ei sobinud ja siis ta pidi selle tagasi viima. Ma küll tänasin teda, aga ilmselt mitte liiga ülevoolavalt ja talle sobivalt, sest ta solvus ja ei rääkinud minuga enam. Minu jaoks oli kogu protsess nii ebamugav kuna ta pressis peale ja ma ei oleks tahtnud sellega tegelda, kui olin haige jne vaid ise sobiva Pakkuja aeg kokku leppida.

Kord varem ta rääkis, kuidas viis lasteaeda omatehtud kooke mingi sündmuse puhul ja solvus, kui piisavalt ei tänatud temaarust. Mitte keegi ei palunud tal neid kooke teha.

Näiteid on veel

Seega lõpetage see tänu välja pressimine. Kui tahate head teha, tehke puhtast südamest ja ärge kerjake tänu

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõned inimesed ongi sellised, kellele võid kinkida mis tahes, aga ikka jääb mulje, et tal on sellest suva. Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata, või siis näen seda tema juures paksu tolmukihi all, kui toode on juba ammu aegunud vms. Teeb ikka kurvaks, et ta minu tehtud kingitusi ei hinda, sest näen nende valimisega palju vaeva hinda ei vaata, aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Haige värk. Häbi sul olgu! Lõpeta see jura kinkimine ära ja tänu ootamine. Suur kalli, kook ja lause, et ema ma armastan sind, On rohkem kui küll!

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on küll kingituste eest tänu näitamine viisakas. Võtta kink ja mühatades see kõrvale asetada on ebaviisakas. Kas nii raske on siis kingi tegijale öelda aitäh?

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on küll kingituste eest tänu näitamine viisakas. Võtta kink ja mühatades see kõrvale asetada on ebaviisakas. Kas nii raske on siis kingi tegijale öelda aitäh?

Loomulikult on viisakas tänada ja oma rõõmu väljendada, mitte mühatades asi vastu võtta ja see kõrvale visata. Sest isegi kui kink ei ole sinu maitse, väljendad oma rõõmu ja tänu, et keegi on sinu peale mõelnud, sulle midagi ostnud või valmistanud ja tahab sind rõõmustada. Huvitav, et isegi suuremal osal lastel on see hästi selge, küll aga ei oska vanemad inimesed käituda. Lihtsalt mühatamine on sama ebaviisakas kui pool aastat hiljem hakata uurima, et mis sa mu kingiga tegid ja kas ikka kasutad.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on küll kingituste eest tänu näitamine viisakas. Võtta kink ja mühatades see kõrvale asetada on ebaviisakas. Kas nii raske on siis kingi tegijale öelda aitäh?

Ma olen kindel, et öeldaksegi aitäh. Aga ma saan aru, et probleem on selles, et kingisaaja ei visku rõõmust lakke ja ei hakkagi hiljem mingit ebavajalikku jama kasutama.

+10
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kingikski sööki-jooki. Ja täpselt neid asju, mis on teada, et neile meeldivad. Pole mõtet mingitele kallistele juustudele-napsudele raha raisata, kui isale/äiale meeldivad näiteks tavaline Atleet juust ja Saku õlu. Ta ei vaimustu kallist sinihallitusjuustust ja viskist, pole vaja neid tuua. Ja tavalise õlu joojale ei maitse tavaliselt need kallid käsitööõlud.

Minu kadunud paps armastas üle kõige kindlat sorti vürtsikilu, sprotte ja õlut. Kindlad kommid ja küpsised olid tal ka. Usun, et mingid käsitöö kallid kommid poleks talle üldse nii palju rõõmu valmistanud kui ta lemmikud. Eks muidugi sai kingitud talle ka sokke, kampsuneid ja muud vajalikku, mida kindlalt teadsin, et ta vajab, aga alati panin lisaks ka ta lemmikut söögikraami. Paps oli õnnelik ja mina ka, sest kingitus läks alati asja ette.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ju ma siis olen ise imelik! Tundub, et siin on enamusel täiesti ükskõik, kas nende kingist mingilgi moel hoolitakse või on see täiesti suva. Mina olen alati arvanud, et meelespidamine tekitab meeldiva emotsiooni, aga ju siis enamikes mitte. Ma tõesti ei  leia, et on ok, kui algklassiealine laps valib vanaisale jõuludeks oma raha eest kingituse ja ainus reaktsioon on: “Ahah, aitäh!” Nii ju ka ei saa, et ämmale-emale teeme jõulukingi, aga äiale-isale mitte.

Me ei kingi kunagi suvalist sodi, lihtsalt kingitegemise eesmärgil, vaid ikka püüdes aimata, mis konkreetsele inimesele võiks sobida, aga tunne on, et mõnele ei sobigi mitte miski. Nad võiks siis ju öelda, et ärge nähkegi vaeva, ma ei taha üldse mingit kingitust.

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgatus ei olegi isadepäevaga seotud, isadepäevaks me kinke ei tee.

Assoo, niisama jaurad.

Ei jaura niisama, valin jõulukingitusi!

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei jaura niisama, valin jõulukingitusi!

Miks siis ainult isade ja äiade kohta küsid, kui isadepäevaga pole mingit seost? Võiks siis ju ka emad ja ämmad ära mainida.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ju ma siis olen ise imelik! Tundub, et siin on enamusel täiesti ükskõik, kas nende kingist mingilgi moel hoolitakse või on see täiesti suva. Mina olen alati arvanud, et meelespidamine tekitab meeldiva emotsiooni, aga ju siis enamikes mitte. Ma tõesti ei leia, et on ok, kui algklassiealine laps valib vanaisale jõuludeks oma raha eest kingituse ja ainus reaktsioon on: “Ahah, aitäh!” Nii ju ka ei saa, et ämmale-emale teeme jõulukingi, aga äiale-isale mitte.

Me ei kingi kunagi suvalist sodi, lihtsalt kingitegemise eesmärgil, vaid ikka püüdes aimata, mis konkreetsele inimesele võiks sobida, aga tunne on, et mõnele ei sobigi mitte miski. Nad võiks siis ju öelda, et ärge nähkegi vaeva, ma ei taha üldse mingit kingitust.

Kui sinule öelda, et ära näe vaeva, siis oled eluaeg vihane ju.

Ja ärge palun valige neid lolle kinke, mis teie arust inimesele sobivad.  Mida rõõmu peaks tundma sokkides, saunalinadest ja muust säärasest? Saan aru, et lastele tehakse kinke, aga milleks küll täiskasvanutele? Ok kui teha söödav v joodav kink, siis leiab kasutust, Aga selle eest megatänu oodata on imelik. Mine isale külla, las lapsed teevad kalli ja tee ise ka ning ütlevad/ütle et neil on tore vanaisa, olen näinud korduvalt, kuidas see pisara silma toob. Lõpetage see tobekinkide tegemine ja tänu ootamine!

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mäletan, et mul oli 25 juubel nõ. Ämm tuli külla, tõi kingiks panni, ise lisas juurde, et see on meie pere ja Markuse poolt(minu elukaaslane siis) ja kiitis takka, kui odavalt ta selle mingite Selveri klepsud eest sai. Olen kindel, et ta pidas ka seda mulle just sobivaks kingiks omaarust. Ma pean küll ausalt ütlema, et see oli tohutu pettumus, sest lootsin mehelt midagi ilusat saada, mõnda ehet, pesu vms personaalsemat. Selles vanuses mingit panni ei soovi kuidagi kingiks saada, seda enam, et mul panne oli kodus piisavalt.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandan, et teemat ära kasutan, aga selline küsimus isadepäeva kohta. Kas on ok, tuttavatele meestele ilusat isadepäeva soovida?

Ei ole. Tee ikka kingitus, kas vihmavari või saunalina. Ja ära unusta solvuda, kui träni peale ülevoolavat tänu ei sas

Ja et oleks ikka HOOLEGA valitud!!

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ju ma siis olen ise imelik! Tundub, et siin on enamusel täiesti ükskõik, kas nende kingist mingilgi moel hoolitakse või on see täiesti suva. Mina olen alati arvanud, et meelespidamine tekitab meeldiva emotsiooni, aga ju siis enamikes mitte. Ma tõesti ei leia, et on ok, kui algklassiealine laps valib vanaisale jõuludeks oma raha eest kingituse ja ainus reaktsioon on: “Ahah, aitäh!” Nii ju ka ei saa, et ämmale-emale teeme jõulukingi, aga äiale-isale mitte.

Me ei kingi kunagi suvalist sodi, lihtsalt kingitegemise eesmärgil, vaid ikka püüdes aimata, mis konkreetsele inimesele võiks sobida, aga tunne on, et mõnele ei sobigi mitte miski. Nad võiks siis ju öelda, et ärge nähkegi vaeva, ma ei taha üldse mingit kingitust.

Matslikkus on see kui äi, vanaisa nt tõesti lapselapse joonistuse peale midagi ei oska kosta. AGA kohati on see inimesetüüp – sisemiselt võib inimene väga õnnelik olla, aga ehk ei oskagi välja näidata.

Aga täiskasvanuna ma ei oska ka mingi toodud kingituse peale ülevoolavalt õnnelik olla, jah tänan,  aga ma ei heieta pool aastat hiljem, et küll see oli hea kätekreem – isegi kui see leidiski kasutust. Täiskasvanuna ongi asjadega nii, et mulle meeldib ise asju valida, ma tõesti ei oska väga rõõmu välja näidata kingi saamise hetkel, teine asi on kui tõesti kingisaaja teab, et ma seda päriselt tahan. Ma ei räägi siin arvamisest, et see kindlasti sobiks mulle, et kui mul nt iittala taika nõud on, siis ma tõesti ei rõõmustaks kui keegi mulle punase tassi tooks. Küll aga kui küsitakse, mis mul vaja on ja ütlesin nt iittala taika must-valget serveerimistaldrikut või mul komplektist neli must-valget taldrikut puudu – siis see on asi, mille üle ma rõõmustan.

Küll aga rõõmustab mind rohkem see, et külla tuldi ja koosveedetud aeg, kui ütlen, et kinki pole vaja siis ma mõtlengi seda. Pigem külla tulijad võtku ka omale joogid, snäkki vmt kaasa (eriti hea enne kokku leppida, nt et tulge napoleoni koogiga, ma ise siis kooki ei hakka tegema).

Ma saan aru, et tihti tahetakse just rõõmu valmistada üllatusmomendiga, et osatakse kinki valida ja ei uurita enne, mida tegelikult vaja on. Täiskasvanuna on ausalt öelda palju lihtsam, et pigem küsida, mida tegelikult vaja on, kui üllatusmomenti proovida pakkuda.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ma ei näe, et ükski kingitus neile korda oleks läinud.

Aga asi ongi selles et neil päris siiralt ei olegi asju vaja. Me elame heaoluühiskonnas, asjad ei ole need, millest me puudust tunneme. See aeg, kus asjadega teisele inimesele rõõmu sai teha on mõneks ajaks möödas. Oled sa kunagi uurinud äia ja isa käest, mis on need tegevused, mis neile päriselt rõõmu pakuvad. Ja kui nad vastavad, siis usu neid. Naistel on sageli rumal komme mitte uskuda, kui mees ütleb, et asjad talle rõõmu ei paku.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõned inimesed ongi sellised, kellele võid kinkida mis tahes, aga ikka jääb mulje, et tal on sellest suva. Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata, või siis näen seda tema juures paksu tolmukihi all, kui toode on juba ammu aegunud vms. Teeb ikka kurvaks, et ta minu tehtud kingitusi ei hinda, sest näen nende valimisega palju vaeva hinda ei vaata, aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Kas sa teed kinke teise inimese või enda ego jaoks?

Te ei saa muuta teisi inimesi – keegi pole kohustatud end kellegi jaoks muutma ja head nägu tegema. Keegi pole kohustatud mingit asja kasutama, sest see on kingitud ja see valmistaks kingisaajale rõõmu.

Inimesed on erinevad, nende suhtumine on erinev. Suhtumine asjadesse, kingitustesse jmt on erinev, kes mida väärustab ja, kes end kuidas väljendab. Inimesed on erinevad – introverdid, ekstraverdid, mõni väärustab aega, inimesi, ühiseid tegevusi – teised panust, valikuks kulutatud aega, kingitusi.

See, et kellegi “keel” on valida tundide kaupa ideaalset püksirihma ja oodata siis ülevoolavat tänu ja kiitust ja kasutamist on TEIE arusaam. Teisele inimesele lihtsalt võib olla olulisem see, et te tulete sel päeval läbi ja peate meeles. Teie võite arvate, et see nahast püksirihm on teisele nii sarnane, et talle kindlasti meeldib see. Tegelikult võib hoopis sellel olemasoleval asjal olla mingi muu sentimentaalne väärtus, miks inimesele see asi meeldib ja ei pruugi üldse asja, tema välimuse ja omadustega seoses olla.

Ei maksa selliseid järeldusi teha. Tegu on asjadega, mida ta ise on palunud, mitte suvaliste vidinatega, nt tolmuimeja. Valisime talle kvaliteetse ja funktsionaalse toote, mis oleks sarnane sellega, mis tal enne oli, aga katki läks. Ma ei ootagi mingit suurt ülevoolavat kiitust või tänulikkust, vaid et ta ise omal algatusel mainiks midagi jutu sees, sest kui see mingil põhjusel talle ei sobi, sest seda on ebamugav kasutada vms, siis ma saaks ju talle midagi paremat viia, aga ta ei ütle mulle, sellepärast küsisingi. Ta ise on selline, kes viib sugulastele külla minnes head-paremat ja pärast tahab ülevaadet, kuidas see ja see asi meeldis ja maitses. Ja aegunud asjad olid kosmeetikatooteid, mida ta samuti ise palus.

 

 

 

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei jaura niisama, valin jõulukingitusi!

Miks siis ainult isade ja äiade kohta küsid, kui isadepäevaga pole mingit seost? Võiks siis ju ka emad ja ämmad ära mainida.

Eee .. sest mul ei ole ämma ja emaga taolist probleemi, nagu ma ka kirjutasin.
Sina võid ju vabalt neist kirjutada.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eee .. sest mul ei ole ämma ja emaga taolist probleemi, nagu ma ka kirjutasin. Sina võid ju vabalt neist kirjutada.

Miks peaks, mul pole kellegi kinkidega probleeme.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõned inimesed ongi sellised, kellele võid kinkida mis tahes, aga ikka jääb mulje, et tal on sellest suva. Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata, või siis näen seda tema juures paksu tolmukihi all, kui toode on juba ammu aegunud vms. Teeb ikka kurvaks, et ta minu tehtud kingitusi ei hinda, sest näen nende valimisega palju vaeva hinda ei vaata, aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Kas sa teed kinke teise inimese või enda ego jaoks?

Te ei saa muuta teisi inimesi – keegi pole kohustatud end kellegi jaoks muutma ja head nägu tegema. Keegi pole kohustatud mingit asja kasutama, sest see on kingitud ja see valmistaks kingisaajale rõõmu.

Inimesed on erinevad, nende suhtumine on erinev. Suhtumine asjadesse, kingitustesse jmt on erinev, kes mida väärustab ja, kes end kuidas väljendab. Inimesed on erinevad – introverdid, ekstraverdid, mõni väärustab aega, inimesi, ühiseid tegevusi – teised panust, valikuks kulutatud aega, kingitusi.

See, et kellegi “keel” on valida tundide kaupa ideaalset püksirihma ja oodata siis ülevoolavat tänu ja kiitust ja kasutamist on TEIE arusaam. Teisele inimesele lihtsalt võib olla olulisem see, et te tulete sel päeval läbi ja peate meeles. Teie võite arvate, et see nahast püksirihm on teisele nii sarnane, et talle kindlasti meeldib see. Tegelikult võib hoopis sellel olemasoleval asjal olla mingi muu sentimentaalne väärtus, miks inimesele see asi meeldib ja ei pruugi üldse asja, tema välimuse ja omadustega seoses olla.

Ei maksa selliseid järeldusi teha. Tegu on asjadega, mida ta ise on palunud, mitte suvaliste vidinatega, nt tolmuimeja. Valisime talle kvaliteetse ja funktsionaalse toote, mis oleks sarnane sellega, mis tal enne oli, aga katki läks. Ma ei ootagi mingit suurt ülevoolavat kiitust või tänulikkust, vaid et ta ise omal algatusel mainiks midagi jutu sees, sest kui see mingil põhjusel talle ei sobi, sest seda on ebamugav kasutada vms, siis ma saaks ju talle midagi paremat viia, aga ta ei ütle mulle, sellepärast küsisingi. Ta ise on selline, kes viib sugulastele külla minnes head-paremat ja pärast tahab ülevaadet, kuidas see ja see asi meeldis ja maitses. Ja aegunud asjad olid kosmeetikatooteid, mida ta samuti ise palus.

See teeb sama välja. Lõpeta nuiamine!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ootagi mingit suurt ülevoolavat kiitust või tänulikkust, vaid et ta ise omal algatusel mainiks midagi jutu sees, sest kui see mingil põhjusel talle ei sobi, sest seda on ebamugav kasutada vms, siis ma saaks ju talle midagi paremat viia, aga ta ei ütle mulle, sellepärast küsisingi.

Aga järsku ei olegi midagi kurta. Samuti on veider kingituse üle kurta või vinguda, eriti kui ise tahetud. Kui kingitakse, midagi mida tahan, siis ma ei käigi pool aastat hiljem ei kurtmas, ega kiitmas, et aitäh, see oli ikka nii vajalik ja hea asi.

Sul on lihtsalt imelikud ootused.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegu on asjadega, mida ta ise on palunud, mitte suvaliste vidinatega, nt tolmuimeja.

Kui ta teadis ette, mida te kingite, mida seal siis veel üllatuda? Kui sõbranna tuleb mulle suvilasse linnast sünnipäevale ja küsib, mida kinkida ja kui ütlen talle, et too palun mulle kingituseks röster, seda külapoes ei mõõda ja teine läks katki… siis ma ei oska küll seepeale üllatunult ja käsi rõõmust kokku taguda, kui ta toobki. Ütlen – aitäh sulle, naeratan ja kogu lugu. Tõenäoliselt ei ava isegi pakendit kohe, kui plaanis pole just kohe midagi röstida. Ja no täiesti kindla peale ei hakka ma poole aasta pärast kiitma, et küll on uskumatult suurepärane röster, mille sa mulle rosteriparadiisist hoolikalt valisid.

Sõbranna kutsus mind viimati enne koroonat sünnipäevaks istumisele. Kutsus mind koos pojaga. Minu küsimuse peale, mida kinkida, vastas, et kui just tahate kinkida, tooge palun oma aiast üks sõstrapõõsa poeg. Viisime, ütlesin, et poeg ise kaevas ja pakkis. Oleksin tõesti arvanud, et nüüd on sõbranna jooma hakanud või lolliks läinud, kui ta oleks meid üllatust täis silmadega ülevoolavalt tänanud ja põõsaräbalat hakanud siiralt imetlema ja poega kiitma. Ütles muidugi aitäh teile, kulub ära, küsis kas on kastetud ja ilmselt pani järgmine päev maha. Täiesti kindlasti ei ole ta mulle kiitnud, kui jube harukordselt vahvad marjad on. Mina pole ka selle peale tulnud, et ta võiks seda teha.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kingitakse, midagi mida tahan, siis ma ei käigi pool aastat hiljem ei kurtmas, ega kiitmas, et aitäh, see oli ikka nii vajalik ja hea asi.

Pool aastat hiljem pole muidugi vaja ei kurta ega kiita, aga kingi saamise hetkel oleks küll ilus öelda, et aitäh, see on ikka mulle vajalik ja hea asi, tore, et tõite. Natukenegi rõõmu näidata kingi üle, ei võta ju tükki küljest ära. Keegi ei palu kaela langeda ja ohjeldamatult tänama kukkuda.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen küll naine, aga oma eluga selles kohas, kus kõik vajalik on olemas ja tõesti ei tunne enam suvalistest kingitustest rõõmu, eriti mingist vannilinast, püksirihmast või muust sellisest kraamist. Muidugi ütlen aitäh ja näitan kinkijale rõõmu, aga need üleliigsed asjad annan hiljem lihtsalt taaskasutusse ära.

Meestele on üldse keerulisem kingitusi teha, nemad kipuvad naistest praktilisemad olema ja tilu-liluga rõõmu teha on raskem. Jõuludeks olen äiale magusat kinkinud, ta on väga suur magusasõber; isa armastab liha ja õlut, talle olen kinkinud korralikku suitsuvorsti, suitsutatud liha, käsitööõlut – selliseid asju, mida ta meelsasti tarbib, aga alati ise osta ei raatsi. Asju ei ole täiskasvanud inimestel tavaliselt enam vaja ja mida vaja, ostavad oma maitse järgi ise.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

kingi saamise hetkel oleks küll ilus öelda, et aitäh, see on ikka mulle vajalik ja hea asi, tore, et tõite

Kirjutaja ju ütles, et öeldakse aitäh küll. Aga siis kurdeti, et piisavalt ei üllatuta, rõõmustata (ega kurdeta).

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pool aastat hiljem pole muidugi vaja ei kurta ega kiita, aga kingi saamise hetkel oleks küll ilus öelda, et aitäh, see on ikka mulle vajalik ja hea asi, tore, et tõite. Natukenegi rõõmu näidata kingi üle, ei võta ju tükki küljest ära. Keegi ei palu kaela langeda ja ohjeldamatult tänama kukkuda.

Siin üks inimene kurtis, et tema ema ei hinda kinke ega räägi hiljem jutu sees, kui hea kink see ikka oli. Et ikka peab ta ise poole aasta pärast uurima, et kas oli ikka hea asi, kas kasutad  või on hoopis tolmukorra all. Et ema nüüd üldse ei täna, seda ei olnud mainitud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata,/…/aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Jube solvav jah, kui ema ütleb vaid, et oi mis tore asi 🙂 🙂 või nagu teemaalgatajale mehed ütlevad ainult “nina alla” aitäh ja panevad kingi kõrvale. Miks nad peaksid kingitust sünnipäeva- või jõulupeo ajal süles hoidma või mismoodi saab seda tõlgendada nii, et isegi ei tänatud.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul on ema selline, et mitte kunagi jutu sees ei maini, et kuule, see asi, mis sa kinkisid, see on ikka päris tore. Ikka pean ise küsima pool aastat hiljem ja tal on see üldse kasutamata,/…/aga tema lihtsalt vaatab, et “oi, mis tore asi”. Kõik on tema jaoks “asjad”.

Jube solvav jah, kui ema ütleb vaid, et oi mis tore asi 🙂 🙂 või nagu teemaalgatajale mehed ütlevad ainult “nina alla” aitäh ja panevad kingi kõrvale. Miks nad peaksid kingitust sünnipäeva- või jõulupeo ajal süles hoidma või mismoodi saab seda tõlgendada nii, et isegi ei tänatud.

Mulle nt ei meeldi tähelepanu ja ütlengi kinki saades aitäh ja panen kõrvale, sest ühest küljest on nii viisakas, kuna rõõmustan eelkõige ikka inimeste üle, kes tulid, mitte kingituse üle. Teiseks mulle ei meeldi just see tähelepanu ja see kui pingsalt oodatakse ja vaadatakse, et ava nüüd ja kas ikka meeldib ja tee siis seda rõõmust ja üllatunud nägu, et kõik rahul oleks.

Igate pidi oleks häda – kui kingituse järgi ülevoolavalt õnnelik olla ja seda ka järjest meelde tuletada, et pool aastat hiljem, et aitäh, nii hea tolmuimeja ikka kinkisite, siis mõni saab jälle valesti aru, et ainult kinkidest hoolitaksegi ja kinkide pärast külla kutsutaksegi.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arust on veel hullem, kui neid “Maailma parim issi” kraami ostetakse meestele, mitte oma isale.  Õnneks tehti lasteaias-algkoolis isadele kingitused, nüüd ostavad lapsed isale šokolaadi vms, mina teen head-paremat süüa ja kutsun oma isa ka lõunasöögile (arusaamatuste vältimiseks täpsustan, et ema on mul surnud).

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu isale ka (mõttetud) kingitused ei meeldi. Riideid valib endale ise, tehnikavidinaid tahab ka ise osta ja valida. Temale kingime külaskäigu, isetehtud kaardi ja midagi soolast söödavat. Nende üle on ta alati väga tänulik ja rõõmus.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Assoo, niisama jaurad.

Kas ainult isadepäeval tehakse kinke?  TA pole küsinud konkreetse tähtpäeva kohta. Kummaline, kust see isadepäev tuli?

 

+1
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 75 )


Esileht Pereelu ja suhted Kingitused isale ja äiale, mis neile meeldivad