Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kingiümbrik täiskasvanule

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 107 )

Teema: Kingiümbrik täiskasvanule

Postitas:
Kägu

Las nad siis ajavad oma ümbrikke taga. Võib ette kujutada selliste kinkijate trianglit – Josefiine kingib Cäroliinele sünnipäevaks 100 eurot. Paar päeva hiljem on Josefiinel omal sünnipäev ja Cäroliine kingib talle 100 eurot tagasi, sest ei saa ju sõbrannast kehvem olla. Josefiine ja Cäroliine on mõlemad rõõmsad ja õnnelikud, sest kumbki said sünnipäevaks 100 eurot.

Mhmh, see on muidugi parem, kui Josefiine kingib Cäroliinele enda tikitud linikud, mille Josefiine kohe ära viskab – ning Cäroliine kingib vastu lemmikkunstniku maali, mis maksab 5000 eurot, aga mis ei mahu Josefiine väikesesse korterisse ning mille Josefiine järgmisel päeval pandimajas 1000 eest ära annab, sest tal on rahakriis.

Kahjuks on see tõestisündinud lugu. Kuna kingitustega “võlgu” ei tahetud jääda, siis ringleski sama raha Josefiine ja Cäroliine vahel aastaid edasi-tagasi.
Teine lugu seisneb sellest et Öfrösiine oli ühes tutvusringkonnas sünnipäevalaste jaoks osav rahakoguja. Aga kuna ühe sünnipäevalapse nägu talle ei meeldinud, siis kokkukogutud raha “kadus ära”…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas need tulihingelised ümbriku vastased on ise kunagu ühtegi suuremat pidu pidanud? Muidu nad ju teaksid, et mitte ükski pidu ei jää plussi, isegi mitte sinnapoole mitte.

See pole ju ka pidude korraldamisel vähimalgi määral eesmärk. Võibolla neile on, kes ümbrikke lunivad, ma ei tea, ei tunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Raha kinkimine on ju absurd, sest sa viid selle raha ise hiljem talle sünnipäevaks tagasi. Milleks see tsirkus?

Õudne komme siin Eestis see raha kinkimine. Absurdsuse tipp ju. Mina annan sulle sünnipäevaks 100 ja sa tood selle raha minu sünnipäevaks mulle tagasi. Kus on point?

Ei, see ei ole nii! Kõik ei tee sünnipäeva. Perekooliski on mitmed teinud teema, et deklareerida, et neile ei meeldi pidu teha ja nemad ei pea tähtpäevi ega kutsu külalisi. Ka minu tuttavate-sõprade-sugulaste hulgas on neid, kes kunagi ühtegi pidu ei tee. Ja on neid, kes teevad. Kingitusega ma tänan ja tunnustan neid, kes on vaevaks võtnud peo teha. Kuna meie sõbrad on kõik keskealised majanduslikult kindlustatud inimesed, siis me kingime raha. Samas me ka ei suple rahas, nii et kui teeme suure peo, mis läheb maksma ütleme 3000 eurot, ja saame sellest poole kingiümbrikes tagasi, siis on hea meel. Ei häbene tunnistada, et arvestan sellega, et saan umbes poole peo kuludest kingiümbrikes tagasi. Küll aga ei oota ma mingeid übersummasid ja samuti ei arvusta vähem kinkijaid. Võtan ümbrikest raha välja ja kaarte loen hiljem. Vahel on ka kogemata silma jäänud, mis summa mis ümbrikust välja tuleb. Aga ma ju enamvähem tean oma lähedaste elujärge. Ma ei ootagi, et kolme last üksi kasvatav täditütar kingiks sama summa, mis jõuakast ettevõtjast sõber. Hea, et see täditütar üldse kohale vaevus tulema!

Lihtsalt – miks sa korraldad ülejõukäivat pidu, kui osa selle eesmärgiks on pinget kasvatades arvestada, kas ja kui palju saab tagasi? Miks sa ei võiks oma võimete kohaselt esineda? Usun, et ka sinu puhul teatakse su maj.olukorda ja see, et korraga bronnid väga uhke koha koos muusika, toitude, õhtujuhi, teeninduse ja kõige muuga, on ju näha ka külalistele, mis omakorda panebki nad ebamugavasse sundolukorda. Mitte ainult su lastega täditütar ei hakka nuputama, kuidas tulemata jätta, vaid mõni muugi “hästi hakkamasaav keskealine sõber” võib hoopis leida, et selline pidu või stiil ei vääri temapoolseid küünlaid.
Täiesti arusaamatu, et kui inimesel pole seda 3000€ peo pidamiseks, siis miks seda ikkagi peab tegema? Kellele ja mida näitama?
Küsin veel – mismoodi sina oma kingisoovi edastad? Tüüpiline “…võiks mahtuda ümbrikusse”? Kohe nii nõuadki? Või teeskled “ah, mul pole midagi vaja – tulge lihtsalt kohale”? Või julged öelda, et uut diivanit, vot sellist ja sellist sealt poest tahaks?
Kahe esimese variandi puhul: mina paneks sinna ümbrikusse lotopileti, porgandiseemned, õnnesoovidega kaardi vm. See kõik mahub ümbrikusse.
Teisel puhul oleks lihtne – ütleksin ahah, ja tuleksin lillekimbuga. Ja ma tahaks näha, kas ma olen seal seltskonnas veel oodatud või oli tegu ikka rahalunimise ja võltsviisakusega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viimane postitaja – mis sul viga on? Miks sa jaurad? Inimene kirjutas selge ja loogilise jutu oma mõtteviisi selgituseks. Kui väga tahad, kingi aiapäkapikke ja lemmikkunstnike lemmikmaale edasi, lihtsalt ära kujuta ette, et kõik neid sinu kinke tahavad ja nende üle õnnelikumad on kui väikese rahasumma üle. Ja mis kinkide küsimisse puutub, siis neil sünnipäevadel, kus mina käin, ei küsitagi kinki ei kuidagi – see “kingitus võiks mahtuda ümbrikku” on klišee laste sünnipäevadel, täiskasvanud harilikult ei kirjuta kutsututele ette, mida kinkida. Sina tuled aiapäkapikuga, teine ümbrikuga. Sobib? Ja kuna käesolev teema on ümbriku sisu suurusest, mitte sellest, kumb on parem, kas ümbrik või aiapäkapikk, siis võiksid nüüd vait jääda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas need tulihingelised ümbriku vastased on ise kunagu ühtegi suuremat pidu pidanud? Muidu nad ju teaksid, et mitte ükski pidu ei jää plussi, isegi mitte sinnapoole mitte. Tõesti ma olen juba piisavalt vana ja piisavalt edukas, et ei taha/ei vaja palju asju oma ellu juurde. Ümbriku mõte ei ole klassikaline kingitus vaid pigem “tore, et viitsisid toreda koosolemise korraldada, toetan ka natukene seda üritust”. Mulle sobib, minu sõpradele sobib, tundub, et enamusele sobib nii ainult perekooli kägu peab üllaks tingimata “aiapäkapikk” kinkida:D

Vastupidi – ma suudan oma peo eest maksta ega oota külalistelt toetusrahasid. Minu, ümbrikuvastase, ja sinu, rahalugeja, vahe on see, et mina teen peo endale ja inimestele, mitte kulude-tulude aruandele.
Jäin miinusesse? No ja siis? Tean ometi pikka aega ju ette, et mingi tähtpäev tulemas. Sina ei tea?
Mul oli kevadel 45. sünnipäev. Suguvõsad on keskmised, sõpru-tuttavaid ka keskmiselt. Siiski tuli oma 70 inimest kokku. Peoeelarve oli 2500€ kanti. Kuna mu ümbrikuvastasust üldiselt teatakse, siis sain kingiks peale tohutu lillemere just neid asju, mida olin soovinud ja teised, kes tulidki vaid lilledega, ei pidanud muretsema summa või “ei tea mis ta must arvab” pärast.
Järgmisel aastal tütre pulm, sügisel ema juubel, ülejärgmisel aastal abikaasa juubel ja teise lapse ülikooli lõpetamine, pluss siis muud sugulaste tuttavate sünnipäevad jne. Ma ometi tean asju ette ja kogun selleks raha. See, kas need inimesed oma tähtpäevadel tahavad ümbrikke näha, pole minu asi, kuigi vähemalt sõpruskonnaga meil sellist kommet ei ole. Ma ei tea, aga erinevalt neist, kes siin ennast majanduslikult hästi hakkamasaavateks peavad, aga LOEVAD JA OOTAVAD raha, peame meie ennast samamoodi hästi hakkamasaavateks, aga EI LOE EGA OOTA oma külalistelt raha. Ju siis jah rotid, kes suuremaid pidusid ei orgunni 😁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tavaliselt 10 eurot nägu (kodused peod)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimane postitaja – mis sul viga on? Miks sa jaurad? Inimene kirjutas selge ja loogilise jutu oma mõtteviisi selgituseks. Kui väga tahad, kingi aiapäkapikke ja lemmikkunstnike lemmikmaale edasi, lihtsalt ära kujuta ette, et kõik neid sinu kinke tahavad ja nende üle õnnelikumad on kui väikese rahasumma üle. Ja mis kinkide küsimisse puutub, siis neil sünnipäevadel, kus mina käin, ei küsitagi kinki ei kuidagi – see “kingitus võiks mahtuda ümbrikku” on klišee laste sünnipäevadel, täiskasvanud harilikult ei kirjuta kutsututele ette, mida kinkida. Sina tuled aiapäkapikuga, teine ümbrikuga. Sobib? Ja kuna käesolev teema on ümbriku sisu suurusest, mitte sellest, kumb on parem, kas ümbrik või aiapäkapikk, siis võiksid nüüd vait jääda.

Katsu oma päkapikkudest üle saada – mina pole neist sõnagi kirjutanud. Kui kägudel vahet ei suuda teha, vaata postituse alla, kus kirjas “Kasutaja on kirjutanud teemasse x korda” ja kliki sõnale “täpsemalt”. Näed ära, milline kägu neist maalidest ja päkapikkudest rääkis. Tuhnimist tuleb, aga vast saad hakkama.

Mina jauran? Ma küsin kas teist või lausa kolmandat korda – miks korraldatakse pidu, mis käib üle oma majanduslike võimete ja millelt oodatakse abirahana osa tagasi? Isegi joodik ei lähe poodi enne kui tal pudeliraha koos.
Miks nii lihtsale küsimusele ei võiks mõni “rikkur” vastata?
Ja sina loe täpsemalt, mida mina esemelistest kingitustest arvan.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kuna käesolev teema on ümbriku sisu suurusest, mitte sellest, kumb on parem, kas ümbrik või aiapäkapikk, siis võiksid nüüd vait jääda.

Soovid veel midagi täiendada?
Kes oled sina, et sa nõuad mul vaikida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma küsin kas teist või lausa kolmandat korda – miks korraldatakse pidu, mis käib üle oma majanduslike võimete ja millelt oodatakse abirahana osa tagasi?

Aga tee selleks omaette teema ja küsi neljandat, viiendat ja kuuendat korda, kui soovi on. Käesolev teema on muust.

Kes oled sina, et sa nõuad mul vaikida?

Kes olen? Teema algataja (kui kägudel vahet ei suuda teha ja blää blää sinu enda jutt sulle tagasi). Räägi teemast või ole vait.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma küsin kas teist või lausa kolmandat korda – miks korraldatakse pidu, mis käib üle oma majanduslike võimete ja millelt oodatakse abirahana osa tagasi?

Aga tee selleks omaette teema ja küsi neljandat, viiendat ja kuuendat korda, kui soovi on. Käesolev teema on muust.

Kes oled sina, et sa nõuad mul vaikida?

Kes olen? Teema algataja (kui kägudel vahet ei suuda teha ja blää blää sinu enda jutt sulle tagasi). Räägi teemast või ole vait.

Jah, olen selle enne selgeks teinud, et tegid teema, olid enam-vähem viisakas, aga mida edasi, seda ülbemaks muutusid. Teema tegemine perekooli tegi sust imperaatori või kuninganna või kelle, et sul on õigus kaasfoorumlaste peal oma inetusi pruukida? Sa pole selle teema või portaali omanik, selleks on Ämmaemandate Liit. Loe kodukorda, kui oskad. Vaevalt muidugi, sest sa ei oska vist suurt midagi: ei välja mõelda summat, ei viisakalt käituda, ei küsimustele vastata… Ja selline tuleb kedagi vait sundima?
😁👈

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma küsin kas teist või lausa kolmandat korda – miks korraldatakse pidu, mis käib üle oma majanduslike võimete ja millelt oodatakse abirahana osa tagasi?

Ei, mul ei käi 3000 € eest peo korraldamine majanduslikult üle jõu! Kui korraldan sellise peo, siis ei pea järgmine aasta aega toidupoes sente lugema!
Teine asi on see, et külalised TAHAVAD midagi kinkida. Ei taha tulla tühjade kätega. Las nad siis tulevad ümbrikega. Kui saan osa peo korraldamise raha tagasi, siis see on tore. 3000 eurot ei tee mind vaeseks, aga samas pole see minu jaoks ka väike raha. Kui külalised niikuinii tahavad midagi kinkida, siis las kingivad raha, mitte mõttetuid asju.

Mulle pole raha lihtsalt paberitükk, vaid ma näen seda kui aega ja vaeva, mida teine inimene on panustanud selle teenimiseks. Kui inimene, kellest ma tean, et ta elab suhteliselt kasinalt, kingib mulle sünnipäevaks aiapäkapiku, mis maksis 40 € ja mida ma ei vaja, siis mul on kohutavalt kahju. See 40 € on tõenäoliselt selle kinkija terve päeva teenistus. Ta tegi terve päeva tööd, selle asemel, et teha midagi toredamat. Ta ostis mulle selle täiesti ebavajaliku junni, selle asemel, et osta endale näiteks mõni ilus kleit. Ja mina olen omakorda dilemma ees, mis ma teen selle junniga? Kuna ma näen selles lisaks kohutavale kitšile veel ka lähedase inimese töövaeva, siis ma ei suuda seda ka külma südamega prügikasti heita. Nii ma siis hoiakski seda tõenäoliselt kusagil keldrinurgas ja iga kord, kui näeks seda, käiks valus jutt südame alt läbi: issand, ta oleks võinud selle rahaga midagi paremat teha! Ta oleks võinud selle raha teenimata jätta ja selle tööpäeva oma lastega veeta!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kas need tulihingelised ümbriku vastased on ise kunagu ühtegi suuremat pidu pidanud? Muidu nad ju teaksid, et mitte ükski pidu ei jää plussi, isegi mitte sinnapoole mitte.

käisime juubeli puhul kümnekesi restoranis, kõik tellisid mida soovisid, sh alkoholi, arve jäi tükk maad alla 1000€. kui iga kutsutud paar oleks sajase ümbrikku pannud, oleks saanud üsna sarnase summ akokku küll. aga nagu juba kirjutasin, soovisime, et kingitusi ei toodaks.

Kui iga inimene oleks pannud 100eurot, aga enamus siiski ei pane (ja enamus ei oota/loodagi nii palju). See on selleks öeldud, et kummutada väidet nagu peod jäeksid plussi või saaksid tasamakstud enamasti külaliste ümbrikutega.

Ma lihtsalt ei suuda uskuda, mida siit lugeda saab! Kolmandat korda veendun – inimene, suhe, sidemed jm pole muffigi väärt, sest need on rahatud väärtused. Õigemini lausa kahjulikud, sest nad kulutavad raha. Appi!

Ma olen 45, olnud sügaval nõukaajal laps, meil olid suured peod paljude inimestega. Tolle aja kohaselt oli laud ikka nii lookas, et külalistele jagati manti kaasagi. MITTE IIAL ei lugenud me pere raha, st ei arvestanud suutäisi ega arvutanud palju see maksta võiks. Rahakinkimiskommet polnud olemaski (pulmadeks ikka kingiti noorpaarile). Pidu oligi kulu, aga tähtsusetu selle kõrval, et saadi sugulaste-tuttavatega koos olla. Tuletan veel meelde, et paljud asjad käisid “leti alt”, seega kõige saamiseks tuli omakorda hõlmaaluse nänniga lunima minna.

Nüüd, kus on kõike lademes saada, arvutavad inimesed vaid seda, kas nad tulid ots-otsaga kokku. Heldeke – äkki must arvatakse nüüd halvasti, kuna sõin homaari või marineeritud angerjat rohkem kui mu papp eeldas? Aa, ok, torditüki arvelt ehk võis? Aga võtsin ju kaks korda imekallist konjakit? Kas peaksin peale pidu juttu tegema ja uurima mis ma võlgu jäin?…

Sedasi siis arvutatakse… Tõesti ma olen pahviks löödud!

Vaesed teie, kes te kord hauda lähete – teie peielaua peavad ju ka tuttavad kinni maksma, aga te ise enam ei saa sellest osa 🙁

Millest sa räägid?? Kus sa lugesid seda, mida väidad? Mulle tundub, et kirjeldad pigem oma mõtteid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, aga erinevalt neist, kes siin ennast majanduslikult hästi hakkamasaavateks peavad, aga LOEVAD JA OOTAVAD raha, peame meie ennast samamoodi hästi hakkamasaavateks, aga EI LOE EGA OOTA oma külalistelt raha. Ju siis jah rotid, kes suuremaid pidusid ei orgunni 😁

Minu meelest need, kes on ümbrike pooldajad pea kunagi EI LOE ega OOTA raha. Mina näiteks olen pooldaja ja mind üldse ei huvitaks, kui külaline tuleb kaks kätt taskus lihtsalt selleks, et minuga koos aega veeta ja mulle tundub, et enamus ratsionaalseid inimesi, kes pigem eelistab ümbrikut kingile, sest asju juurde pole vaja, ei loe oma saadud raha. See on nende “aiapäkapikkude” pooldajate kompleks, et äkki panin liiga väha, mis minust nüüd mõeldakse, kingin parem mingi “ägeda” kingituse, siis keegi ei tea täpselt palju ma sinna raha kulutasin ja loodetavasti arvaad, et kulutasin rohkem, kui teglikult kulutasin.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma küsin kas teist või lausa kolmandat korda – miks korraldatakse pidu, mis käib üle oma majanduslike võimete ja millelt oodatakse abirahana osa tagasi?

Ei, mul ei käi 3000 € eest peo korraldamine majanduslikult üle jõu! Kui korraldan sellise peo, siis ei pea järgmine aasta aega toidupoes sente lugema!

Teine asi on see, et külalised TAHAVAD midagi kinkida. Ei taha tulla tühjade kätega. Las nad siis tulevad ümbrikega. Kui saan osa peo korraldamise raha tagasi, siis see on tore. 3000 eurot ei tee mind vaeseks, aga samas pole see minu jaoks ka väike raha. Kui külalised niikuinii tahavad midagi kinkida, siis las kingivad raha, mitte mõttetuid asju.

Mulle pole raha lihtsalt paberitükk, vaid ma näen seda kui aega ja vaeva, mida teine inimene on panustanud selle teenimiseks. Kui inimene, kellest ma tean, et ta elab suhteliselt kasinalt, kingib mulle sünnipäevaks aiapäkapiku, mis maksis 40 € ja mida ma ei vaja, siis mul on kohutavalt kahju. See 40 € on tõenäoliselt selle kinkija terve päeva teenistus. Ta tegi terve päeva tööd, selle asemel, et teha midagi toredamat. Ta ostis mulle selle täiesti ebavajaliku junni, selle asemel, et osta endale näiteks mõni ilus kleit. Ja mina olen omakorda dilemma ees, mis ma teen selle junniga? Kuna ma näen selles lisaks kohutavale kitšile veel ka lähedase inimese töövaeva, siis ma ei suuda seda ka külma südamega prügikasti heita. Nii ma siis hoiakski seda tõenäoliselt kusagil keldrinurgas ja iga kord, kui näeks seda, käiks valus jutt südame alt läbi: issand, ta oleks võinud selle rahaga midagi paremat teha! Ta oleks võinud selle raha teenimata jätta ja selle tööpäeva oma lastega veeta!

Väga dramaatiline tõesti, aga kas sa ei saa suud lahti teha ja öelda mida soovid ja kui ei soovi midagi, siis öeldagi, et ärge palun tooge midagi? Sa ise paned oma vaesemad tuttavad piinlikku olukorda, sest sa ei oska suhelda, ei oska informatsiooni anda. Annad vaid teada, et pidu on x kuupäeval, ja selge see, et igaüks hakkab siis uurima-nuputama mida kinkida. Lisa juurde, et sa ei soovi midagi – kõigil palju lihtsam. Aga tegelikult sa ju ikkagi soovid raha ja oma peo osalist kinnimaksmist. Ärme mängi pimesikku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.
Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üles on kasvanud uus põlvkond lumehelbekesi, kes on harjunud ainult saama. Kinkida midagi ei taha (peale odavate aiapäkapikkude), tehtagu aga teiste poolt pidusid ja oodatagu mind peole ilma kingituseta. Mina ei tea, meie põlvkond kasvatati üles viisakust sisse harjutades – teise vaeva tuleb hinnata, mitte tarbida. Õpetati, et tühja käega külla kunagi ei minda. Nüüd aga taob terve hord inimesi endale rusikaga vastu rinda, et ärgu korraldagu inimesed pidu, mida nad ei jõua korraldada. Täiesti naljakas suhtumine… Loomulikult jõuavad inimesed, kes pidu korraldavad, seda korraldada. Loomulikult on nad rõõmsad, kui tulevad külalised, keda nad on kutsunud, olgu ümbrikus vanatädi Maali enda heegeldatud pits või pankur Juuli 100 eurot. Aga aiapäkapikke inimesed üldjuhul enam ei taha (aiapäkapikk on siin metafoor, siia alla kuuluvad ka kõik teised kellegi teise maitse järgi poest soetatud kingitused), sest kui jõuad pidu korraldada, siis jõuad endale ilmselt ka elementaarsed oma maitsele vastavad päkapikud ise osta. Küll aga on arusaamatu see osa kontingendi nõudmine, et ÄRGU OODATAGU MIDAGI kingituseks, ka mitte 10 eurot, sest “tema ju jõuab endale pidu korraldada”. No ei raba inimesed end poolsurnuks selleks, et teiste vingumist kuulata, ega ole selle eest, et jubeda töötegemisega midagi ollakse suutnud kõrvale panna, vaesematele midagi võlgu. Mingisugune autunne võiks ikka olla, mitte et ajad jalad harki ja nõuad aga õlut (metafoor!) neilt, kes pidu korraldavad, sest neil ju on raha!
Vastikud muidusööjad ja teiste arvel elajad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Loe nüüd ise ka. MINA! MINA! MINA tahan, MINA nõuan, MINU maitse! Helde taevas, pane siis sünnipäeva kutsele kirja, et kingitusi ei soovi. Aga nõuda raha, MINA, MINA, tahan raha on väga näotu ja ebaviiskas. Keegi ei ole kohustatud sinu sünnipäevaks sulle raha tooma. Seda tobedam, et sa selle siis hiljem tagasi tooks, kui kinkijal on sünnipäev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tea oluline ongi

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Tead, oluline ongi inimese hea tahe, positiivne emotsioon. Aga sa oled liiga materialistlik naine, kes selliseid asju ei mõista. Kui sulle kingitakse midagi hea südamega, siis on selles asjas hea energia ja toob sulle õnne. Raha ei too kunagi õnne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Loe nüüd ise ka. MINA! MINA! MINA tahan, MINA nõuan, MINU maitse! Helde taevas, pane siis sünnipäeva kutsele kirja, et kingitusi ei soovi. Aga nõuda raha, MINA, MINA, tahan raha on väga näotu ja ebaviiskas. Keegi ei ole kohustatud sinu sünnipäevaks sulle raha tooma. Seda tobedam, et sa selle siis hiljem tagasi tooks, kui kinkijal on sünnipäev.

Ära kingi siis raha. Ma ei ole kusagil kirjutanud, et ma raha soovin. Kingi kinkekaart näiteks, kui sa midagi kinkida tahad. Kas nii palju sa suudaksid end painutada või jääb ikka aiapäkapikk (metafoor) peale?

Ja oluline olengi ju MINA. Ega sa mulle kinki tehes ju ENDALE kinki ei tee. Kahjuks aga paljudel kingitegijatel ongi selline komme: kingituseks ostetakse asju, mis endale meeldivad, aga sünnipäevalapsele ei pruugi üldse meele järele olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tea oluline ongi

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Tead, oluline ongi inimese hea tahe, positiivne emotsioon. Aga sa oled liiga materialistlik naine, kes selliseid asju ei mõista. Kui sulle kingitakse midagi hea südamega, siis on selles asjas hea energia ja toob sulle õnne. Raha ei too kunagi õnne.

Kuhu ma panen kõik need heast tahtest kingitud asjad, mis mu koju ei sobi? Anna nõu palun. Ma olen minimalist. Ma ei kuhja asju enda ümber. Ma valin väga hoolikalt, mida oma koju ostan. Kuhu ma panen kõik teie heast südamest tulnud aiapäkapikud (metafoor)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Mina olengi nagu sina. Ja seetõttu ma väga selgelt ütlen kutsutavatele, et kingitusi palun ärge tooge.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üles on kasvanud uus põlvkond lumehelbekesi, kes on harjunud ainult saama. Kinkida midagi ei taha (peale odavate aiapäkapikkude), tehtagu aga teiste poolt pidusid ja oodatagu mind peole ilma kingituseta. Mina ei tea, meie põlvkond kasvatati üles viisakust sisse harjutades – teise vaeva tuleb hinnata, mitte tarbida. Õpetati, et tühja käega külla kunagi ei minda. Nüüd aga taob terve hord inimesi endale rusikaga vastu rinda, et ärgu korraldagu inimesed pidu, mida nad ei jõua korraldada. Täiesti naljakas suhtumine… Loomulikult jõuavad inimesed, kes pidu korraldavad, seda korraldada. Loomulikult on nad rõõmsad, kui tulevad külalised, keda nad on kutsunud, olgu ümbrikus vanatädi Maali enda heegeldatud pits või pankur Juuli 100 eurot. Aga aiapäkapikke inimesed üldjuhul enam ei taha (aiapäkapikk on siin metafoor, siia alla kuuluvad ka kõik teised kellegi teise maitse järgi poest soetatud kingitused), sest kui jõuad pidu korraldada, siis jõuad endale ilmselt ka elementaarsed oma maitsele vastavad päkapikud ise osta. Küll aga on arusaamatu see osa kontingendi nõudmine, et ÄRGU OODATAGU MIDAGI kingituseks, ka mitte 10 eurot, sest “tema ju jõuab endale pidu korraldada”. No ei raba inimesed end poolsurnuks selleks, et teiste vingumist kuulata, ega ole selle eest, et jubeda töötegemisega midagi ollakse suutnud kõrvale panna, vaesematele midagi võlgu. Mingisugune autunne võiks ikka olla, mitte et ajad jalad harki ja nõuad aga õlut (metafoor!) neilt, kes pidu korraldavad, sest neil ju on raha!

Vastikud muidusööjad ja teiste arvel elajad.

Teise arvel elajad ja muidusööjad???? Kas sa tõesti korraldad peo selleks, et kasu saada? Sa kutsud ju vabatahtlikult need inimesed. Nad ei tule sinu sünnipäevale omal algatusel, et sa neid muidusööjateks kutsud. Kas sinu sünnipäeva point on tõesti kingitusi saada? Kas tõesti kalkuleerid paberil, palju keegi sulle midagi kunagi on toonud ja peo korraldad ka selleks, et tulevikus kelletki kasu saada? Mitte kunagi ei korrada sünnipäeva heast tahtest oma lähedastele, tuttavatele rõõmu pakkuda? Ikka omakasu peab mängus olema. Vorst vorsti vastu. Näe rsk sööb siin minu kulul, aga mulle mingit hüve ei pakugi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tea oluline ongi

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Tead, oluline ongi inimese hea tahe, positiivne emotsioon. Aga sa oled liiga materialistlik naine, kes selliseid asju ei mõista. Kui sulle kingitakse midagi hea südamega, siis on selles asjas hea energia ja toob sulle õnne. Raha ei too kunagi õnne.

Kuhu ma panen kõik need heast tahtest kingitud asjad, mis mu koju ei sobi? Anna nõu palun. Ma olen minimalist. Ma ei kuhja asju enda ümber. Ma valin väga hoolikalt, mida oma koju ostan. Kuhu ma panen kõik teie heast südamest tulnud aiapäkapikud (metafoor)?

Meil on taaskasutuskeskused jne. Aga miks sa külalistele teada ei anna, et ei soovi kinke ega humanitaarabi ümbrikute näol? Mis mõttega ma sulle seda raha toon, et sa selle sama ümbrikuga minu sünnipäevaks tagasi tooks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tea oluline ongi

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Tead, oluline ongi inimese hea tahe, positiivne emotsioon. Aga sa oled liiga materialistlik naine, kes selliseid asju ei mõista. Kui sulle kingitakse midagi hea südamega, siis on selles asjas hea energia ja toob sulle õnne. Raha ei too kunagi õnne.

Kuhu ma panen kõik need heast tahtest kingitud asjad, mis mu koju ei sobi? Anna nõu palun. Ma olen minimalist. Ma ei kuhja asju enda ümber. Ma valin väga hoolikalt, mida oma koju ostan. Kuhu ma panen kõik teie heast südamest tulnud aiapäkapikud (metafoor)?

Siis sa lihtsalt…okei, sis normaalne inimene lihtsalt palub kinke mitte tuua. St nii tehakse. Selles inimrühmas, kes raha nuiab, oleks see muidugi mõeldamatu. Ma tegelikult isegi ei kujuta reaalses elus seda inimrühma ette. Kus nad elavad, miks nad pidusid raha pärast teevad või miks nad peokutse Vastu raha tahavad…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ümbrikupooldajad ei viitsi rohkem vaeva näha oma lähedaste jaoks, kui rahatäht ümbrikusse libistada. Ka nende lähedased pole kunagi viitsinud teha muud kui sedasama – veel tagumikutaskust soe sajane ümbrikku panna. Nad ei oskagi oodata ega teha muid kingitusi. Fantaasiat ja aega napib. Sünnipäevalast ei tunta piisavalt, et kinki teha, küll aga et külla minna. Nii neid sajaseid siis omavahel vahetatakse.

Vat selline seltskond elab ka Eestis.

See on nagu mingi segregatsioon – ma pole reaalelus mitte iial midagi sellist kuulnud, et sünnipäevaks või pulmaks lunitakse raha. Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

See ei tähenda, et me poleks noortele sugulastele raha andnud. Selle nimi on pangaülekanne, selgituse real “tagastamist mittevajav” ja see pole seotud pidudega. Vähemalt mitte peamiselt pidudega, pigem meie võimalusega ja nende vajadusega. Aga peoga raha lunima hakanud pole küll keegi, keda ma tunneks.

Pagan küll, küsi otse – palun, kas sa saad mulle raha anda, on kitsad ajad – kui mul on raha, ma annan ja küsimusi ei esita. Milleks see peo tsirkus sinna juurde?

Hea kingitegija. Kahjuks sul on LIIGA palju fantaasiat ja aega. Ja seetõttu kingid sa mulle täiesti fantastilisi (sinu arvates) kingitusi. Need on kallid ja võib-olla ka ilusad, aga palun saa aru, need ei sobi minu koju! Ma ei taha neid! Jah, ma naeratan sulle ja võtan selle vastu, aga mul pole sellega midagi peale hakata. Sa oled raisanud aega ja raha, et mulle valmistada … järjekordne peavalu. Vat selline seltskond elab meil Eestis. Ja nad ei usu, et see nii on! Nad siiralt usuvad, et on teinud meile oma kingitusega rõõmu! Sa arvad, et sa tunned mind, sest mul on kodus valge kohvikann, selle juurde ju sobiks hästi need valged alustassid. EI SOBI! Ma ei taha! Ma tahan ise valida! Kuidas sa sellest aru ei saa?

Miks sa hüsteeritsed? Sa ei pea nii rõhutatult oma rahasoovi kaitsma, aga juba soovitati, et küsi siis, milleks see pidu sinna juurde? Külalisel läheb oluliselt rohkem see peolkäik maksma – anna lihtsalt konto nr.
Ja sina, kes sa väidetavaid asju ei taha – mida sa selle saadud rahaga siis teed? Maksad kommunaalmakse? Hm, pakun, et ostad ASJU. Ütled seda ju isegi, et tahad ise osta.
Aga ainult lillega tulijad saavad lisaks su võltsnaeratusele tagaselga hambaid tunda, sest kuigi sa moka otsast mainisid, et midagi pole vaja, siis kuladi kulat – näe see loll võttiski asja sõna-sõnalt ja nüüd vitsutab mu lauas!

Olen täiesti 100% nõus, et raha- ja kinkekaardi kinkijad on fantaasia- ja mõtlemisvaesed. Lisaks omavad nad hunnikut halva maitsega tuttavaid, kes tahavad vägisi neile ülikoledaid alustasse kinkida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 13 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ülikoomiline mu meelest on ka see mõte, et vat peolaua peaks tasa teenima 🙂 Vat see on külalislahkuse kõrgeim aste.

Juba nõukaajal oli inimesi, kelle jaoks oli iga rahatäht ääretult tähtis. Olen ise pealt näinud, kui ämmaga ühe katuse all elav minia küsis ämmalt, kas ta oma sünnipäeva pidamisega ikka jäi kasumisse või mitte, kas tasus ära. Kui ämm vastas, et ega ta sünnipäevi kasumi saamise eesmärgil ei pea, jooksis must kass nende vahelt läbi. Nüüdseks “Olen Majanduslikult Kindlustatud!” proua vaatab siiani igat inimsuhet, kas see on tema jaoks (ka rahaliselt) kasulik või mitte, endast viletsamatesse suhtub ta põlglikult ja need ei kuulu ta lähimasse ringkonda.
Nii et ühtede hing ongi rahaodöörist läbi imbunud, teised aga võtavad elu lõdvemalt ja neil ei teki oma tutvusringkonnaga selliseid probleeme, mida siin PK-s lahatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No lepime kokku, need kes raha ega kinkekaarrti ei soovi, saadavad lausa välja külalise, kes sellisele labasale ideele tuli. Nemad on ühed õiged inimesed! Väärivad kooris halleluuja laulmist ja kummardamist. Teise mõtteviisi pooldajad on rahanuiajad (!?) ja magedad ja ahned. Perekooli käod on rääkinud!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina näiteks ei kujuta ette, et ma läheksin kellegi korraldatud peole, käed taskus, midagi viimata. Ma tõesti ei kujuta ette. Aga on hulk inimesi, kes kujutavad justnimelt ette, et teised, kes pidu korraldavad, on neile justkui midagi võlgu, “mis nad siis korraldavad”. Inimesed, kes on harjunud ainult saama, ise midagi vastu andmata, saavadki vaid mõelda, et keegi loeb seda raha andunult nagu Mogri Märt, et kuipalju ikka toodi. Ei loe. Raha on selleks, et teised inimesed ei peaks tühja käega tulles end ebamugavalt tundma (mina tunneksin küll end ääretult ebamugavalt, kui läheksin tühja käega külla, teades, et perenaine on organiseerinud, vaeva näinud, teenindab kogu peo, hiljem koristab ja kraamib ja mina siis kaks kätt taskus nagu mõni mats ilmun kohale ja olen külaline, lasen end teenindada ja ümmardada ega panusta millegagi (või kui, siis mingi nõmeda aiapäkapikuga).

Lihtsalt üliimelikud isekad muidusööjad on tõesti kasvanud peale.

Ja tõesti, peab olema lausloll, et arvata, et keegi peo korraldamisest KASU saaks. Peo korraldamine maksab mitu korda rohkem kui mistahes ümbrikud, mis inimesed kingivad. Ümbrikute mõte on aidata peokorraldajatel kulusid kanda ja hoida ära mõttetu asjade kogunemine. Aga on hulk inimesi, kes tahavad KASU SAADA peo korraldajate arvel – söötku ja jootku mind tasuta, viin talle siis ühe ülearuse aiapäkapiku ka keldrist jalust ära, mille keegi minusarnane mulle eelmine kord kinkis..

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Raha on selleks, et teised inimesed ei peaks tühja käega tulles end ebamugavalt tundma (mina tunneksin küll end ääretult ebamugavalt, kui läheksin tühja käega külla, teades, et perenaine on organiseerinud, vaeva näinud, teenindab kogu peo, hiljem koristab ja kraamib ja mina siis kaks kätt taskus nagu mõni mats ilmun kohale ja olen külaline, lasen end teenindada ja ümmardada ega panusta millegagi (või kui, siis mingi nõmeda aiapäkapikuga).

See on fantaasiapuudus. Akuutne.

Kas sa ei tea, mis su lähedasele meeldib?

Hea pudel veini ehk? Veinikülmik? Ei? Serrano singi käntsaka alus koos noaga? Ei? Ermitaaži suur maaliraamat? Ei? Kootud käpikud? Ei? Kas talle võiks meeldida üks elus taim? Ei? Välisreisilt toodud maitsetaimed esimeses värskuses? Ei? Kas ta võiks soovida kambapeale kingituseks suplustünni? Ei? Kohe miski ei. Kas sa kohe midagi ei tea, mis võiks meeldida su nii lähedasele inimesele, et käite teineteise sünnipäeval?

Ei, nemad tahavad ainult raha. Kandke raha kohale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 107 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kingiümbrik täiskasvanule