No ma oleks jätkanud veel sedasi, et ega Taavi seepärast halvem sõber ei ole, et tal selline kummaliste ja jäikade põhimõtetega ema on — aga mõtlesin, et see läheks juba liiga otseselt solvavaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pole mõtet vaielda. Kui keegi soovib teha oma lapse naerualuseks, sundides teda vastuvoolu ujuma ja andes talle sõprade sünnipäevale ümbriku asemel kingitusi kaasa, siis kahjuks pole meie võimuses muud, kui üritada oma lastele selgitada, et kuigi Taavi tõi sulle mingi imeliku kingituse, siis Taavi ise on ikkagi tore poiss ja ole temaga sõber edasi. [/tsitaat]
Sa ainult ei adu, et see Taavi ei satugi kunagi kerjuste ega ihnuskoide sünnipäevale – tal poleks seal midagi teha, sest taolistes peredes elavate lastega pole tal lihtsalt ühiseid jututeemasid, kuna seal on reeglina põhiteema raha. Taavi sugused intelligentsed lapsed sõbrustavad ikka omasuguste intelligentsete lastega, lumpeni pidudele pole eliidil asja.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Sa ainult ei adu, et see Taavi ei satugi kunagi kerjuste ega ihnuskoide sünnipäevale – tal poleks seal midagi teha, sest taolistes peredes elavate lastega pole tal lihtsalt ühiseid jututeemasid, kuna seal on reeglina põhiteema raha. Taavi sugused intelligentsed lapsed sõbrustavad ikka omasuguste intelligentsete lastega, lumpeni pidudele pole eliidil asja.[/tsitaat]
Jep, ja eliitlapsed tulevad ju sünnipäevale, kinkides üksteisele: ohjeldamatult barbie kosmeetikat (igas variatsioonis), plastmassist mängufööne ja analoogseid komplekte, musta notsu kaarte pakkide viisi, petshoppe, siis mingid teised väiksed jullad-loomad – isegi nimi ei tule meelde..,polly pocketseid hunnikute kaupa, väikseid hobuseid (my little pony+ analoogid) fake-barbied, siis hunnik nn koduekstra ja novaluxi kraami: plastmassist peegleid, luupe, pärleid, kamme, juukseklambreid, kaelakette, sulgi, paelu …
Aga lumpenilaps võtab oma kingiks saadud 200 ¤ ja läheb ostab ühe korraliku asja, rula või PSP või Wii :PPP
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jep, ja eliitlapsed tulevad ju sünnipäevale, kinkides üksteisele: ohjeldamatult barbie kosmeetikat (igas variatsioonis), plastmassist mängufööne ja analoogseid komplekte, musta notsu kaarte pakkide viisi, petshoppe, siis mingid teised väiksed jullad-loomad – isegi nimi ei tule meelde..,polly pocketseid hunnikute kaupa, väikseid hobuseid (my little pony+ analoogid) fake-barbied, siis hunnik nn koduekstra ja novaluxi kraami: plastmassist peegleid, luupe, pärleid, kamme, juukseklambreid, kaelakette, sulgi, paelu …
Aga lumpenilaps võtab oma kingiks saadud 200 ¤ ja läheb ostab ühe korraliku asja, rula või PSP või Wii :PPP[/tsitaat]
Huvitav, kust sa nii hästi tead, milliseid kingitusi lastele sünnipäevadeks kingitakse? Tundub, et isiklikud kogemused?. Tekib küsimus, kellele tegelikult taoliseid asju kingitakse. Aga ega ma ei imesta, kui sünnipäevale kutsutakse korraga klassitäis lapsi, kel on põhimõtteliselt ükskõik, mida suvalisele klassikaaslasele kinkida. Ja miks peaks eliidilaps minema sünnipäevakingiks saadud raha eest ostma wii või rula, kui tal on need mitmes variandis ammu olemas. Ega lumpenilt muidugi tugevat loogikat eeldada ei saagi.
Jätke juba see poriga loopimine. Iga vanem otsustab ikkagi ise, kuidas ja millega ta oma lapse sünnipäevale saadab. Märge kutsel:kink võib mahtuda ümbrikuse on ju iseenesest tore, sest jääb ära vaev mõtelda, mida võiks/peaks kinkima. Minu lapsel oli aprillis sünnipäev. Me ei kirjutanud kutsele , et kink võib mahtuda ümbrikusse. Sellegi poolest toodi üsna palju ümbrikke. Samas toodi ka kingitusi. Loomulikult tänas laps külalisi iga kingituse eest. Raha pani panka oma arvele, mündid pani hoiupõrsasse, aga kingitused seisavad kinkekottides, sest no ta ei ole puzzlede, legode ja lauamängudega mängija. Isegi ei tea, mida nendega nüüd teha. Aastate jooksul oleme neid viinud lasteaeda, hiljem kooli.Iseenesest ju kurb, sest keegi on nende peale raha kulutanud ja soovinud kõige paremat(:. JA veel: isetehtud asjad on üldiselt väärtuslikud vaid oma perele.
minu arust on isegi terve klassi kutsumine tore.
seda võib pidada, kui klassi ühist ajaveetmist. sest reeglina toimub see mängutoas ja ruumi on palju, müramiseks ruumi on ka palju.
miks te ka selles halba näete? ja kui kogu klass kutsuda, siis äkki on seal mõni laps, keda kunagi pole kutsutud sünnipäevadele. ja see on ka tore, kui ta on nüüd kutsutud.
ja äkki on see tõrjutud laps hoopis see kellel on sünnipäev. seega kui tema vanem lubab kutsuda terve klassi, siis ehk toimub klassi mõtteviisis positiivne muudatus selle lapse jaoks. igatahes on asi proovimist väärt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minu arust on isegi terve klassi kutsumine tore.
seda võib pidada, kui klassi ühist ajaveetmist. sest reeglina toimub see mängutoas ja ruumi on palju, müramiseks ruumi on ka palju.
miks te ka selles halba näete? ja kui kogu klass kutsuda, siis äkki on seal mõni laps, keda kunagi pole kutsutud sünnipäevadele. ja see on ka tore, kui ta on nüüd kutsutud.
ja äkki on see tõrjutud laps hoopis see kellel on sünnipäev. seega kui tema vanem lubab kutsuda terve klassi, siis ehk toimub klassi mõtteviisis positiivne muudatus selle lapse jaoks. igatahes on asi proovimist väärt. [/tsitaat]
Reeglina ongi see kogu klassi kutsumine vanemate otsus. Kas sa ise ka oma sünnipäevale valimatult külalisi kutsud, nt kogu kollektiivi või kõik trennikaaslased? Kui ei, siis miks sa arvad, et see lastele meeldib. Ka valikute tegemine peaks olema osa kasvatusprotsessist. Õilis ja õige oleks see siis, kui kogu klassile korraldatakse tasuta heategevusüritus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Keskkonnahoiule saaks kuigivõrd kaasa aidata ainult märkega kutsel, et palume kinke mitte tuua.[/tsitaat]
asi kipub juba nagu lahkunu ärasaatmine krematooriumis, kus palutakse lilli mitte tuua…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Reeglina ongi see kogu klassi kutsumine vanemate otsus. Kas sa ise ka oma sünnipäevale valimatult külalisi kutsud, nt kogu kollektiivi või kõik trennikaaslased? Kui ei, siis miks sa arvad, et see lastele meeldib. Ka valikute tegemine peaks olema osa kasvatusprotsessist. Õilis ja õige oleks see siis, kui kogu klassile korraldatakse tasuta heategevusüritus.[/tsitaat]
Nii OT-ina, siis ise kutsun koju küll oma töökollektiivi oma sünnipäevale (st korraldan neile eraldi sünnipäevapeo). 🙂 (meid muidugi vähe ka – vaid 6 inimest). Ei ole kuidagi seda imelikuks pidanud. Võib-olla kui lastel on klassis suur kambavaim, siis ma ei näe midagi imelikku selles, et kutsuda kogu klass. Kui palju ikka tänapäeval seda klassiga suhtlemist on? Õpetajad ekskursioone eriti korraldada ei taha, lapsed oma kodulähedastes koolides ei käi ja vabal ajal klassikaaslastega suhtlema ei satugi. Ma ei leia, et kogu klassi kutsumine peaks olema standard, vaid see on iga pere enda asi. Aga ma ei näe selles ka midagi imelikku (juhul kui laps on muidugi nõus, vanem seda sundida ei tohi).
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jätke juba see poriga loopimine. Iga vanem otsustab ikkagi ise, kuidas ja millega ta oma lapse sünnipäevale saadab. Märge kutsel:kink võib mahtuda ümbrikuse on ju iseenesest tore, sest jääb ära vaev mõtelda, mida võiks/peaks kinkima. Minu lapsel oli aprillis sünnipäev. Me ei kirjutanud kutsele , et kink võib mahtuda ümbrikusse. Sellegi poolest toodi üsna palju ümbrikke. Samas toodi ka kingitusi. Loomulikult tänas laps külalisi iga kingituse eest. Raha pani panka oma arvele, mündid pani hoiupõrsasse, aga kingitused seisavad kinkekottides, sest no ta ei ole puzzlede, legode ja lauamängudega mängija. Isegi ei tea, mida nendega nüüd teha. Aastate jooksul oleme neid viinud lasteaeda, hiljem kooli.Iseenesest ju kurb, sest keegi on nende peale raha kulutanud ja soovinud kõige paremat(:. JA veel: isetehtud asjad on üldiselt väärtuslikud vaid oma perele. [/tsitaat]
no see nüüd küll normaalne pole, et kohe kinkekottides. valeks ei hakka tembeldama, sest igasugu veidrikke leidub ilmas, aga no tõesti…lubage kahelda.
pandagu sulle või 500 korda plusspunkte :DD
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
no see nüüd küll normaalne pole, et kohe kinkekottides. valeks ei hakka tembeldama, sest igasugu veidrikke leidub ilmas, aga no tõesti…lubage kahelda.
pandagu sulle või 500 korda plusspunkte :DD[/tsitaat]
Ma ei viitsinud sellele tähelepanu juhtida, aga tundus ka tühja sõnakõlksuna või suhtumise demonstreerimisena. Meie peres on nt lauamängud enim ihaldatud kingitused, vähe sellest, kui mõni uus müügile ilmub, siis tormatakse ise ostma, Pole toredamat tubast ühistegevust, kui terve perega talveõhtutel erinevaid lauamänge mängida, eriti, kui need nõuavad mõtlemist ja nuputamist, nagu mõned strateegiamängud. Paljudel on muuseas vägagi tugev arendamis- ja silmaringi laiendamise funktsioon
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Reeglina ongi see kogu klassi kutsumine vanemate otsus. Kas sa ise ka oma sünnipäevale valimatult külalisi kutsud, nt kogu kollektiivi või kõik trennikaaslased? Kui ei, siis miks sa arvad, et see lastele meeldib. Ka valikute tegemine peaks olema osa kasvatusprotsessist. Õilis ja õige oleks see siis, kui kogu klassile korraldatakse tasuta heategevusüritus.[/tsitaat]
oleneb ikka trennis olijate arvust ja suhtlemisest. ma ei arva, et mina kutsuks oma terve aeroobikarühma, sest ma kohtun nendega vaid trennis.
aga mu laps kutsub küll kogu rühma. sest trenn on ta elustiil. kui ikka 5 päeva nädalas teha trenni, käia võistlustel, nutta ja naerda koos, on väga normaalne, et kutsutaksegi terve rühm. ka treener peab seda vajalikus, et keegi kõrvale ei jääks ja ühtsuse nimel palub võimaldada veel enne trennigi kellegi pool mingit ühist trennivälist tegevust. nt tavaliselt nad siis kokkavad koos, ööbivad kellegi pool kodus, kel võimalus 7 last majutada.
ka mu tuttaval käib sünnipäeval terve rühm. see on meeskonnamäng. neid on 12. samamoodi nühivad nad iga päev koos staadionil.
või me kollektiiv. meil pole kontoritöö. meil on meeskonnatöö. on küll ülemused ja alluvad, aga ilma meeskonnata seda tööd teha ei saa. pole imelik, kui kutsuda kogu kollektiiv. kel võimalust ja viitsimist, see on ikka kutsunud.
miks siis tundub imelik, et kutsuda terve klass on midagi ennekuulmatut. tavaliselt jah ei kutsuta, sest see jääb raha ja viitsimise taha.
aga klassi kollektiivi ühtsusele mõjuks see kindlasti hästi, kui on ühiseid üritusi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
oleneb ikka trennis olijate arvust ja suhtlemisest. ma ei arva, et mina kutsuks oma terve aeroobikarühma, sest ma kohtun nendega vaid trennis.
aga mu laps kutsub küll kogu rühma. sest trenn on ta elustiil. kui ikka 5 päeva nädalas teha trenni, käia võistlustel, nutta ja naerda koos, on väga normaalne, et kutsutaksegi terve rühm. ka treener peab seda vajalikus, et keegi kõrvale ei jääks ja ühtsuse nimel palub võimaldada veel enne trennigi kellegi pool mingit ühist trennivälist tegevust. nt tavaliselt nad siis kokkavad koos, ööbivad kellegi pool kodus, kel võimalus 7 last majutada.
ka mu tuttaval käib sünnipäeval terve rühm. see on meeskonnamäng. neid on 12. samamoodi nühivad nad iga päev koos staadionil.
või me kollektiiv. meil pole kontoritöö. meil on meeskonnatöö. on küll ülemused ja alluvad, aga ilma meeskonnata seda tööd teha ei saa. pole imelik, kui kutsuda kogu kollektiiv. kel võimalust ja viitsimist, see on ikka kutsunud.
miks siis tundub imelik, et kutsuda terve klass on midagi ennekuulmatut. tavaliselt jah ei kutsuta, sest see jääb raha ja viitsimise taha.
aga klassi kollektiivi ühtsusele mõjuks see kindlasti hästi, kui on ühiseid üritusi.[/tsitaat]
NO ma ei tea, meil on peretuttavatel üksjagu lapsi, laste endised lasteaiakaaslased, kellest on saanud head sõbrad, naabrilapsed, kellega õues koos mänitakse + sugulased ja kui kutsuda veel 25 klassikaaslast, teeks see kokku 50 inimest. Kas tundub normaalne pidada lapse sünnipäeva ligi 50-le inimesele? OK, kohale tuleb vbl 40, aga seda on isegi ühe tegevuskoha jaoks liiga palju. Mis imelikes koolides teie lapsed käivad, kus ei korraldata klassides ühisüritusi? Minu laste klassides tuleb neid iga kuu oma paar tükki, alates eksursioonidest, teatris ja kontserditel käimisest ja lõpetades klassiõhtutega.
meil on peetud 2 pidu. üks sõpradega, teine sugulastega.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
no see nüüd küll normaalne pole, et kohe kinkekottides. valeks ei hakka tembeldama, sest igasugu veidrikke leidub ilmas, aga no tõesti…lubage kahelda.
pandagu sulle või 500 korda plusspunkte :DD[/tsitaat]
Tõepoolest ei valeta, sest laps teab täpselt,et need asjad ei huvita teda, st ta ei hakka mitte pakendit rikkumagi(varem muidugi tegi seda, siis tükid natuke aega vedelesid põrandal kuni ära viskasime). Nüüd käitub säästlikumalt ja me lihtsalt anname need asjad ära.Ta ei olegi selline asjade inimene, aga kui ta midagi väga on tahtnud, siis selle on ka saanud. Muideks, ma ka emana ei oska talle midagi peale raha kinkida:).Oma raha tal arvel juba üsna palju ja vahel maksab näit. oma trenni eest oma raha eest.Ühesõnaga ei kummarda ka raha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tõepoolest ei valeta, sest laps teab täpselt,et need asjad ei huvita teda, st ta ei hakka mitte pakendit rikkumagi(varem muidugi tegi seda, siis tükid natuke aega vedelesid põrandal kuni ära viskasime). Nüüd käitub säästlikumalt ja me lihtsalt anname need asjad ära.Ta ei olegi selline asjade inimene, aga kui ta midagi väga on tahtnud, siis selle on ka saanud. Muideks, ma ka emana ei oska talle midagi peale raha kinkida:).Oma raha tal arvel juba üsna palju ja vahel maksab näit. oma trenni eest oma raha eest.Ühesõnaga ei kummarda ka raha.[/tsitaat]
Meil on suhteliselt sarnane seis kodus. Lapsed valmis-mänguasjadest suurt ei pea (samas ise meisterdavad looduslikest materjalidest meeleldi), raamatuid laenutame raamatukogust, lauamängud kahjuks huvi ei paku, kuigi mina oma sõpradega mängin sageli ja alati on ka lapsed seltskonda kutsutud. Seevastu meeldib kõik füüsiline – rulad, tõuksid, triki-rattad, lohesurf, talvel suusatamine ja uisutamine, olemas on kõikvõimalikud pallid, mida ka igapäevaselt sageli kasutatakse (korv-, võrk-, 2 erineva suurusega jalgpalli).
Vaatasin just kodus lastetoas ringi – väiksemal on oma kast kunstitarvete jaoks, suuremal tõesti ole ole mitte mingeid jubinaid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tõepoolest ei valeta, sest laps teab täpselt,et need asjad ei huvita teda, st ta ei hakka mitte pakendit rikkumagi(varem muidugi tegi seda, siis tükid natuke aega vedelesid põrandal kuni ära viskasime). Nüüd käitub säästlikumalt ja me lihtsalt anname need asjad ära.Ta ei olegi selline asjade inimene, aga kui ta midagi väga on tahtnud, siis selle on ka saanud. Muideks, ma ka emana ei oska talle midagi peale raha kinkida:).Oma raha tal arvel juba üsna palju ja vahel maksab näit. oma trenni eest oma raha eest.Ühesõnaga ei kummarda ka raha.[/tsitaat]
Meil on suhteliselt sarnane seis kodus. Lapsed valmis-mänguasjadest suurt ei pea (samas ise meisterdavad looduslikest materjalidest meeleldi), raamatuid laenutame raamatukogust, lauamängud kahjuks huvi ei paku, kuigi mina oma sõpradega mängin sageli ja alati on ka lapsed seltskonda kutsutud. Seevastu meeldib kõik füüsiline – rulad, tõuksid, triki-rattad, lohesurf, talvel suusatamine ja uisutamine, olemas on kõikvõimalikud pallid, mida ka igapäevaselt sageli kasutatakse (korv-, võrk-, 2 erineva suurusega jalgpalli).
Vaatasin just kodus lastetoas ringi – väiksemal on oma kast kunstitarvete jaoks, suuremal tõesti ole ole mitte mingeid jubinaid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Absoluutselt nõus. Kuigi seda tehakse palju, siis mina oma lastel pole lubanud kutse peale nii kirjutada, olengi selgitanud, et see pole viisakas. [/tsitaat]
sama. kutsel ei märgi me iial \”kink peab mahtuma…\”. seda lapsed pole õnneks tahnud ja ma ei lubaks kah.
Mõnes mõttes on mul kahju tänastest lastest. Kõike on nad juba kogenud ja kõigest tüdinud – mängutoad on läbi käidud ja see on juba jama, kingitused ei rõõmusta, välja arvatud mingid spetsiaalsed või väga kallid kultusasjad. Ei ole õpetatud ka viisakalt oma tüdimust või kingi mittemeeldimist välja näitamata jätma.
Tuleb oma lapsepõlv meelde ja oli ikka hea meel küll, kui kingitusi toodi. Polnud ju igapäevaselt asju saadagi. Tänapäeval aga võib iga vanem poest ise osta lapsele neid mänguasju, mida soovib, kui vaid raha on ja raatsib.
Tõesti on sünnipäevale minek raske ülesanne – mida küll kinkida ja kas ehk on see asi või raamat juba lapsel olemas. Olen samuti raha kinkinud või siis kinkekaarte – suurema kaubanduskeskuse või raamatupoe omasid (kui lapse käest kuulen, et tema sõber loeb raamatuid hea meelega).
Mina olen ka nüüd terve rühma (ja miks mitte terve klassi) kutsumise pooldaja. Mul on 3 last, neist 2 nooremat erinevad nagu öö ja päev.
Üks on lastesõimest saadik laps, keda on kutsutud kõigi lasteaiakaaslaste sünnipäevadele. Hästi seltsiv, tagasihoidlik, sõbralik, väga suure empaatiavõimega (kasvatajate sõnul), kõigiga sõber. Kui nüüd peaaegu kogu lasteaiarühm teda oma sünnipäevadele kutsus (ja ta tahtis kõigi sünnipäevadele alati minna, sest ta vastas mulle alati, et muidugi on Mari mul väga hea sõber, ta on väga hea lauamängukaaslane, muidugi Jüri on väga hea sõber, ta oskab väga hästi kodu mängides isa olla jne.), siis ma tõesti pidasin õigemaks vastu kutsuda ka kõik, kuigi võibolla 1 poiss teda sel aastal ei kutsunud, sest mu meelest on inetu kutsuda enamus ja jätta 1 kutsumata.
Teine noorem laps on väiksest peale olnud rohkem omaette – sõpru on tal vaid 2 kõige paremat, teistega küll mängib, kuid ei pea neid nii headeks sõpradeks ja teda nende sünnipäevadele ei kutsutud. Meil oli lasteaias 2 aastat, kus laps ei saanud ühelegi sünnipäevale, sest üks sõber oli haige oma sünnipäeval ja teine oli ära ja teine kord üks ei pidanudki sünnipäeva ja teine oli haige. Noh, ülinukker oli selgitada lapsele, miks õde aina sünnipäevadel käib, aga tema mitte. Ja siis tekkis komme, et lasteaiarühmas hakati kutsuma kõiki lapsi, minu laps nii õnnelik, saab ka käia sünnipäevadel! Aitäh neile, kes mõtlevad ka lastele, keda muidu ei kutsutagi sünnipäevale. Ja nüüd siis kingitustest – kui meie elame 2-toalises väikeses korteris, siis meie elamisse ei mahuks iial 30 mõttetut plastmassjubinat. Miinustage nüüd, aga kes on elanud 2-toalises (mina olen), teab, et isegi raamatud sellesse koju eriti ei mahu – neid pole lihtsalt kuhugi panna, kui toad on täis voodeid, tööasju, kooliasju jm. Ja ausalt öeldes ei näe mina enam tänapäeval, kui raamatukogud on iga nurga peal ja ma saan korraga 5 raamatut laenutada, üldse mõtetki koguda koju muid raamatuid peale teatmeteoste ja sõnaraamatute – neid on meil ka tõesti ohtralt. Aga mis puutub juttu, et need inimesed, kes vähgem teenivad, on lihtsalt lumpen (ega loegi raamatuid jms. rumalad väited siin), siis see on lihtsalt naeruväärne. Tänapäeval teenib sageli ilma igasuguse eetikata ja harimatu ärilumpen kümneid kordi rohkem kui kultuuritöötajad või teadlased, kes tõesti sageli kitsukestes oludes peavad paluma, et kingitus võiks mahtuda ümbrikusse – sest raha on vaja, aga mitte selliseid kingitusi, mida siinkiidetud \”intelligentsed inimesed\” ja \”eliit\” kingivad.
lugesin diagonaalis, aga ei hakanud silma sellist asja, et lapsed omavahel kopereeruks ja meeskonna tööd teeks, nagu see meie ajal oli. jah üksi saab kinkida mõtetu jubina, aga kahe-kolmekesi koos juba suurema.
ja siis need paar-kolm sõpra arutavad ja leiavad ühise otsuse mida sünnipäevalapsele kinkida. vahel meisterdasime ise, palusime vanemaid appi, korraldasime muid huvitavaid üllatusi kingituseks.
nii lihtne on kümnekas ümbrikusse visata:(
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mind ajavad sellised kingisoovid täiesti hämmingusse.
ma ei ela eestis ja ealeski pole mul siin kümne aasta jooksul ette tulnud, et mõnel lapse sünnipäeval raha soovitakse. see on pigem ristimiste, leeri ja pulmade teema.
kui ASJU vaja ei lähe ja hirm nii suur on, et mõni ASI juba olemas, siis pangu sünnipäevakutsele, et kinki ei soovi! selline rahalunimine mingi enda välja valitud asja jaoks on absurdne. loogiline on hoopis, et kui vanemad jõuavad lapsele peo korraldada, siis jõuavad talle ka ise mingi suurema asja kinkida mida laps ihaldab.
hea meelega boikoteeriks sellist üritust.
[/tsitaat]
minagi ei ela eestis. ja olen su jutuga põhimõtteliselt nõus: mulle tundub ka, et lapse sünnipäevakingituseks kutsele rahasoov märkida, on kuidagi… ebaviisakas. ja jätab kangesti materialistliku mulje. pulmade, leeri, ka täiskasvanute sünnipäevade puhul on see kohane, aga lapse sünnipäeva puhul tundu kuidagi liiast. samas unustad sa ühe erinevuse: meil välismaal elades on see iseenesest mõistetav võimalus, et kingituse saab igas poes soovi korral probleemideta ümber vahetada. eestis kahjuks sageli sellist varianti ei ole, suurem osa poode ei vaheta paraku kaupa ringi. nii et mina tegelikult mõistan seda muret ja sellest johtuvalt ei suhtu rahasoovi nii jäigalt. eestis sellise soovi peale enamasti solvumisest ei minestata. maassa maan tavalla ehk when in rome, you do as the romans do, you know;)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina olen ka nüüd terve rühma (ja miks mitte terve klassi) kutsumise pooldaja. Mul on 3 last, neist 2 nooremat erinevad nagu öö ja päev.
Üks on lastesõimest saadik laps, keda on kutsutud kõigi lasteaiakaaslaste sünnipäevadele. Hästi seltsiv, tagasihoidlik, sõbralik, väga suure empaatiavõimega (kasvatajate sõnul), kõigiga sõber. Kui nüüd peaaegu kogu lasteaiarühm teda oma sünnipäevadele kutsus (ja ta tahtis kõigi sünnipäevadele alati minna, sest ta vastas mulle alati, et muidugi on Mari mul väga hea sõber, ta on väga hea lauamängukaaslane, muidugi Jüri on väga hea sõber, ta oskab väga hästi kodu mängides isa olla jne.), siis ma tõesti pidasin õigemaks vastu kutsuda ka kõik, kuigi võibolla 1 poiss teda sel aastal ei kutsunud, sest mu meelest on inetu kutsuda enamus ja jätta 1 kutsumata.
Teine noorem laps on väiksest peale olnud rohkem omaette – sõpru on tal vaid 2 kõige paremat, teistega küll mängib, kuid ei pea neid nii headeks sõpradeks ja teda nende sünnipäevadele ei kutsutud. Meil oli lasteaias 2 aastat, kus laps ei saanud ühelegi sünnipäevale, sest üks sõber oli haige oma sünnipäeval ja teine oli ära ja teine kord üks ei pidanudki sünnipäeva ja teine oli haige. Noh, ülinukker oli selgitada lapsele, miks õde aina sünnipäevadel käib, aga tema mitte. Ja siis tekkis komme, et lasteaiarühmas hakati kutsuma kõiki lapsi, minu laps nii õnnelik, saab ka käia sünnipäevadel! Aitäh neile, kes mõtlevad ka lastele, keda muidu ei kutsutagi sünnipäevale. Ja nüüd siis kingitustest – kui meie elame 2-toalises väikeses korteris, siis meie elamisse ei mahuks iial 30 mõttetut plastmassjubinat. Miinustage nüüd, aga kes on elanud 2-toalises (mina olen), teab, et isegi raamatud sellesse koju eriti ei mahu – neid pole lihtsalt kuhugi panna, kui toad on täis voodeid, tööasju, kooliasju jm. Ja ausalt öeldes ei näe mina enam tänapäeval, kui raamatukogud on iga nurga peal ja ma saan korraga 5 raamatut laenutada, üldse mõtetki koguda koju muid raamatuid peale teatmeteoste ja sõnaraamatute – neid on meil ka tõesti ohtralt. Aga mis puutub juttu, et need inimesed, kes vähgem teenivad, on lihtsalt lumpen (ega loegi raamatuid jms. rumalad väited siin), siis see on lihtsalt naeruväärne. Tänapäeval teenib sageli ilma igasuguse eetikata ja harimatu ärilumpen kümneid kordi rohkem kui kultuuritöötajad või teadlased, kes tõesti sageli kitsukestes oludes peavad paluma, et kingitus võiks mahtuda ümbrikusse – sest raha on vaja, aga mitte selliseid kingitusi, mida siinkiidetud \”intelligentsed inimesed\” ja \”eliit\” kingivad. [/tsitaat]
Aga kas sa ise kutsud oma sünnipäevale inimesi, keda teised tavaliselt ei kutsu, pelgalt seepärast, et neile inimestele rõõmu valmistada. Miks te küll tahate kasvatada oma lapsi elama kusagil muinasjutumaailmas, kus kõik on hea ja tore ja kõik on kõigiga sõbrad. Kukkumine sellest maailmast on valusam, kui te arvata oskate.
Ja mis puutub vaesesse kultuurieliiti, kel iga eurone arvel, siis ma arvan, et see on suur mull. Minu tutvuskonda kuuluval kultuurieliidil ei ole kunagi rahaga probleeme. Ja kui sa oled puruvaene, siis sa sellistele mõttetutele üritustele, nagu sünnipäevad, raha ei kuluta, vaid säästad need eurod söögile ja kommunaalmaksudeks.
Loen ja imestan. Pigem minestan 😀
Ja arvan, et oma \”eliitkoolis\” käivat last enam ühelegi sünnipäevale ei saada, sest mine tea, mis sünnipäevalpse vanematele(!) vastukarva olla võib – mõnele ei sobi esemelised kingitused, mõnele ümbrikud ja misigane kingitakse, on kõik nõme – kujuta sa pilti, suured pingutused on peo pidamiseks tehtud ja nüüd ei saagi laps selliseid kinke, nagu projektiplaan ette nägi :S
Kas te, kullakesed, oma lastega ka räägite, MILLIST SÜNNIPÄEVAPIDU lapsed tahavad või on kõik ette ära planeeritud, ka see, mis kingiks saadakse!? Lapsed on siirad ja eelarvamustete, kui me ise neid ära ei riku.
P.S. Meie perre ei ole sattunud ühtki kutset, mil nõue, et kingitus ümbrikusse mahtuma peab. Ja ei ole ka meie lapsele sattunud ühtki kinki, mille peale poiss nina vingu tõmbaks; tõsi küll, mänguasjapoe kinkekaarti paari aasta eest vaatas ta veidi nõutult 🙂 Aga jah, meil käiakse SÕPRADE sünnipäeval ja külla kutsutakse ka SÕBRAD.
Nii et ma ei tea, mis maailmas meie pere elab (seda küll, et reaal-, mitte virtuaalmaailmas)…
samas lapse sõbrale ei ole kahju 10 kuni 15 eurot kinkida , aga õpetajate jaoks hakatakse kohe kisama, et pole vaja jne..
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
