Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kinkeleping või pärand ?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kinkeleping või pärand ?

Postitas:
Kägu

Tere. Ema soovib oma üleliigse korteri mulle anda. Kuidas mõistlikum vormistada oleks kas kinkelepingu või pärandina ? Kinkelepingu puhul lugesin,et notari tasu sõltub kinnisvara väärtusest,aga kui seevon teadmata ?
Ette tänades

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

pärandada ei saa enne kui inimene surnud on.
eluajal saab vaid kinkida (soovi korral koos lisaklauslitega) või teha testamendi selle kohta, mis saab varast peale omaniku surma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kinkelepingu jaoks ei nõuta hindamisakti. Väärtuse saab ise määrata (vaadata, mis hinnaga sarnaseid objekte piirkonnas müüakse ja arvestada, et reaalne väärtus on ilmselt pisut madalam). Notar jälgib, et see väärtus oleks realistlik.

Testamendi saab teha notaris ja ka ühele osale varast (konkreetne korter konkreetsele pärijale).

Ema saab üleliigse kinnisvara ka müüa ja kinkida/pärandada selle raha.

Oleneb, mis plaanid on sul selle kinnisvaraga (ise sisse kolida, välja üürida, niisama seista lasta). Kas kinnisvara on väärtuslik (maja, milles asub, seisab veel 20 aastat, 30 aastat, on amortiseerunud)?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kinkelepinguga jääb kinkija, so ema, oma varast kohe ilma. St korter saab sinu omaks ja sina otsustad, mida sellega teed. Tihti on sellega ka palju tülisid. Näiteks ema mõtleb, et s võiksid sinna kolida elama, aga sina hoopis müüd maha, et maailmas ringi reisida või veel hullem, “üürid mingile võõrale välja” või veel veel hullem, kolidki sinna elama, aga emale vastumeelse peikaga 😀 Ja siis on tüli majas – korter on sinu oma, aga ema tunneb, et moraalselt on tal ikka õigus kaasa rääkida (tegelikult ei ole peale kinki ka moraalset õigust – kink kuulub kingi saajale)

Võimalik on muidugi seada korterile notariaalselt kasutusõigus ema kasuks vmt

Seega enne kinkelepingut peate läbi rääkima ja ema peab endale teadvustama, et temal ei olegi enam õigust sellele ja ei tohi tülli minna, kui sina otsustad sellega teha mida-iganes.

Pärandiga on nii, et sa saad selle omanikuks alles pärast ema surma. Kui ema nt tahab korterit sulle anda, et aidata sind sinu majanduslikul järjel, sisi pärand seda hetkel ei võimalda. Küll aga võib tõesti ema ise korteri müü aja raha sulel anda või nt välja üürid aj alasta raha kohe sinu pangakontole kanda vmt

varemgi on pered, vanemad ja lapsed läinud tülli, kui eluajal on kinnisvara lastele kingitud ja siis – ohjuudas, lapsed otsustavadki oma vara kasutada nii, nagu ise tahavad, kuigi kinkijal oli mingi oma ettekujutus

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan kinkelepingut. Kui ema peaks seniilseks jääma või tuleb kallale mõni haigus, mis mõistuses oma korrektuure teeb, võib ta viimasel hetkel oma otsust muuta ning pärandada maja kellelegi teisele (mõnele teisele sugulasele või üldse võõrale inimesele – ega haige inimese peas enam loogikat ei ole). Ausalt, see on väga suur oht ning kui otsustad ikka pärandi kasuks, siis ei ole mõistlik majas remonti vms enne tegema hakata, kui maja päriselt sinu. Ja ema ei pruugi tahta sulle meelega keerata, ta lihtsalt ei saa enam aru, mis toimub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oma eluajal kingitakse ära ainult see vara, mida sa ei vaja, ei ela sees, mille kasutamisse sa ei kavatse sekkuda. Kui elad sees, nõuad mingit liiki sihipärast kasutamist, äkki on ootamatult raha vaja ja sul ei olegi muud kui see vara, siis tehakse pärandus. Rahaliselt on enam vähem sama, kuid sisu on väga erinev. Kui kingid vara ära ja näiteks kingi saaja sureb enne sind võib sinu kingitud vara juba sinu eluajal minna kellegi kolmanda kätte, kas suudad seda taluda jne.
Sellise küsimusega pöördutakse notarikonsultatsioonile, mitte ei kirjutata perekooli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Seega enne kinkelepingut peate läbi rääkima ja ema peab endale teadvustama, et temal ei olegi enam õigust sellele ja ei tohi tülli minna, kui sina otsustad sellega teha mida-iganes.

Õigust varale pärast ärakinkimist ei ole, aga tülli võib ikka minna. Mu teada tülitsemist ja pahandamist ei keela ükski seadus ega leping. Olen kuulnud ka, et tehakse kinkelepinguid, kus on mingid tingimused, nt et kinkija saab seal surmani sees elada vms x asja, aga ei tea, kuidas sellega praktikas on. Üldiselt on kinkeleping kasulik tütrele, testament kasulikum emale. Tasude mõttes mu teada erilist vahet ei ole, kuigi siit jäi mulje, et kinkeleping on kuidagi kahjulikum, sest sõltub vara hinnast, mu teada testamendi puhul on kindel tasu lihtsalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ostu-müügi tehing on selles olukorras kõige õigem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ostu-müügi tehing on selles olukorras kõige õigem.

Kas sa pead silmas, et laps peaks ema korteri ära ostma? Miks see “selles olukorras” “kõige õigem” oleks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kinkelepingu jaoks ei nõuta hindamisakti. Väärtuse saab ise määrata (vaadata, mis hinnaga sarnaseid objekte piirkonnas müüakse ja arvestada, et reaalne väärtus on ilmselt pisut madalam). Notar jälgib, et see väärtus oleks realistlik.

Testamendi saab teha notaris ja ka ühele osale varast (konkreetne korter konkreetsele pärijale).

Ema saab üleliigse kinnisvara ka müüa ja kinkida/pärandada selle raha.

Oleneb, mis plaanid on sul selle kinnisvaraga (ise sisse kolida, välja üürida, niisama seista lasta). Kas kinnisvara on väärtuslik (maja, milles asub, seisab veel 20 aastat, 30 aastat, on amortiseerunud)?

Plaan on korter remontida ja ise sinna elama minna.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Plaan on korter remontida ja ise sinna elama minna.

Sel juhul kinkeleping. Muidu avastad mõne aasta pärast, et ema on testamenti muutnud ja korteri kellelegi teisele jätnud ning sinul pole elukohta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitan kinkelepingut. Kui ema peaks seniilseks jääma või tuleb kallale mõni haigus, mis mõistuses oma korrektuure teeb, võib ta viimasel hetkel oma otsust muuta ning pärandada maja kellelegi teisele (mõnele teisele sugulasele või üldse võõrale inimesele – ega haige inimese peas enam loogikat ei ole). Ausalt, see on väga suur oht ning kui otsustad ikka pärandi kasuks, siis ei ole mõistlik majas remonti vms enne tegema hakata, kui maja päriselt sinu. Ja ema ei pruugi tahta sulle meelega keerata, ta lihtsalt ei saa enam aru, mis toimub.

No selle järgi peaksid kõik vanemad inimese doma vara mingi hetk lastele ära kinkima. Mis vanus see on siis, millest alates ohustab kõiki seniilseks jäämina ja vara tuleb ruttu ära kinkida?

Ja kujutad sa ette, mu ema müüs üks hetk kõik oma kinnisvara (va oma kodu) maha, et elada, oma kodu renoveerida, reisida jne (üürilistega ei viitsind enam mässata). Pidime ka nö suud puhtaks pühkima pärandist 😀 Minuarust küll ainuõige otsus, muidu oleksime omavahel veel äkki tülli läinud õdede-vendadega pärandi tõttu (meid 5, aga kortereid oli 3)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õigust varale pärast ärakinkimist ei ole, aga tülli võib ikka minna. Mu teada tülitsemist ja pahandamist ei keela ükski seadus ega leping.

kinkelepingu võib hiljem tülli minnes lasta tühistada, viimase aja suurematest lugudest meenuvad viikna ja siilatsi juhtumid, kus tegemist oli ikka väga suure väärtusega kinkidega, mis tühistati

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan kinkelepingut. Kui ema peaks seniilseks jääma või tuleb kallale mõni haigus, mis mõistuses oma korrektuure teeb, võib ta viimasel hetkel oma otsust muuta ning pärandada maja kellelegi teisele (mõnele teisele sugulasele või üldse võõrale inimesele – ega haige inimese peas enam loogikat ei ole). Ausalt, see on väga suur oht ning kui otsustad ikka pärandi kasuks, siis ei ole mõistlik majas remonti vms enne tegema hakata, kui maja päriselt sinu. Ja ema ei pruugi tahta sulle meelega keerata, ta lihtsalt ei saa enam aru, mis toimub.

No selle järgi peaksid kõik vanemad inimese doma vara mingi hetk lastele ära kinkima. Mis vanus see on siis, millest alates ohustab kõiki seniilseks jäämina ja vara tuleb ruttu ära kinkida?

Ja kujutad sa ette, mu ema müüs üks hetk kõik oma kinnisvara (va oma kodu) maha, et elada, oma kodu renoveerida, reisida jne (üürilistega ei viitsind enam mässata). Pidime ka nö suud puhtaks pühkima pärandist 😀 Minuarust küll ainuõige otsus, muidu oleksime omavahel veel äkki tülli läinud õdede-vendadega pärandi tõttu (meid 5, aga kortereid oli 3)

Meil seda probleemi pole,olen üksik laps. Oman ka ise kinnisvara,aga väiksemat,samuti on emal oma korter.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie tegime samas olukorras olles kinkelepingu. Oleme mõlemad mõistlikud inimesed ja kõik on kenasti kulgenud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Õigust varale pärast ärakinkimist ei ole, aga tülli võib ikka minna. Mu teada tülitsemist ja pahandamist ei keela ükski seadus ega leping.

kinkelepingu võib hiljem tülli minnes lasta tühistada, viimase aja suurematest lugudest meenuvad viikna ja siilatsi juhtumid, kus tegemist oli ikka väga suure väärtusega kinkidega, mis tühistati

No see eeldab, et kingisaaja ja on kinkija suhtes üles näidanud äärmist tänamatust. Kindlasti ei hõlma see äärmine tänamatus seda, et ei toimetata kinkija soovide järgi – pigem ikka a la väljaviskaminme, hooletusse jätmine kõrges eas jmt. Kui kinkeleping oli seotud mingite konkreetsete tingimustega, siis ka nende tingimuste täitmine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ostu-müügi tehing on selles olukorras kõige õigem.

Kas sa pead silmas, et laps peaks ema korteri ära ostma? Miks see “selles olukorras” “kõige õigem” oleks?

Pärandi saab kätte alles pärast ema surma, kinkelepingut saab vaidlustada ja see maksab kätte ka siis, kui korterit on soov müüa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

inkelepingut saab vaidlustada ja see maksab kätte ka siis, kui korterit on soov müüa.

Mis moel maksab kätte?
Kinkelepinguga saadud korteri müük on täpselt samuti tulumaksuvaba kui ostetud korteri oma, kui see on olnud sinu eluase. Vastati ju (teemaalgataja), et läheb sinna ise elama, mitte ei kavatse kohe maha müüa ega välja üürida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Õigust varale pärast ärakinkimist ei ole, aga tülli võib ikka minna. Mu teada tülitsemist ja pahandamist ei keela ükski seadus ega leping.

kinkelepingu võib hiljem tülli minnes lasta tühistada, viimase aja suurematest lugudest meenuvad viikna ja siilatsi juhtumid, kus tegemist oli ikka väga suure väärtusega kinkidega, mis tühistati

Tülliminek ja jäme tänamatus, mille puhul kohtu kaudu kinkelepingu tühistamist taotleda saab, on ikka erinevad asjad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ostu-müügi tehing on selles olukorras kõige õigem.

Kas sa pead silmas, et laps peaks ema korteri ära ostma? Miks see “selles olukorras” “kõige õigem” oleks?

Pärandi saab kätte alles pärast ema surma, kinkelepingut saab vaidlustada ja see maksab kätte ka siis, kui korterit on soov müüa.

Ei saa ikka aru. Miks sa arvad, et lahendus peab tingimata lapse jaoks soodus olema? (Nagu seda oleks sümboolse hinnaga või tasuta “ostu-müügi” tehing)
Lahendus peab olema ikka mõlema huvides ja kui üldse kellegi poole kaldu, siis just praeguse vara omaniku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kinkelepinguga jääb kinkija, so ema, oma varast kohe ilma. St korter saab sinu omaks ja sina otsustad, mida sellega teed. Tihti on sellega ka palju tülisid. Näiteks ema mõtleb, et s võiksid sinna kolida elama, aga sina hoopis müüd maha, et maailmas ringi reisida või veel hullem, “üürid mingile võõrale välja” või veel veel hullem, kolidki sinna elama, aga emale vastumeelse peikaga 😀 Ja siis on tüli majas – korter on sinu oma, aga ema tunneb, et moraalselt on tal ikka õigus kaasa rääkida (tegelikult ei ole peale kinki ka moraalset õigust – kink kuulub kingi saajale)

Võimalik on muidugi seada korterile notariaalselt kasutusõigus ema kasuks vmt

Seega enne kinkelepingut peate läbi rääkima ja ema peab endale teadvustama, et temal ei olegi enam õigust sellele ja ei tohi tülli minna, kui sina otsustad sellega teha mida-iganes.

Pärandiga on nii, et sa saad selle omanikuks alles pärast ema surma. Kui ema nt tahab korterit sulle anda, et aidata sind sinu majanduslikul järjel, sisi pärand seda hetkel ei võimalda. Küll aga võib tõesti ema ise korteri müü aja raha sulel anda või nt välja üürid aj alasta raha kohe sinu pangakontole kanda vmt

varemgi on pered, vanemad ja lapsed läinud tülli, kui eluajal on kinnisvara lastele kingitud ja siis – ohjuudas, lapsed otsustavadki oma vara kasutada nii, nagu ise tahavad, kuigi kinkijal oli mingi oma ettekujutus

Kas mitte kinkeleoinguga kingitust tagasi ei saanud võtta mingi aja jooksul, kui kinkijale ei meeldi, et kuidas ta kingitud vara kasutatakse.

Please wait...
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Kinkeleping või pärand ?