Teema: Kinnisvara eest tasumine sularahas

#4142486:

#4142476:

#4142445:

Ja muide, vanasti – sellel samal 2000ndate alguses toimuski raha üle lugemine notari juures. Rate this item:Submit Rating00

Ära aja jama, ilmselgelt pole sa mingeid tehinguid teinud. Ei toiminud isegi 2011 enam kui poolemillised tehingud, ammugi siis varem. Mina ütlesin, et sain raha kätte mingi hetk, notar vormistas omanikuvahetuse, kogu lugu. Hiljem pole ma midagi müünud, v.a.mõni aasta tagasi kandis vanaema mu lapsele 50K eurot arvele, siis pidi laps põhjendama, miks ta sellise summa sai. Ma lasin tal kirjutada, et vanaema poolt elluastumistoetus ja nii jäigi.

Täpselt ei saa aru, mille vastu vaidled.

Mina ütlesin vaid seda, et vanasti loeti raha mõnikord tõepoolest notari juures. Kohe parandan oma esialgset kommentaari. Just mõnikord, mitte alati.

Mina ise ostsin oma esimese isikliku kinnisvara 1999-aastal. Ja raha liikus pangakontolt, läbi notari deposiidi müüjale. Järgmised ostud on samuti toimunud ikka ülekandega, sest sularahaga toimetamist ei ole ma kunagi sallinud.

Aga ei ole mõtet väita, et sularaha liigutati sel ajal vaid omavahel. Ikka toimus sularaha üleandmine notari juures või pangas, telleri juures, kus toimus ka kupüüride kontroll.

Jah, kui osapooled üksteist ei usaldanud.

Sa sellest vahest aru saad?

Kui tegu polnud teineteisele võõraste inimestega ja usaldus oli, ei lugenud keegi midagi üle.

Spordikott rahaga liikus ühest käest teise.

#4142370:

Kas tõesti peab abikaasa igal ostul notaris kaasas olema, et see saaks ühisvaraks? Ma olen küll arvanud, et kui on vormistatud ühisvara, siis võib 1 pool abielu jooksul korduvalt osta kinnisvara ja see on alati ühisvara…

Iga tehingu juures peavad olema mõlemad abikaasad. Üksi ei saa mingit kinnisvara osta. Naljatilgad koos siin.

Kui üks pidi suure summa panema maja remondi alla, võib eeldada, et maja osteti sentide eest.

#4143829:

#4143472:

Minu arust ei saa sina loetust aru -mina rõhutasin, et ilmajäänud pool ostmiseks raha ei andnud, osteti väidetavalt ettevõttele kuulunud raha eest. Sõnagi ei ole sellest, et mees (see selgus alles hiljem) andis oma osa maja remondiks

Mis mõttes? TA kirjutas ju sõnaselgelt: “Hiljem läks müüki nende ühine kinnisvara, raha läks pooleks, millest hiljem nõuti tema pool välja remondiks.” Mida see sinu arvates siis tähendab?

Omandisuhet see muidugi ei muuda, aga väita, et mees pole sentigi oma rahast nimetatud kinnisvara alla pannud, on ju vale. Ta andis ju oma poole müüdud kinnisvara rahast uue maja remondiks. See, et see seaduse silmis midagi ei maksa, on üks asi, aga parastada ja öelda, et mees peaks olema õnnelik, et sai TASUTA majas elada, on õel ning ühtlasi vale.

Ostmine ja remontimine on kaks erinevat asja. võin ka 0-euroga korteri välja üürida tingimusel, et üürnik teeb oma kuludega remondi, seega ei muuda teda ju omanikuks.

Ja kui mehel oli ammu teada, et ta ei ole selle maja omanik, siis miks ta sinna siis veel kulutusi tegi? Kui selline asi selgus, oleks pidanud kohe (kui suhted head) asja selgeks rääkima.

#4144102:

No konkreetses kommentaaris tibi imestab ikka üleüldiselt, et kui ostad sularahas midagi, siis kas pead selle raha kellelegi vaatama viima. Siinkohal pidamata silmas aastat 2002, vaid ilmselgelt ka praegust aega. Aastal 2002 olin mina palju noorem küll kui praegu, aga selleks ajaks olin ma pangas töötanud 4 aastat ning võin sulle kinnitada, et ka sel ajal toimus järelvalve rahapesu üle. Muidugi mitte sellisel kujul kui tänapäeval. Aga ka siis ei saanud sa mingeid miljoneid liigutada või kontole panna ilma, et oleks aru andnud, kust raha pärineb. Sinu irooniline “pole hullu” on siinkohal täiesti kohatu. Tee omale enda imetlemise ja kiitmise kohta eraldi teema. Seal võid edasi laiata, kui hästi sa bisnisit tõukad. Kuidas sa oled miljonär ja Eesti 0,5% kõige rikkama inimese seas. Tõesti ei viitsi seda jura igas kolmanda teema alt lugeda. Isegi ilunurga oled seal ära reostanud (süstimised ja ilukirurgia).

Sinu puhul on tegemist küll haige ja paranoilise inimesega. Otsi abi, äkki saad luuludest ikka lahti.

#4144172:

#4143829:

#4143472:

Minu arust ei saa sina loetust aru -mina rõhutasin, et ilmajäänud pool ostmiseks raha ei andnud, osteti väidetavalt ettevõttele kuulunud raha eest. Sõnagi ei ole sellest, et mees (see selgus alles hiljem) andis oma osa maja remondiks

Mis mõttes? TA kirjutas ju sõnaselgelt: “Hiljem läks müüki nende ühine kinnisvara, raha läks pooleks, millest hiljem nõuti tema pool välja remondiks.” Mida see sinu arvates siis tähendab?

Omandisuhet see muidugi ei muuda, aga väita, et mees pole sentigi oma rahast nimetatud kinnisvara alla pannud, on ju vale. Ta andis ju oma poole müüdud kinnisvara rahast uue maja remondiks. See, et see seaduse silmis midagi ei maksa, on üks asi, aga parastada ja öelda, et mees peaks olema õnnelik, et sai TASUTA majas elada, on õel ning ühtlasi vale.

Ostmine ja remontimine on kaks erinevat asja. võin ka 0-euroga korteri välja üürida tingimusel, et üürnik teeb oma kuludega remondi, seega ei muuda teda ju omanikuks.

Ja kui mehel oli ammu teada, et ta ei ole selle maja omanik, siis miks ta sinna siis veel kulutusi tegi? Kui selline asi selgus, oleks pidanud kohe (kui suhted head) asja selgeks rääkima.

Ahsoo! Kas sina said minu kommentaarist nii aru, et kuna mees andis remondiks raha, siis peaks ta automaatselt omanik olema? Muidugi ei tee see teda omanikuks. Aga, kui asi oli nii, nagu TA kirjeldab, siis võib öelda, et mingitlaadi petmisega on tegemist küll.

Ma vastandun siin pigem tegelastele, kes kordamööda karjuvad, et mees peaks õnnelik olema, et sai TASUTA majas elada. Aga, kuidas ta siis tasuta seal elas, kui andis suure summa maja remondiks? Mitte keegi ei taha sellele küsimusele siin vastata.

Ja nii palju võiks siiski teemast aru saada, et selles probleem ongi, et mees ei teadnud, et ta pole omanik. Ju oli remondikulutused juba tehtud, kui selgus, et ta ei olegi omanik. Või lugesid sa praegu kuskilt välja, et mees juba teadis, aga muudkui mattis ikka raha sinna sisse. Jah? Palun too see koht konkreetselt välja, kus TA midagi sellist kirjutab!

#4144681:

Lõpeta see võltsvagatsemine, et sulle küll sobis, et sa jäid pärandusest ilma. Ju ikka kriibib! Vastasel juhul sa ei võtaks seda praegu siin üldse teemaks ega pööraks isa otsusele mingit tähelepanu.  Nagu isegi kirjutad, oli pärandusest ilma jätmisel selge põhjus.

Lõpeta ise. Pole siin mingit võltsvagatsemist. Aga sinu rõõmuks siis, miks mind see pärand ei huvitanud siis ega huvita siiani.

Mu isa oli vägivallatseja. Peamiselt vaimne. Tuntud inimene, kes kõik pinged kodus naise ja laste peale välja valas. Kodust lasi viimaks oma armukese (neid oli ta oma kiitlemise järgi sadu, nagu hiljem ta kiitlemise järgi välja tuli) juurde päeval, kui selgus, et emal on raske haigus.

Olin lastest keskmine ja pidin tema terrorit taluma kauem kui teised lapsed. Vanim lasi kodust jalga vanavanemate juurde juba 12-aastaselt. Noorem oli lihtsalt liiga noor.

Keeldusin vanamehega suhtlemast pärast seda, kui ta kodust kadus. Õde ja vend mingi aja pärast temaga siiski suhtlesid (elasid kõik samas linnakeses, mina mujal). See ongi põhjus, miks mind testamendis polnud ja miks mind tema varanatuke ei kottinud.

#4144681:

Pärandus on sekundaarne, kui arvestada seda, et see mees on praegu põhimõtteliselt kodutu, kui naine juhtub surema. Ja iga normaalne laps muretseb sellises olukorras oma vanemate pärast. Saan aru, et siin on kari lollakaid, kelle arvates ei peaks tütar oma nina isa asjadesse toppima. Need inimesed ilmselgelt ei hooli oma vanematest ja nende käekäigust.  Mina muretseksin TA asemel praegu just sellepärast, et mis saab siis, kui naise poeg ta isa välja viskab. Aga nii kaugele siin enamike kommentaatorite  mõttelõng ja empaatiavõime ei küündi.

Mina küll kusagilt välja ei lugenud, et see mees selle naisega ja selles majas enam elab. Kust selline info? Oli ju jutt, et tehing toimus 20 a tagasi ja mees elas selles majas 10 aastat.

#4143836:

#4143820:

#4143665:

Miks mina alles sellest nüüd räägin, sest mina sain sellest nüüd teada. See mees on minu isa.

Kas probleem on isal, et visatakse välja?

Või sinul, et pärandust ei saa?

Kui sina oleksid selle tütre rollis, siis kas sa ei oleks pahane? Mina tunnistan ausalt, et ma oleksin küll. Kohe väga!

Mingi võõras inimene saab sinu isa varanduse pettuse teel omale, aga sinu jaoks on kõik korras ja oleksid jumala häppi?

Tõsiselt kummalised inimesed on siin ikka!

Jah, ma ei oleks pahane, sest juristina mõistan, et mu isa ongi kahjuks ise loll. Juriidilises plaanis ei ole midagi teha.

Lollid saavad kirikus ka peksa. Seda teadsid juba vanad eestlased.

#4144672:

#4144172:

#4143829:

#4143472:

Minu arust ei saa sina loetust aru -mina rõhutasin, et ilmajäänud pool ostmiseks raha ei andnud, osteti väidetavalt ettevõttele kuulunud raha eest. Sõnagi ei ole sellest, et mees (see selgus alles hiljem) andis oma osa maja remondiks

Mis mõttes? TA kirjutas ju sõnaselgelt: “Hiljem läks müüki nende ühine kinnisvara, raha läks pooleks, millest hiljem nõuti tema pool välja remondiks.” Mida see sinu arvates siis tähendab?

Omandisuhet see muidugi ei muuda, aga väita, et mees pole sentigi oma rahast nimetatud kinnisvara alla pannud, on ju vale. Ta andis ju oma poole müüdud kinnisvara rahast uue maja remondiks. See, et see seaduse silmis midagi ei maksa, on üks asi, aga parastada ja öelda, et mees peaks olema õnnelik, et sai TASUTA majas elada, on õel ning ühtlasi vale.

Ostmine ja remontimine on kaks erinevat asja. võin ka 0-euroga korteri välja üürida tingimusel, et üürnik teeb oma kuludega remondi, seega ei muuda teda ju omanikuks.

Ja kui mehel oli ammu teada, et ta ei ole selle maja omanik, siis miks ta sinna siis veel kulutusi tegi? Kui selline asi selgus, oleks pidanud kohe (kui suhted head) asja selgeks rääkima.

Ahsoo! Kas sina said minu kommentaarist nii aru, et kuna mees andis remondiks raha, siis peaks ta automaatselt omanik olema? Muidugi ei tee see teda omanikuks. Aga, kui asi oli nii, nagu TA kirjeldab, siis võib öelda, et mingitlaadi petmisega on tegemist küll.

Ma vastandun siin pigem tegelastele, kes kordamööda karjuvad, et mees peaks õnnelik olema, et sai TASUTA majas elada. Aga, kuidas ta siis tasuta seal elas, kui andis suure summa maja remondiks? Mitte keegi ei taha sellele küsimusele siin vastata.

Ja nii palju võiks siiski teemast aru saada, et selles probleem ongi, et mees ei teadnud, et ta pole omanik. Ju oli remondikulutused juba tehtud, kui selgus, et ta ei olegi omanik. Või lugesid sa praegu kuskilt välja, et mees juba teadis, aga muudkui mattis ikka raha sinna sisse. Jah? Palun too see koht konkreetselt välja, kus TA midagi sellist kirjutab!

Mis tõestabki, et erakordselt loll mees, annab oma raha vabatahtlikult millegi parendamiseks, mille osas ta pole kunagi vaevunud fikseerima, kes on omanik:)

No ma ei kujuta ette, et keegi nii rumal saaks olla.

#4144812:

Jaa, formaalselt on sul õigus, aga kui loll peab olema inimene, kes panustab suuri summasid täiesti võõra inimese kinnisvarasse?! Polegi midagi teha, kui nii loll oled. Inimlikult on mul kahju TA isast, aga no ikka ekstreemselt rumal käitumine. Kordagi ei tunne huvi, kellele maja kuuluv? Esimese küsimise peale pritsib välja oma viimase raha? Traagiliselt rumal inimene. Teha pole midagi. Inimese enda valikud. Kui on tahetud teha vabatahtlik annetus kellegi Mati maja renoveerimisse, siis paraku nii on.

Ju teemaalgataja ja ta isa on tänaseks isegi aru saanud, et isa rumal oli. Mis sest enam siin igas kommentaaris üle kirjutada? Ma sain aru, et TA-l oli praegu hoopis teine küsimus.

Samas, mina näiteks ikka mõistan isa ka. Lihtsalt on liik inimesi, kes on oma lähedaste suhtes usaldavad. Tean täiesti normaalseid ja mõistusega inimesi, kes oma kaasat jäägitult usaldavad. Ja, kui sellele lisandub veel olematud teadmised juriidikast ja asja tehnilisest küljest (kes ja millal peab notarisse minema), siis on selline olukord, nagu TA isal lihtne tekkima. Kui ikka sinu armastatud abikaasa ütleb sulle, et pole vaja muretseda, ta ajab kõik korda, siis paljud inimesed ju usuvad.

#4144830:

Mis sa siis nüüd nii hirmsasti häbened, et sind erinevate teemade alt ära tuntakse? Imelik tädi!

Ainus imelik oled siin sina. Väga asjadest ei mõika, aga kaagutama kõva. Tõmba tagasi.

#4144991:

#4144830:

Mis sa siis nüüd nii hirmsasti häbened, et sind erinevate teemade alt ära tuntakse? Imelik tädi!

Ainus imelik oled siin sina. Väga asjadest ei mõika, aga kaagutama kõva. Tõmba tagasi.

Mis sa siis nüüd tahad öelda, et see siin on esimene teema, kus sa hoopled, et oled miljonär?

#4145235:

Mis sa siis nüüd tahad öelda, et see siin on esimene teema, kus sa hoopled, et oled miljonär?

Saad ikka aru, et sa süüdistad siin erinevaid inimesi? Ja mitte ainult selles teemas. Vist ei saa.

#4145237:

#4144814:

Mina olin alates 1992 panganduses ja mitte tellerina. Jään oma sõnade juurde, kuidas asjad olid.

1992. aastal tõepoolest ei olnud rahapesu pankade jaoks teema. Jutt käib siin aga 2002. aastast ja siis toimus juba igaljuhul mingisugune järelvalve.

Oi, miks sa seda “süüdistuseks” pead? Ma olen kümneid kordi lugenud sinu vesteid siin täpselt samal teemal, täpselt samal sõnastuses.

Narr küll, et igas võimalikus sobivas teemas hoopled kuis jaksad, aga nii hirmsasti häbened, kui need erinevad teemad kokku viiakse.