Ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin kõva või lihtsake olema. Vesteldes ebameeldival teemal peaks olema võimalus siiski inimeseks jääda, pole vaja keskmist näppu näidata.
Elu on näidanud, et juriste võib sul kaks olla, aga kohtul on alati asjast veel omakorda kolmas arvamus.
Soovisime sõlmida abieluvaralepingut, kuid notar ei näinud sellel mõtet, vähemalt niikaua kui mees elatist maksab. Kui mees peaks juhtuma ära kaduma, on automaatselt abieluvaraleping + testament tühine ja mehe vara arvestatakse alaealise lapse ülalpidamiseks. Mingist alaealise sundosast ei olnud juttu.
Tunduvalt lihtsam on abielu lahutada, jäävad mõtetud seaduse tõlgendamised lihtsalt ära.
sa tahtsid sõlmida notari juures lepingut, et kui vara jääb sulle, siis mees ei peaks elatist maksma? või mismoodi saab veel elatis ja abieluvara ühte lausesse mahtuda? sellist kokkulepet ei saagi muide seaduse järgi teha, elatist ei saa ette maksta varaga. omavahel võite muidugi nii kokku leppida, aga notar sellist kokkulepet ei kinnita.
abieluvaralepinguga lepivad abikaasad kokku, kellele milline osa nende ühisest varast kuulub. nt korter kuulub naisele, suvila ja auto mehele, aktsiatest 50% naisele ja 50% mehele jne. lastele ei saa abieluvaralepinguga midagi jagada, selleks peab tegema kinkelepingu.
mitte mingit vara ei arvestata mehe surma korral lapse ülalpidamiseks, vaid kui mees sureb, siis pärivad tema vara abikaasa ja laps(ed). kui mees teeks testamendi, siis pärib see, kelle kasuks testament tehtud on, aga kui lapsed on alaealised, siis saavad nad sundosa ehk poole sellest, mille nad saanuks ilma testamendita. seda pärandit ei arvestata laste ülalpidamiseks, vaid peale isa surma hakkavad lapsed isa asemel saama riigilt ülalpidamist, mida nimetatakse toitjakaotuspensioniks. riik ei vaata, et ahhaa, need lapsed said isa pärandist 10000 ja nüüd jäävad toitjakaotuspensionist ilma, vaid seda saavad kõik lapsed, kelle üks vanem surnud.
mine käi veel kord mõne teise notari juures, sul on see asi ikka väga sassis praegu. või loe pärimisseadust, millised võimalused on testamendi tühistamiseks. alaealise lapse olemasolu siin kirjas pole
Testamendi tühistamine
§ 88. Testamendi tühistamise õigus
(1) Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga.
(2) Notariaalse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või pärimislepinguga. Koduse testamendi võib testaator tühistada notariaalse või koduse testamendiga või testamendi hävitamisega või pärimislepinguga.
(3) Kui testaator on tühistanud ainult testamendi mõne osa, jääb testament muus osas kehtima.
(4) Varem tehtud testament kaotab hilisema testamendi või pärimislepinguga kehtivuse niivõrd, kuivõrd ta on hilisema testamendi või pärimislepinguga vastuolus.
(5) Kui testaator on testamendi tühistanud, ei jõustu tühistatule eelnenud testamendid, kui tühistavast testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.
(6) Kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, kehtib notariaalne testament.
(7) Kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.
https://www.riigiteataja.ee/akt/110032016016
alaealine saab sundosa, kui isa on teinud testamendi kellegi teise kasuks:
§ 104. Sundosa pärimine
(1) Kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.
(2) Pärandaja vanemad ja kaugemad alanejad sugulased ei ole sundosa nõudmiseks õigustatud, kui alaneja sugulane, kes välistaks nad seadusjärgse pärimise korral, saab nõuda sundosa või võtab talle pärandatu vastu.
(3) Kui testamendi või pärimislepinguga on isikule määratud sundosa, ei loeta seda kahtluse korral pärijaks nimetamiseks.
(4) Sundosa nõue tekib pärandi avanemisega. Nõue on pärandatav ja üleantav.
(5) Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele käesoleva seaduse §-s 105 sätestatud suuruses.
§ 105. Sundosa suurus
(1) Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Isikuid, kes on lepinguga pärimisest loobunud, sundosa suuruse väljaselgitamisel arvesse ei võeta.
