Oletame, et tekib olukord, et kindlustus ei kata või ei kata kõike (nt tehtud 50% peale).
Sellisel juhul sõltub, mis täpselt testamendis on. Testamendiga võib jagada ära kogu oma vara, nt “pärandan kõik oma pojapojale Antsule” või ” pärandan kõik võrdsetes osades Marile ja Antsule” või ka ” 30% kogu minu varast saab Ants, 20% Mari ja 50% Jüri”.
Sellisel juhul on pärandatud kogu vara (vastavalt määratud osadele) js vara hulka kuuluvad ka kohustused, igaüks pärib kohustustest vastavalt talle määratud vara %.
Teine võimalus on pärand teha annakuna. St testamendiga määratakse ühe või mitme konkreetse varaobjekti saatus. Nt maja saab Ants, auto saab Jüri ja Mari saab metsatuka. Kui ülejäänud vara saatus on määramata, läheb see seadusjärgsele pärimisele – sh ka kohustused. (Nt pärandaja vara võibki olla vabalt ainult kiirlaenu võlad). Võib juhtuda, et seadusjärgne on keegi teine või keegi samast ringist. Aga võib ka samas testamendis määrata “ülejäänud vara” saatuse.
Lisaks, sõltumata, kes selle laenu lõpuks pärib (sh kõik võivad loobuda pärandist), siis kui hüpoteek on selle kinnisasja peal, siis hüpoteek ikka kehtib ja pärija võib lõpuks ikka ilma jääda asjast, kui keegi laenu ei maksa.
Aga see kõik siis, kui puudub kindlustus või esineb välistus.