Mina praegu ei ostaks, kui vähegi annab sellega oodata. Loomulikult ei looda ju keegi, et kinnisvara hinnad poole võrra väheneks, aga isegi kui hind kukuks “vaid” 10%, saaks ju hetkel 200 000 eurot maksva korteri 20 000 eurot odavamalt. Minu jaoks on see peaaegu 2 aasta palk. Vähemalt Tallinnas on 200 000 eurot maksev korter hetkel odav, majade hindadest ei hakka rääkimagi, nii et võit hinnas on kinnisvara hindade langedes kindlasti veelgi suurem. Pealegi, kui see buum lõpeb, on valik turul suurem. Aga kui kinnisvara on tõesti nii eksklusiivne, et sellist turule naljalt muidu ei jõua, siis ostaksin ära ja oleksin valmis rohkem maksma, sest see võib olla ainus võimalus elus.
Sellise arvutuskäiguga oleks võimalik nõustuda näiteks siis, kui ostuhuviline saab praegu elada ilma eluaseme eest tasumata. Sellist võimalust paljudel vast pole. Tallinnas on tagsihoidlikuma 2-toalise korteri üür umbes 450-500 eurot kuus. Analoogsed hinnad on ka Tallinna lähiümbruses. Seega peaks üksi korterit üüriv inimene maksma 2 aasta jooksul, mil ta kinnisvara hinna langust ootab, umbes 10 800 – 12 000 eurot üüri. See on muidugi suvaline näide, kuid point sellest ei muutu, enamus peavad hinnalangust oodates samaaegselt siiski kellelegi teisele eluaseme eest maksma. Kui oodatud langust ei saabu, siis on see raha suht „tühja“ makstud.
Ma olen 31-aastane ja seda juttu, et kinnisvara on nii kallis, et enam kallimaks küll minna ei saa, olen ma kuulnud terve elu. Siiski on hinnad ainult tõusnud. Erandiks oli majanduskriis ja sellele järgnenud aeg.
Minu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et kinnisvara hindu ei mõjuta ainult pakkumise-nõudluse suhe. Pragu on küll nõudlus kõrge, aga ka ehitushinnad on pea 25% kasvanud. Ehitushinnad kasvasid ka enne koroona aega. Sest ehitus- ja energiatõhususe nõuded muutusid rangemaks.
Ma ei tea sellest valdkonnast küll midagi, kuid olen aru saanud, et praeguse hinnatõusu taga ei ole arandajate soov teenida ülisuurt kasumit. Pigem on paljud arendajad hoopis olukorras, kus nad pole ehitushindade tõusu tõttu enam võimelised ehitama selle hinnaga, millega nad ise korterid maha müüsid. Meediast on kõrvu jäänud, et nii mõnigi arendaja on öelnud, et neile oleks majanduslikult kasulikum broneering tühistada ja ostjale leppetrahvi maksta (see on reeglina umbes 10% ostuhinnast) ja projekt ootele panna või praeguste hindadega uued ostjad leida. Seetõttu on mul väga raske ette kujutada, mille arvelt peaks aasta või kahe pärast kinnisvara hinnad märkimisväärselt langema.