Lisan veel, et samal ajal on ju ka õppeaasta lõpp, koondhinnete panemine, viimased järelvastamised.
Seda arusaamatum on selline tormiline pühendumine ühele tegevusele. Pole ju mingi eluküsimus just need eksamitulemused esimese asjana ära parandada.
Arusaamatum? Sa heidad nagu ette osadele koolidele/õpetajatele, et nad kiiresti tööd ära parandavad? Miks see sind häirib? Kardad, et ka teiste koolide lapsevanemad hakkavad seda nõudma? Kui on aega 3 tp, siis nii on, iga kool teeb nii, nagu paremaks peab.
Kui minu lapsed veel põhikoolis käisid, siis nende koolis oli komme, et vanemate makstud lõpurahadest (sellele kulus ilmselt mõnikümmend senti lapse kohta) kaeti eksamitöid parandavatele õpetajatele laud, et nad ei peaks koju sööma minema, vaid saaksid kohe parandamist alustada ja hinnata kõik tööd samal õhtul. Mõne jaoks ilmselt nõme ja mõttetu, aga nii neil oli ja toimis hästi – õpetajad olid selleks panuseks valmis ja lapsed ning lapsevanemad olid rõõmsad.
Lisan veel, et samal ajal on ju ka õppeaasta lõpp, koondhinnete panemine, viimased järelvastamised.
Seda arusaamatum on selline tormiline pühendumine ühele tegevusele. Pole ju mingi eluküsimus just need eksamitulemused esimese asjana ära parandada.
Arusaamatum? Sa heidad nagu ette osadele koolidele/õpetajatele, et nad kiiresti tööd ära parandavad? Miks see sind häirib? Kardad, et ka teiste koolide lapsevanemad hakkavad seda nõudma? Kui on aega 3 tp, siis nii on, iga kool teeb nii, nagu paremaks peab.
Kui minu lapsed veel põhikoolis käisid, siis nende koolis oli komme, et vanemate makstud lõpurahadest (sellele kulus ilmselt mõnikümmend senti lapse kohta) kaeti eksamitöid parandavatele õpetajatele laud, et nad ei peaks koju sööma minema, vaid saaksid kohe parandamist alustada ja hinnata kõik tööd samal õhtul. Mõne jaoks ilmselt nõme ja mõttetu, aga nii neil oli ja toimis hästi – õpetajad olid selleks panuseks valmis ja lapsed ning lapsevanemad olid rõõmsad.
See on tõesti tore korraldus aga kuidas see lastevanemateni viia? Mõned lähevad iga pisiasja peale kettasse.
Mis siis hinneteks saadi ja palju oli proovieksami tulemus? Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla. Kardan, et hindamine on ikka üsna subjektiivne.
Proovieksam 94, nüüd 98. Subjektiivselt saab hinnata üksnes kirjandit, teiste osade jaoks on konkreetne hindamisjuhend ja võti.
Minu lapse klassis olid tulemused (õpetaja sõnul) üllatavalt head. Aga nad ka terve teine poolaasta harjutasid kõvasti funktsionaalse lugemise ülesandeid ja kirjutasid kirjandeid. Nii et ilmselt oli sellest abi.
Mis siis hinneteks saadi ja palju oli proovieksami tulemus? Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla. Kardan, et hindamine on ikka üsna subjektiivne.
Proovieksam 94, nüüd 98. Subjektiivselt saab hinnata üksnes kirjandit, teiste osade jaoks on konkreetne hindamisjuhend ja võti.
Nojah, aga kirjandil on ju suur osa eksamihindes – 40 punkti, sellest sisu 15 punkti. Kui proovieksamil kirjandi teema sobis ja jutt jooksis, kuid päris eksamil kirjutati udujuttu, siis kaotabki sellega juba vähemalt 10 punkti. Ja muud vead lisaks.
Mis siis hinneteks saadi ja palju oli proovieksami tulemus? Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla. Kardan, et hindamine on ikka üsna subjektiivne.
Kumba hindajat sa siis subjektiivseks pead?
Mõlemat, loomulikult. Üks hindas natuke üles ja teine natuke alla. Või siis üks palju üles ja teine õigesti. Muidugi on siin küsimus, et mis see “õigesti” on. Polegi olemas sisu hindamisel kriteeriumi “õigesti”. Ja see tähendabki subjektiivsust.
Taevas hoidku, ma lugesin seda Ruitlase kirjandit – ma imestan, et ta nii vähe punkte kaotas.
Minu arust toob tema kirjand välja selle kirjandikatsumuse jaburuse. Ruitlase tekst kandis kahtlemata mõtet ja emotsiooni, mis sellest, et laused olid katkelised või kuidas seda öeldi – see oligi meetod. Ilmselgelt kirjutas Ruitlane paremini lahti, mis on õnn, kui mõnigi 90+ punkti saanud õpilane.
Taevas hoidku, ma lugesin seda Ruitlase kirjandit – ma imestan, et ta nii vähe punkte kaotas.
Minu arust toob tema kirjand välja selle kirjandikatsumuse jaburuse. Ruitlase tekst kandis kahtlemata mõtet ja emotsiooni, mis sellest, et laused olid katkelised või kuidas seda öeldi – see oligi meetod. Ilmselgelt kirjutas Ruitlane paremini lahti, mis on õnn, kui mõnigi 90+ punkti saanud õpilane.
Vaata, sellist stiili võibki viljeleda kirjanik. Põhikooli lõpetava noore puhul on esmatähtis, et ta oskaks oma mõtteid kirjalikult väljendada nii, et need on lugejale arusaadavad.
Seda, et täiskasvanud inimene nimetab 200-sõnalise kirjandi kirjutamist katsumuseks, vabandust, mina ei mõista. Kirjutamise osas on latt ikka nii madalale lastud, et see ei tohiks kellelegi raskusi valmistada.
Vaata, sellist stiili võibki viljeleda kirjanik. Põhikooli lõpetava noore puhul on esmatähtis, et ta oskaks oma mõtteid kirjalikult väljendada nii, et need on lugejale arusaadavad.
Ruitlase kirjutis ei olnud arusaadav? Või mis see loogika sul nüüd oli?
Seda, et täiskasvanud inimene nimetab 200-sõnalise kirjandi kirjutamist katsumuseks, vabandust, mina ei mõista.
Sul on vist väga lineaarne mõtteviis? Iga eksam on natuke katsumus, väljakutse, ükskõik, kui lihtne see eksam on. Sinu arust ei tohi vist üldse liialdada ega mingeid kujundlikke väljendeid kasutada? Siis on küll arusaadav, miks sa Ruitlase teksti arusaamatuks liigitad.
Ruitlase kirjutis oli väga hea. Punkte kaotas ta eelkõige seetõttu, et tegemist ei olnud klassikalises mõttes kirjandiga (kus peab olema kindel ülesehitus: sissejuhatus, teema arendamine ja lõppsõna), vaid pigem oli see essee. Ses mõttes on minu arust ka kirjand ammu oma aja ära elanud, et pärast kooli lõpu neid enam kuskil ei kirjutata.
Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla
Sinu laps kirjutas proovieksamil ja päriseksamil täpselt samas sõnastuses vastused ja kirjandi või ? Või ikka oli nii, et eksamiülesanded olid ka erinevad, rääkimata kirjandi teemast.
Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla
Sinu laps kirjutas proovieksamil ja päriseksamil täpselt samas sõnastuses vastused ja kirjandi või ? Või ikka oli nii, et eksamiülesanded olid ka erinevad, rääkimata kirjandi teemast.
Hmm, kui eksamitulemus niivõrd palju juhusest sõltub, siis vist pole eriti tõsiseltvõetava kvaliteediga eksam? Eksam peaks ikkagi näitama keeleoskuse taset, seega andma erinevate ülesannete puhul samasse suurusjärku tulemusi. Või on hindamine subjektiivne. Mida ka mainisin.
Minu lapsel eksam ainult 76, kuigi proovieksam oli 95. Veider, kuidas nii suur erinevus saab olla
Sinu laps kirjutas proovieksamil ja päriseksamil täpselt samas sõnastuses vastused ja kirjandi või ? Või ikka oli nii, et eksamiülesanded olid ka erinevad, rääkimata kirjandi teemast.
Hmm, kui eksamitulemus niivõrd palju juhusest sõltub, siis vist pole eriti tõsiseltvõetava kvaliteediga eksam? Eksam peaks ikkagi näitama keeleoskuse taset, seega andma erinevate ülesannete puhul samasse suurusjärku tulemusi. Või on hindamine subjektiivne. Mida ka mainisin.
Proovieksam ei ole ju riiklik? Või on? Kui proovieksami koostab oma õpetaja, siis pole imestada, kui see pole raskusastmelt võrreldav.
Mu laps sai mat proovieksamil x punkti, varsti selgub, kas riigieksami tulemus vastab sellele ????
Proovieksam ei ole ju riiklik? Või on? Kui proovieksami koostab oma õpetaja, siis pole imestada, kui see pole raskusastmelt võrreldav.
Proovieksamiks kasutatakse harilikult varasemate aastate ülesandeid. Siis on erinevatel aastatel nii erinevad raskusastmed?
Igal aastal on ju lihtsamaid ja raskemaid ülesandeid, iga õpilase jaoks on lihtsamaid ja raskemaid ülesandeid. Vabalt võib juhtuda, et eelmiste aastate töödest kombineerides juhtub konkreetse õpilase jaoks erakordselt raske või, vastupidi, erakordselt lihtne proovieksami töö. Ma ei paneks seda väga imeks.
Selliseid õpilasi, kes igast asendist teeksid eksami maksimumpunktidele, on tegelikult siiski vähe. Mu oma lastest üks ei kaotanud põhikooli lõpueksamitel ühtki punkti, kuid tegelikult oli selle taga ka omajagu õnne, sest tegelikult ta ikkagi nii tugev ei olnud kõigis ainetes (va matemaatika).
Minu laps sai proovieksamil 89,5% ja selle tõttu eesti keele viimase trimestri hindeks nelja, eksamil sai 99%
Käib ta siis mõnes ülieliitkoolis? 89,5 on isegi punktide järgi 5 veel ju, rääkmata sellest, et ülejäänud õppeperioodi jooksul tehtud hindelised tööd vms peaks ju ka hinnet mõjutama.
Kummaline, et selle 9. klassi eesti keele eksami üle siin nii intensiivne hammaste teritamine käib. Eesti keele riigieksami pärast ei klähvi keegi ega käi ka prominendid seal ennast testimas ja katsetamas. Aga võiks. 9. klassi eesti keele eksam on lihtne, selge ja konkreetne. 12. klassi ühiskonnaõpetuse, vabandust eesti keele riigieksam on küll puhas pornograafia.
Minu laps sai proovieksamil 89,5% ja selle tõttu eesti keele viimase trimestri hindeks nelja, eksamil sai 99%
Käib ta siis mõnes ülieliitkoolis? 89,5 on isegi punktide järgi 5 veel ju, rääkmata sellest, et ülejäänud õppeperioodi jooksul tehtud hindelised tööd vms peaks ju ka hinnet mõjutama.
Pigem on haruldane, et 89,5 punktiga veel viie saab. 5 piir on ikkagi 90%.
Minu laps sai proovieksamil 89,5% ja selle tõttu eesti keele viimase trimestri hindeks nelja, eksamil sai 99%
Käib ta siis mõnes ülieliitkoolis? 89,5 on isegi punktide järgi 5 veel ju, rääkmata sellest, et ülejäänud õppeperioodi jooksul tehtud hindelised tööd vms peaks ju ka hinnet mõjutama.
Pigem on haruldane, et 89,5 punktiga veel viie saab. 5 piir on ikkagi 90%.
No halloo, kust sa võtad seda? Eksamitöö punktiarvestuses kasutatakse ümardamist. • Eksaminandi lõpptulemus ümardatakse alati õpilase kasuks. Näiteks, kui õpilane kogus eksamitööga 76,5 punkti, siis tema lõplik punktisumma on 77 punkti. 5. Eesti keele lõpueksami hindepiirid on järgmised: 90–100 punkti hinne „5”; 75–89 punkti hinne „4”; 50–74 punkti hinne „3”; 20–49 punkti hinne „2”; 0–19 punkti hinne „1”. Viide allikale https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/02/Eesti-keel-PE-hindamisjuhend-2018.pdf
Ja kui sa ütled, et see ju vana juhend, siis ei, ei ole, niisugune juhend on ikka juba aastaid kehtinud, kehtis ka sel aastal ning ka ca 10 aastat tagasi, kui 4 hindepiir oli 70%, oli sama põhimõte. 5 hindepiir on 90% ametlikult, aga poole punkti võrra vähem saanu tulemus ümardatakse täisarvuks, seega saab 89,5 punkti saanu veel viimase viie ja 89 punkti on esimene 4.
Eksam peaks ikkagi näitama keeleoskuse taset, seega andma erinevate ülesannete puhul samasse suurusjärku tulemusi.
Ülesanded on erinevad: ühel aastal on arvsõnade kirjutamise, suure ja väikese algustähe ja käänamise ülesanne, teisel aastal kokkulahkukirjutamine, sünonüümid, veaohtlikud sõnad. Kui õpilane pole kõiges ühtemoodi tugev, siis tulevadki erinevad tulemused.
Ses mõttes on minu arust ka kirjand ammu oma aja ära elanud, et pärast kooli lõpu neid enam kuskil ei kirjutata.
Alati ei peagi kirjutama. Õpitakse oma arvamust väljendama ja põhjendama. Seda läheb ka kõneldes vaja.
Kummast on palgaläbirääkimistel rohkem kasu, kas emotsioonist (Ma saan liiga vähe palka!) või kirjandis eeldatavast väitest ja põhjendusest (Mul tuleks palka tõsta, sest …)?
Ülesanded on erinevad: ühel aastal on arvsõnade kirjutamise, suure ja väikese algustähe ja käänamise ülesanne, teisel aastal kokkulahkukirjutamine, sünonüümid, veaohtlikud sõnad. Kui õpilane pole kõiges ühtemoodi tugev, siis tulevadki erinevad tulemused.
Väidan, et mitmekümnepunktilist erinevust küll sellistest pisiasjadest ei saa tekkida.
Minu laps sai proovieksamil 89,5% ja selle tõttu eesti keele viimase trimestri hindeks nelja, eksamil sai 99%
Käib ta siis mõnes ülieliitkoolis? 89,5 on isegi punktide järgi 5 veel ju, rääkmata sellest, et ülejäänud õppeperioodi jooksul tehtud hindelised tööd vms peaks ju ka hinnet mõjutama.
Pigem on haruldane, et 89,5 punktiga veel viie saab. 5 piir on ikkagi 90%.
No halloo, kust sa võtad seda? Eksamitöö punktiarvestuses kasutatakse ümardamist. • Eksaminandi lõpptulemus ümardatakse alati õpilase kasuks. Näiteks, kui õpilane kogus eksamitööga 76,5 punkti, siis tema lõplik punktisumma on 77 punkti. 5. Eesti keele lõpueksami hindepiirid on järgmised: 90–100 punkti hinne „5”; 75–89 punkti hinne „4”; 50–74 punkti hinne „3”; 20–49 punkti hinne „2”; 0–19 punkti hinne „1”. Viide allikale https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/02/Eesti-keel-PE-hindamisjuhend-2018.pdf
Ja kui sa ütled, et see ju vana juhend, siis ei, ei ole, niisugune juhend on ikka juba aastaid kehtinud, kehtis ka sel aastal ning ka ca 10 aastat tagasi, kui 4 hindepiir oli 70%, oli sama põhimõte. 5 hindepiir on 90% ametlikult, aga poole punkti võrra vähem saanu tulemus ümardatakse täisarvuks, seega saab 89,5 punkti saanu veel viimase viie ja 89 punkti on esimene 4.
Jah, ma tean, et eksamil ümardatakse õpilase kasuks ülespoole, kuid jutt oli ju proovieksamist, selle hindamist me ei tea. Siin on õpetajal üsna vabad käed. Minu lapse koolis pandi nt tasemetööde eest hinne ka siis veel, kui riik ammu juba öelnud oli, et tasemetöid hinnata ei tohiks. Meie mat õpetaja üritas veel sellist stiili viljeleda, et kokkuvöttev hinne on see, mille tasemetöö eest saad…
Ülesanded on erinevad: ühel aastal on arvsõnade kirjutamise, suure ja väikese algustähe ja käänamise ülesanne, teisel aastal kokkulahkukirjutamine, sünonüümid, veaohtlikud sõnad. Kui õpilane pole kõiges ühtemoodi tugev, siis tulevadki erinevad tulemused.
Väidan, et mitmekümnepunktilist erinevust küll sellistest pisiasjadest ei saa tekkida.
Suuremad vahed tulevad tõesti kirjandist. Selle sisu hinnatakse viie punkti kaupa, st võib saada 5, 10, 15 või 20 punkti. Õigekiri oli vist kahe punkti kaupa. Stiil ja vormistus kumbki kuni viis punkti.
