Mul on lapsest saati olnud peavalud. Nüüdseks umbes 35 aastat. Alati enne päevi, pikemalt ehk mitu päeva kulgenud pingelangusest ja ka näiteks laste sünni järgselt. Nooremana sai talutud tabletita ja kuni oksendamiseni. Hiljem olen ikka kohe algul võtnud rohtu. Mingi vahe oli 2-5 päeva nn tavaline. Mõni aasta tagasi sain häid harjutusi, mis nn ennetanud natuke. Iseloom on ajas muutunud. Viimasel ajal on kombeks valutada ühelt poolt ja paar päeva hiljem teiselt. 1-2 aastat tagasi oli see nn kõrvuti päevadel ära ja tükk aega valuvaba. Otsest diagnoosi pole vist pandudki, aga ise olen arvandud et pigem pingepeavalu. Et ei usu et migreen. Viimasel paaril kuul olnud jube palju muretsemist. Kaelalihased eriliselt pinges ja peavalu ka tihedam kui parematel aegadel. Massaažiaeg kirjas. Täna sattusin kirjeldusi lugema ja mõtlen et mul ikka migreeni moodi vist. Kui päris aus olla, siis pingevalu ja migreeni segu.
Teema: Kirjeldage oma migreeni
Algas pubekaeas, umbes 16 äkki olin. Olid tihedad peavalud, millega olin voodis, helisid, krõbistamist, valgust ei talunud. Umbes 20 aastaselt läks veel hullemaks ja tihedamaks. Siis oli juba nii, et läksin oksendama peavalust. Nutsin ja soovisin surra, nii hull valu ja nii pikalt kestab ja tihedalt. Silmamunad ka tahtsid peast välja pressida. Kuskile minna ei saanud ilma valuvaigistideta,kuigi üks hetk need enam ei mõjunudki. Elu oli pidev piin. Oli vahest ka nägemishäireid ja valu ajal ei tulnud õigesti rääkimine välja ja ei saanud ka 100% aru pereliikmete kõnest. Vahest panin ise näpud kurku, et oksendamist esile kutsuda ja saaks kiiremini ühelepoole migreenihooga. Muidugi oksendamise ajal ja vahetult pärast on väga tugev pulseeriv valu, aga vahest see aitas siiski kiirendada. Enamasti aga tekkis ise iiveldus ja lõpuks oksendamine. Saadeti neuroloogi juurde, kes pani diagnoosiks tugev migreen. Selgitati ka, et on kolme astmega migreeni-nõrk, keskmine, tugev. Pluss siis veel auraga ja aurata. Ma sain kõige hullema. Mina juba arvasin, et mul on ajuvähk. Auraga ka siis see migreen. Katsetasime arstiga mõnda kallist spetsiaalset migreenirohtu kuni üks vist aitaski, sest pikalt polnud enam migreenihoogu. Rohtude nimesid ei mäleta. Nüüd õnneks on väga harva hooge, aga kui on, olen praktiliselt hommikust õhtuni või järgmise päevani rivist väljas. Ammu tean, et kohe kiirelt valuvaigisti sisse kui juba tunnen, et kohe varsti hakkab peavalu. Vahel saab ära hoida, vahel pole kasu. Ka olen külma ja märga rätikut otsa ees hoidnud valu ajal. Migreeniajal olen ka väga loid, unine ja uimane tavaliselt. Ega minust siis mingit tegutsejat pole, energia nullis, tuju ka kehv. Nüüd on olnud ka selliseid päevi, kus peavalu ei lähegi tugevaks, aga vastikult tuikab ja olen päeva jooksul 2-4 korda pidanud rohtu võtma. Rohi mõjub, valu kaob, aga kui rohu mõju kaob, valu tuleb tagasi.
Minul pole kunagi migreeni diagnoositud, aga peavalusid olen kannatanud ka pmst eluaeg. Ja ka mu ema on eluaeg peavaludega hädas olnud ja tema ema. Mul siin kevadtalvel oli just selline olemine nagu TA kirjeldab – kaelavalu, pinged, ilge olemine. Üks kord elus on olnud silme ees sädelus ka. Ja selline tunne, et süda on paha, on ka sageli olnud, aga otseselt oksendanud pole ma veel peavaluga kunagi.
Ma arvan, et mul on ka mitu asja koos – kõigepealt muidugi pingepeavalud. Siis sinna juurde nt näljast tekib mul peavalu, kui ma õigel ajal ei söö. Siis olen pärast sünnitust täheldanud, et kogu see värk on seotud tsükliga, enamasti tekivad peavalud vahetult enne päevi või nende alguses, ja kui ei teki siis, siis tulemata ikka ei jää, lihtsalt tuleb kohe pärast päevi. Ja kui siis valutab, tulebki pmst kohe valuvaigisti sisse võtta, sest pärast enam ei mõju, siis peaks hakkama suuremaid koguseid võtma. Pluss see, et sellistel kõige hullematel päevadel on olnud ka öösiti selline tunne nagu kõige pehmem padi oleks kivist…
Olen isegi vahel hakanud juba mõtlema, et issake, kas mul on ingi kasvaja ajus või… Aga ma saan aru nii, et migreeni diagnoosi polegi nii kerge saada. Seda näen just oma ema pealt, kes on tõesti eluaeg peavaludega võidelnud, ja tema sai nõukaajal ka mingeid ravimeid (vbl olidki migreenirohud) ja käis sanatooriumites jne jne. Ja alles siin paar aastat tagasi arst ütles talle, et ei, see pole migreen. Aga tal on ikka vääääga paha olnud.
Minu oma on hormonaalne, tsükliga seotud.
Aura on ka, tunnen ette ära, võtan rohtu ja läheb kiiremini üle. St “õige” migreen ei jõuagi üldjuhul kohale, aga pool päeva magan sellegipoolest (kui on “õige”, siis ei tule uni ka, ainult puhas piin… ja kauem). Poen teki ja padja alla, kõik helid on nagu kärinaga jne. Mõnikord leian mingi asendi, kus on n-ö ainult pulseeriv valu tunda, aga seda kaasnevat viivitusega häiritud taju… ma ei oska seletada, selline surin iga liigutuse, heli, valgusmuutuse vms peale lisaks pulseerivale valule, nagu staatika… ühesõnaga selle suudab ära summutada nt käsi õiges kohas pea all ja ainult valu pole nii hull, mul kõrge valulävi. Iiveldab, aga ma tavaliselt ei oksenda, sest ei suuda end nii palju kokku võtta, et oksendama minna. Kui olen oksendanud, siis on vist tõesti kiiremini üle läinud.
Diagnoosi sain ca 25-selt.
Raseda ja imetava emana oli pikk vahe, hiljem tuli hullemini tagasi.
Migreeni saab ju diagnoosida uuringutega. Mina käisin kunagi, pandi pea elektroode täis ja sähviti valgusega mingi tund aega, arvuti registreeris kõik. Nii et täiesti diagnoositakse, mitte jutu järgi, vaid uuringuga. Arst saatis, et välistada ajukasvajat.
Migreeni saab ju diagnoosida uuringutega. Mina käisin kunagi, pandi pea elektroode täis ja sähviti valgusega mingi tund aega, arvuti registreeris kõik. Nii et täiesti diagnoositakse, mitte jutu järgi, vaid uuringuga. Arst saatis, et välistada ajukasvajat.
Ma pole sellest kuulnudki. Mind saadeti esmalt peaga mrt-sse, aga mitte migreeni uurima, vaid seda, et mingit kasvajat peas poleks. Migreen diagnoositi vestluses sümptomite põhjal. Ka on antud peavalupäevik, aga ma ei ole seda viitsinud täita. Väga ei usu ka, et sellest rohkem mingit kasu oleks olnud.
Minulgi samad kogemused lapsest saadik. Peavalu garanteeritud pingelise perioodi, väsimuse, nälja, vedelikupuuduse või lõhnadega. Olen alles nüüd täheldanud, et minu puhul on suureks abiks füsioteraapia. Soovitan proovida! Kaelalülid paigas, kael ja ülaselg palju pehmem ja liikuvam.
Mul ka diagnoosi ei ole, seega pole päris õige ehk siia teemasse vastama, aga olen samamoodi peavaludega hädas. Ei ole seotud tsükliga ega pingetega. Tavaliselt ärkan “peavalu-päevadel” juba peavaluga üles, päeva jooksul tekib harvem. Enamasti valutab ka üks pool ja silmi liigutades, eriti peavaluga samale poolele üles vaadates, lööb silmamuna taha ka sellise valulõike.
Kui pea valutab või tunnen, et hakkab valutama, siis ei kannata samamoodi valgust, lõhnu, teatud helisid ega üldse kõvemat müra/millegi kukkumist/ukse pauguga kinni minemist vms. Lööb valulõike selle peale peast läbi. Peavaluga kaasneb mul alati iiveldus, vahel ka nõrgema valu korral häirib see iiveldus isegi rohkem, ajab lausa oksele.
Mina olen tähele pannud, et eriti valutab mul pea järgmisel päeval peale töönädala lõppu. Ma magan tööpäeviti ka enda unevajaduse mõistes vähe ja vabadel päevadel siis ikka väga pikalt – keskmiselt 10-11 tundi. Olen ise seostanud nn “üle” magamisega, aga samas järgnevatel vabadel päevadel enam seda valu enamasti ei ole.
Olen paarile arstile seda rääkinud (küll mitte vastava eriala arstid), nemad on arvanud, et siiski võib olla kergemal kujul migreen kaebuste järgi.
Minulgi samad kogemused lapsest saadik. Peavalu garanteeritud pingelise perioodi, väsimuse, nälja, vedelikupuuduse või lõhnadega. Olen alles nüüd täheldanud, et minu puhul on suureks abiks füsioteraapia. Soovitan proovida! Kaelalülid paigas, kael ja ülaselg palju pehmem ja liikuvam.
Mul muidu lisaks kunagisele tugeva migreeni diagnoosile avastati hiljuti ka kaela diski prolaps. Kas see migreenihooge tekitab, aga neurokirurg rääkis et tekitab peavalusid küll, et pidi siis just pealaelt valutama või kogu pea ümbrus, ümberringi siis, aga tüüpiline just pealagi. On valutanud tõesti ka see. Sain blokaad süsti kaela. Minu kaela näiteks masseerida ei tohi. On garanteeritud väga julm migreenihoog koos suure ja pikaajalise oksendamisega. Kogetud. Arvasin, et nüüd küll suren ära.
Ülemagamine puhkepäevadel on sageli peavalu/migreeni päästikuks seetõttu, et kuna ärkad tavapärasest mitu tundi hiljem, siis hilineb samavõrra ka sinu hommikune kohvitass ja igapäevastel kohvijoojatel põhjustab harjumuspärasest kohvist ilmajäämine vaskulaarseid peavalusid.
Teine teema on jah muidugi see nn nädalalõpumigreen, mis tekib pingelangusest pärast raske töönädala lõppu.
Minulgi samad kogemused lapsest saadik. Peavalu garanteeritud pingelise perioodi, väsimuse, nälja, vedelikupuuduse või lõhnadega. Olen alles nüüd täheldanud, et minu puhul on suureks abiks füsioteraapia. Soovitan proovida! Kaelalülid paigas, kael ja ülaselg palju pehmem ja liikuvam.
Mul muidu lisaks kunagisele tugeva migreeni diagnoosile avastati hiljuti ka kaela diski prolaps. Kas see migreenihooge tekitab, aga neurokirurg rääkis et tekitab peavalusid küll, et pidi siis just pealaelt valutama või kogu pea ümbrus, ümberringi siis, aga tüüpiline just pealagi. On valutanud tõesti ka see. Sain blokaad süsti kaela. Minu kaela näiteks masseerida ei tohi. On garanteeritud väga julm migreenihoog koos suure ja pikaajalise oksendamisega. Kogetud. Arvasin, et nüüd küll suren ära.
Ma käisin massaažis ja vahetult püsti tôustes viskas korraks pea väga uimaseks. Tugev massaaž oli ka. Ma ei tea kas see on ok, selline pearinglus.Riietudes olin igaks juhuks kummargil. Mul muidu madalam vererõhk ka. Viimasel ajal kael ja pea pingehunnikud. Olen ennast ûle lamanud ja maganud, karantiini ajal sai seda palju teha. Mõtkesin et lasen masserida. Järgm päev oli ka peavalu platsis. Mul valutab 1 poole kaupa. Pooled vahelduvad
Jah, mul kohe peale massaažilaualt püsti tõustes oli pearinglus, millele järgnes uimasus, muudkui haigutasin. Lõpuks peavalu, siis iiveldus ja oksendamine. Küll oli tore spaas kõik. Hommiku kella 4-ni oksendasin. Valuvaigistit võtsin vist kokku 5 või 6 tabletti, mis kõik kohe ka välja oksendasin ja oksendasin nii, et sõna otseses mõttes vannitoa täis, sest purskas suure kaare ja tugeva survega välja. Nii julma ropsimist pole kunagi varem olnud. Vahepeal juba arvasin, et äkki peaks kiirabi kutsuma. Kurk ja sisikond oli juba nii valus, et tundus et varsti oksendan juba verd ja sisikonda. Üldmassaaži tehti, üle kere. Mudis ka pead ja kaela. Mulle endale tagant järele mõeldes tundus, et kaela ja pead poleks tohtinud puutuda.
Muideks, kui tihti teil hullematel aegadel valutab?
Minul valutab pea keskmiselt ikka vähemalt nädalas korra. Mingite perioodide tagant on sellised perioodid, kus pea valutab iga päev ja on olnud ka kuni nädal aega järjest ja siis peale seda pole jälle pikka aega valutanud. Millegagi neid perioode isegi seostada ei oska, elan suht rutiinset ja pingevaba (era)elu. Töö on küll pingeline, aga seda pidevalt, mitte näiteks periooditi, et on suurem andmine ja siis vaiksem aeg. Raskematel tööpäevadel mul üldiselt pea valutama ei hakka ka, vaid on lihtsalt väsimus õhtuks ja nädala lõpuks, aga üldjuhul ma olen pigem seda tüüpi, kes tööd koju kaasa ei võta ja kui kell kukub, jätan tööasjad sinnapaika.
