Kohtusin töö juures ühe mehega kellega saime suht kohe hea jutupeale. Alguses võtsin teda kui sõpra kuid ühtäkki tundsin, et olen temasse armunud. Käisime koos pausidel ja rääkisime kõigest, eelmised suhted, hobid jne jne. Ka õhtuti facebookis. Ütlen kohe ära, et mõlemad oleme vallalised. Suhtlus jätkus ka siis kui vahetasin töökohta. Alati oli tema see kes esimesena kirjutas, millegipärast on mul eluaeg olnud nagu mingi blokk, et ma ise kunagi ei helista vms mehele. Jätab kas siis meeleheitel mulje ja noh lihtsalt korvi saada kardan kah. Nüüd ei ole ta mulle kirjutanud 3 päeva. On küll online, aga ei kippu ega kõppu. Ega ma ise ka ei kirjuta kuigi hullult tahaks küsida et mis teed vms. Äkki ta mõtleb sama, et ta liiga pealetükkiv ja ma nagu pole huvi ise üldse üles näidanud. Ka siis kui suhtlesime käitusin kui sõbraga. Mis teie minu olukorras teeks? Kas olen äkki liiga vanamoodne ja peaks rohkem initsatiivi üles näitama?
Teema: Kirjutada või mitte?
Mina ei kirjutaks, kolm päeva alles ju, aga mina pole sina.
Kui jäädki sõbrana käituma, siis pole imestada kui ühel päeval on tal uus naine olemas.
KIRJUTADA, mõelda vaid, võiksid sa loomulikult ise. Kui sa teda tahad ja oled armunud, siis ära lase tal kuivada. Näita ise huvi üles ja ainult sõbrana käituda on väga vale. Kui ka temal on huvi olemas, aga ei julge esimest sammu astuda, võid ka vabalt talle sülle ronida kui tunned, et aeg sealmaal. Ära venita sellega lõpmata kaua.
Kas sellises vanuses veel koolis ei peaks käima?
Sest täiskasvanud inimene küsiks, et Tere, kuhu kadunud oled?
Ah leidsid kellegi teise? No see on ok, aga öelda oleks võinud ju.
Aga selge siis, kõike head.
ka mehed tahavad, et nende vastu huvi üles näidataks. muidu on neil tunne, et ainult üksi rapsivad ja naisel polegi huvi ning jätavadki suhtluse katki.
peale 3 päeva vaikust mina küll kirjutaks ja küsiks, kuidas läheb. mis on kõige hullem, mis juhtuda saab? käitu täpselt samamoodi nagu käituksid sõbraga.
Kohtusin töö juures ühe mehega kellega saime suht kohe hea jutupeale. Alguses võtsin teda kui sõpra kuid ühtäkki tundsin, et olen temasse armunud. Käisime koos pausidel ja rääkisime kõigest, eelmised suhted, hobid jne jne. Ka õhtuti facebookis. Ütlen kohe ära, et mõlemad oleme vallalised. Suhtlus jätkus ka siis kui vahetasin töökohta. Alati oli tema see kes esimesena kirjutas, millegipärast on mul eluaeg olnud nagu mingi blokk, et ma ise kunagi ei helista vms mehele. Jätab kas siis meeleheitel mulje ja noh lihtsalt korvi saada kardan kah. Nüüd ei ole ta mulle kirjutanud 3 päeva. On küll online, aga ei kippu ega kõppu. Ega ma ise ka ei kirjuta kuigi hullult tahaks küsida et mis teed vms. Äkki ta mõtleb sama, et ta liiga pealetükkiv ja ma nagu pole huvi ise üldse üles näidanud. Ka siis kui suhtlesime käitusin kui sõbraga. Mis teie minu olukorras teeks? Kas olen äkki liiga vanamoodne ja peaks rohkem initsatiivi üles näitama?
Aga sa oledki meeleheitel, mis tähtsust on sellel, mis mulje see jätab. Oluline on, mida ise koged ja tunned. Mina sinu olukorras tunnistaks, et oleks meeleheitel ja võimalik, et kõnetaks. Aga kui ma oleksin enda olukorras, siis poleks kolme päeva küll oodanud. Miks peaks sõbraga suhtlemisel olema 3 päevane vahe? Samas võib sõbraga ka kuu aega vahet pidada, mitte midagi ei muutuks sellest. Kui on rääkida midagi, siis räägiks kui ei ole rääkida, siis ei räägiks. Aga sellest, mis mulje ma kellelegi jätan, sellest on mul küll ükskõik. Pole ju ometi enam murdeealine õnneks 🙂
Loomulikult kirjuta! Kui te niikuinii iga päev suhtlete, siis pole ju midagi imelikku kui sa ise vahest vestlust alustad. Igasugused suhted on kahepoolsed. Ma lõpetaksin ka sellise suhluse kui aru saan, et kogu suhe on minu initsiatiivil ja teine pool mingit omapoolet huvi üles ei näita kui ma ära kaon. Küsi midagi neutraalset ja vaata, kas tuleb pikem vestlus. Kui ta suhelda ei soovi, eks siis vabandab end välja.
Inimesed, rääkige asjad selgeks! Ei ole mõtet loota, et teine on hiromant ja näeb sinu sisse. Kui teil siis asjad ikkagi ei suju, mis sellest. Vähemalt tead, et oled omalt poolt teinud kõik. Ega asjata ei öelda, et kahetseda tuleb tegemata, mitte tehtud asju.
millegipärast on mul eluaeg olnud nagu mingi blokk, et ma ise kunagi ei helista vms mehele…
***
… Ega ma ise ka ei kirjuta kuigi hullult tahaks küsida et mis teed vms. Äkki ta mõtleb sama, et ta liiga pealetükkiv
Mitte kunagi esimesena kirjutamine on pealetükkiv? 🙂
Saada mõny sexy pilt kui kribada ei viitsi
Alati oli tema see kes esimesena kirjutas, millegipärast on mul eluaeg olnud nagu mingi blokk, et ma ise kunagi ei helista vms mehele.
Ma olen mehena kunagi ammu samuti ühe sellise suhte pooleli jätnud (ehk enda jaoks lõpetanud)
Alati kirjutasin mina, kõik vestlusteemad algatasin mina, kõik ideed mida teha, mõtlesin välja mina ja ühel hetkel tekkis mul samuti blokk ja jõudis kohale, et see ei ole ju andmise-saamise suhe vaid katkine rattakumm, mida ma pumpan, pumpan lõpmatuseni pumpan ja täis ta kunagi ei saa, sest kuskilt sisiseb välja.
Mulle oleks piisanud naisepoolsest paarist kirjareastki, et miks kadunud ja ma hakkasin juba igatsema vms.
Seda ei tulnud, sest tibil oli samamoodi ilmselt mingi “eluaegne blokk”.
Aga võibolla ta ka ei hoolinud. Igal juhul – sellest ei saanud rohkem midagi.
Eks inimesi on igasuguseid, osadele meestele ilmselt meeldibki kogu aeg olla juht, vedaja ja otsustaja. Teine osa sooviks jälle rohkem võrdsust.
teemaalgatus on nagu 3b klassi õpilase kirjutatud
Korra võid kirjutad, eks siis saad pildi selgemaks.
Võib nii olla, et ta võttis sind kui oma nö work-wife’i, aga kuna enam koos ei tööta…
Kas sellises vanuses veel koolis ei peaks käima?
Sest täiskasvanud inimene küsiks, et Tere, kuhu kadunud oled?
Ah leidsid kellegi teise? No see on ok, aga öelda oleks võinud ju.
Aga selge siis, kõike head.
Vaat SELLINE kiri oleks tõeliselt meeleheitlik! Täiesti absurdne ülekuulamine! Inimestel pole omavahel mitte mingit suhet olnud ja naine hakkaks nõudlikult uurima, kuhu mees kadunud on, et pole juba kolm päeva kirjutanud, ja kas ta leidis kellegi teise. Nii haige nõuanne …
Nii haige nõuanne …
Oli muidugi haige. Sa oled tubli, et märkasid.
Aga kas teemaalgatuses sa ei märganud mitte midagi haiget?
Mis blokk? Anna mehele teada, et teed midagi head süüa ja kutsu külla.
Alati oli tema see kes esimesena kirjutas, millegipärast on mul eluaeg olnud nagu mingi blokk, et ma ise kunagi ei helista vms mehele.
Ma olen mehena kunagi ammu samuti ühe sellise suhte pooleli jätnud (ehk enda jaoks lõpetanud)
Alati kirjutasin mina, kõik vestlusteemad algatasin mina, kõik ideed mida teha, mõtlesin välja mina ja ühel hetkel tekkis mul samuti blokk ja jõudis kohale, et see ei ole ju andmise-saamise suhe vaid katkine rattakumm, mida ma pumpan, pumpan lõpmatuseni pumpan ja täis ta kunagi ei saa, sest kuskilt sisiseb välja.
Mulle oleks piisanud naisepoolsest paarist kirjareastki, et miks kadunud ja ma hakkasin juba igatsema vms.
Seda ei tulnud, sest tibil oli samamoodi ilmselt mingi “eluaegne blokk”.
Aga võibolla ta ka ei hoolinud. Igal juhul – sellest ei saanud rohkem midagi.
Eks inimesi on igasuguseid, osadele meestele ilmselt meeldibki kogu aeg olla juht, vedaja ja otsustaja. Teine osa sooviks jälle rohkem võrdsust.
Õige kah. Kui teisel tundeid pole, siis ei ole mõttet mehel ennast alandada. Naistele muidugi meeldib arvata, et neid taga aetakse ja nad nii tagaaetavad. Esimese korraga vedu ei võta, siis prügikasti selline naine. Nagunii sellistega ei tuleks midagi suhtest
Esimese korraga vedu ei võta, siis prügikasti selline naine.
Noh, kas nüüd esimesel korral ja kas just prügikasti, aga see on küll pisut retarded keiss, kui inimene on stabiilselt kõikide asjadega 2X korda lihtsalt nõus ja tuleb su`ga alati kaasa, aga ei muud.
Noh, umbes nagu teemaalgatajagi.
Kas sellises vanuses veel koolis ei peaks käima?
Sest täiskasvanud inimene küsiks, et Tere, kuhu kadunud oled?
Ah leidsid kellegi teise? No see on ok, aga öelda oleks võinud ju.
Aga selge siis, kõike head.
Vaat SELLINE kiri oleks tõeliselt meeleheitlik! Täiesti absurdne ülekuulamine! Inimestel pole omavahel mitte mingit suhet olnud ja naine hakkaks nõudlikult uurima, kuhu mees kadunud on, et pole juba kolm päeva kirjutanud, ja kas ta leidis kellegi teise. Nii haige nõuanne …
Ma lugesin seda nii, et tegu on dialoogiga, ainult naisepoolsed kirjad, ehk et see “ah leidsid teise” oleks juba vastus mehe kirjale, et leidis teise. Aga praeguses olukorras ei olekski õige öelda “leidsid kellegi teise“, sest teemaalgataja on ju lihtsalt sõber. “Leidsid pruudi ja sõprade jaoks pole enam nii palju aega” oleks täpsem.
Minu meelest, kui naine kogu suhtluse juures KUNAGI ise ühendust ei võta, siis tekib mehel ka lõpuks tunne, et äkki pole ta üldse huvitatud, kleebin ennast kogu aeg külge jne. Võib-olla ta just ootab, kas sa ise ka mingit initsiatiivi näitad või mitte. Mina võtaksin ühendust, sa ei löö ju talle külge, vaid tahad suhtlust jätkata, nii komplekides ei saa ka olla.
Ma lugesin seda nii, et tegu on dialoogiga, ainult naisepoolsed kirjad, ehk et see “ah leidsid teise” oleks juba vastus mehe kirjale, et leidis teise.
Näed, satub siia ka normaalseid inimesi, kes tekstist õigesti aru saavad.
See pruudi ja sõprade määratlus on samuti täpne.
(kui välja arvata, et üks on “hullult armunud”)
Tere, kuhu kadunud oled?
Ah leidsid kellegi teise? No see on ok, aga öelda oleks võinud ju.
Aga selge siis, kõike head.
Vat see oleks tore närvihaige kiri, selle peale ei julge ükski normaalne mees mees enam ühendust võtta! Sest sellise armukadeda bitchiga maid jagada… mehel parematki teha.
Vat see oleks tore närvihaige kiri,
Tundub, et retardide jaoks tuleb tõepoolest mõlema poole tekst kirja panna, te ei saa ega hakka saama aru, mis oli point:
N: Tere, kuhu kadunud oled?
M: Sain siis ühe huvitava naisega tuttavaks ja olen vist armunud.
N. Ah leidsid kellegi teise? (naiselik nali, mis sisaldab piiisikest pettumist) No see on ju super, miks sa kohe ei öelnud?
Ja mul on sinu üle siiaralt hea meel!
M. Nojah, mul endal on ka hea meel.
N: Aga selge siis, kõike head.
Tegu oli sõpradega ja
Sul on luulud vaja välja elada või kust sa võtad, et vestlus midagi sinnapoolegi selline oleks? Kolme päevaga uus naine, armunud jne? Ja kui ongi, siis on igal juhul parem see kohe teada saadagi ju, et pole nagu mõtet lootusi hellitada. Ja mina küll niimoodi “ah leidsid teise?” ei kirjutaks, vaata, kirjalikus tekstis ei saa panna sõbralik-iroonilis-nöökavat hääletooni, mis annaks asjale õige värvingu, ja loetult kõlab see just neurootilisena.
ei kirjutaks, vaata, kirjalikus tekstis ei saa panna sõbralik-iroonilis-nöökavat hääletooni, mis annaks asjale õige värvingu, ja loetu kõlab just neurootilisena.
Vaata, sellel mehel seal tekstis on jummmala savi, kuidas see kõlaks…
See jookseb, saba uljalt püsti, oma uue seeliku järele ja tal polnud ju ka aimugi, et mõni siin armunud oli.
Ja kogu asja point oli see, et peab mehelt küsima. Ja mitte oigama, et mul on lapsest saadik mingi plokk või on lapsest saadik mingi kang.
Aga õnneks on teemaalgataja kadunud.
Vaata, sellel mehel seal tekstis on jummmala savi, kuidas see kõlaks…
See jookseb, saba uljalt püsti, oma uue seeliku järele ja tal polnud ju ka aimugi, et mõni siin armunud oli.
Kust sa võtad savi ja uue seeliku? Liiga hea kujutlusvõime, ei tasu loole poolt oma peast juurde keevitada ja oma mingitest olnud olukordadest põhjapanevaid järeldusi teha teise elu kohta.
Nii ehk naa, nii “daamilik” ja “mittepealetükkiv” ei saa nüüd ka olla, et ise kunagi ühendust ei võta. Ei pea mingi “kas sul on keegi teine!?” peale lendama ometi pooltuttavale, kelle meelest te pole (ja polegi) veel mingi paar. Aga täiesti neutraalses lõbusas stiilis “hei, kas sa oled külmas vannis käinud selle kuumaga?” tsaumisteed sõnumit on ok saata.
Aga täiesti neutraalses lõbusas stiilis “hei, kas sa oled külmas vannis käinud selle kuumaga?
Mis pagana kuumaga? 05.06 ei olnud kuum.
Ja nüüd, nädal hiljem hakata midagi urgitsema, kui varem plokk peal oli, on kah juba imelik. Tehes lolli näo nagu midagi poleks juhtunud.
Kui te peale sinu töökohavahetust enam kokku ei saanud ja ainult FB-s suhtlesite, siis mulle küll tundub, et mehe jaoks olid sa eelkõige hea töökaaslane ja vestluspartner, kuid muid tundeid tal sinu suhtes ei ole.
Kui oled mehest huvitatud, siis kirjuta talle ise a`la “Tere, mis töö juures uudist” või kui veel rohkem julgust kogud, siis “Pole ammu näinud, millal puhkad, võiks kokku saada”. Vastab mees siis kuidas vastab, aga vähemalt oled omalt poolt ka suhtluse jätkumiseks midagi teinud.
Kas teemaalgataja kirjutas siis või mitte?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
