Tere
Elu ja surma küsimus.
Mul on probleem naisterahvaga, kes kirub, sõimab, nähvab pidevalt. Mutikesed istuvad maja ees, istutavad lilli, tema nähvab – ei no pole muud teha kui maja ees passida või?
Teenindaja ei valda keelt piisavalt hästi – pikk pikk kirumine kui putsis on eesti riik ja igasugused rahvused lollakad. Üldse on kõik lollakad. Koomilises teleseriaalis tegelased lollakad – hallooo see on meelelahutuslik huumorisaade, et tuju tõsta. Mehed on lollakad. Inimesed on lollakad. Kõik rahvused peale eestlaste on lollakad. Abikaasad kõik kes.eelnevalt on olnud, on lollakad, tuppes munnid, ei hooli, ei toeta, ei tee midagi, kasutavad teda ära.
Olgu, kõik see eelnev on vähemalt kaudne, mitte mulle suunatud aga paraku on sama kirumine suunatud ka minule – olen ka lollakas, jään jalgu ja saan sõimata, iga teine mu mõte ja sõna pälvib kirumise, ei hooli, ei toeta. Ei ma istu ega astu õigesti, eriti hull kui suu lahti teen ja julgen olla teistsugusel seisukohal.
Samas selle kirumise ja sõimamise kõrval on ristivadtupidine positiivne jutt. Ühel hetkel saan sõimata, teisel hetkel olen hea ja kallis. Ütleb et saan valesti aru, ta tegelikult nii ei arva ega suhtu nagu kirudes sõimab ja nähvab. möh? Kas nii käibki?
Ise väidab, et kirumine on normaalne elu osa ja minul on probleem et ei tule emotsioonis kirumise ja sõimamisega toime. Et olen egoist ja ei hooli piisavalt, et teda toetada.
Jah, mõistan et kui kokku jooksnud omadega ja ei suuda kuidagi enam toime tulla juhtub ikka kirumist ette tulema aga minu enda suhtumine on pigem selline, et kirumine, nähvamine pole midagi positiivset vaid pigem ikka negatiivne ilming, mida ma pigem pyyan vältida ja vabandan kui juhtun kiruma. Nähvan üldse ainult olukorras kus inimene on mulle hingepõhjani vastumeelne. Tema nähvab pidevalt, kuigi väidab et justkui peab mind kalliks inimeseks. Ütleb et nii ongi normaalne ja mina olen ebanormaalselt hellake. Arusaamatu.Ta peab seda loomulikuks suhtlemisviisiks – kiruda, nähvata, sõimata.
Tean et siin on palju naisi, ehk avaksite seda kirumise, nähvamise ja sõimamise vajalikkuse ja loomulikkuse teemat. Millest ma aru ei saa?