Mul on nii kahju, et sa selle läbi elama pead. Ma ootasin rasedust 3,2a, mis ka peetus. Ma kujutan ette, kui õnnetu sa oled. Tunnen sulle nii südamest kaasa.
Mina käisin väikses kohalikus haiglas. Läksin kohale, mind saadeti kohe sinna ruumi, kus protseduur ka tehti. Seal anti mulle haigla riided ja pidin aluspükstele sideme panema aga aluspüksid jalast ära võtma. Need aidatakse sulle jalga kui puhastus on tehtud. Sellest kuidas ma aluspüksid jalga sain ei tea ma midagi.
Kui haigla riided selga sain siis tuli minu juurde narkoosi arst. Küsis veel kord kõik üle, rahustas mind, et valu ma tunda ei saa, et ta jälgib mind terve aja monitorilt, et kui ykskõik mis anomaalia tekib siis protseduur katkestatakse. Ma polnud varem narkoosis olnud ja kartsin sellepärast, et äkki ikka on valus.
Siis tuli arst ja 2 õde. Ruumis siis kokku mina + 4 inimest. Mul paluti pukki minna. Pandi mask näole ja 45min hiljem ärkasin voodis (mis oli samas protseduuri toas) teki all, aluspüksid jalas. Õde käis mind korra vaatamas, ütles, et ma veidi veel puhkaks. Magama ma enam ei jäänud. Passisin tunnike telefonis ja siis lubati koju. Autoga muidugi sõita ei tohtinud, mulle tuli abikaasa järgi.
Kohale läksin kella 9-ks. Söömata/joomata. Võtsin mahla ja jogurtit kaasa. 9.30 tuli narkoosiarst. 10 paiku tehti protseduur ja 12 paiku läksin haiglast minema.
Samal ja järgmisel päeval kõht kergelt valutas, verd ei tulnud mul üldse palju. Täpselt selline tunne nagu oleks sellised kergemad päevad. Veritses 3-4 päeva. Haiguslehe sain 2 nädalaks aga nädal hiljem helistasin ise, et kas tohin tööle minna, lubati. Päevad olid täpselt 4 nädalat peale puhastust ja siis käisin veel korra kontrollis – kõik oli korras.
Füüsiliselt oli see minu jaoks väga kerge – kiire ja lihtne. Emotsionaalselt aitas mind mu mees. Ta muidu on selline “kui ma teen näo, et seda pole olemas siis äkki see kaob ära” tüüpi inimene aga seekord tema süstis minusse usku, et see on kõigest tagasilöök, mitte lõpp, et me lähme edasi. Ma nii loodan, et su elus on ka inimene, kes võtab sul käest ja ütleb: “Koos saame me kõigega hakkama.”
Pai!