Võiksid, võiksid. Aga paljud neist ei saagi lapsi, sest ootasid liiga kaua.
Väga marginaalne osa. Ja et sa teaks, iga kell jään enne looduse tahtel lastetuks, kui saan lapsed olukorda, kus neil ei ole hea kasvada ja minul neid kasvatada. Lapse kõrvalt on oma majanduslikku olukorda parandada kordades raskem kui lapseta.
Jeesus. See siis pole isegi mitte päris äri, vaid mingi püramiidskeem. Reaalne oht on, et ta mingil hetkel hakkab veel võlgu võtma, et ärisse ikka rohkem investeerida ja siis saab kõigega vastu pükse.
Tahaks väga loota, et see on mingi libateema, sest no nii rumal ei saa ju olla et sellisega laps teha.
Võrkturundus? Jookse, see läheb ainult hullemaks, hea, et teil oma kodu ei ole (sest sellest oleksite varsti ilma).
Miks te kõik mehe kaela lükkate? Kus on naise vastutus? Üks laps vaja üles kasvatada, raha pole, elamist pole, aga niiiii tahan last ja vaja veel üks virelema tuua.
Me kõik oleme üritanud talle selle lyconeti suhtes mõistust pähe panna, aga tema nii kindel endas, et hakkab sellega teenima.
See on haigus. Või usk. Mida iganes, nimeta, kuidas tahad.
Jah, seal VÕIB teenida, tõenäosus on pisut väiksem, kui loteriid mängides võita aga osad siiski teenivad.
Aga need on üks miljonist ja nad on ise samuti teistsugused, kui sinu mees. Aktiivsed, hakkajad, usinad jne, mitte diivanil arvutimängijad.
Sinu mehe taoline ei hakka seal MITTE IIALGI teenima, see on küll 150% kindel.
Ehk siis sa peadki temaga käituma nagu haigega – tänitamine, sõim jne, see on kõik keelatud. Ta peab ise sellest terveks saama. Sa võid lihtsalt oma arvamuse välja öelda, ku ta küsib, aga ei midagi enamat.
Ja pead talle kindlad reeglid kehtestama. Et teenib sellise ja sellise summa, siis koju tuleb panustada nii ja nii palju. Üür, kommud, söök, lastekulud jne. Kui midagi üle jääb, siis selle las “investeerib”. Aga selge, et see on mahavisatud raha, mida kunagi tagasi ei saa.
Haigega koos elades ilmselt sa praegu suurema pinna peale kolida ei saa. Kui sa just iise oma sissetulekut järsult ei suurenda, aga see on ebatõenäoline, kui tuleb veel üks laps.
Seega tuleb kuidagi sealsamas hakkama saada.
Soovitus su mehele äri laiendamiseks:
Kanal2 on tööpäeviti saade Mängi ja võida. Sealt saaks ta samuti kasumit teenida.
Lyconet muudab inimese iseloomu ja paneb ta enda oma suhteid lõhkuma kui nad ta ‘ärilisi’ eesmärke ei täida. Nad ise õpetavad seda koosolekutel
Sellega rikkaks saab siis kui sa suudad edukas välja näha ja ennast teistele müüa – näe mina sain rikkaks, sina saad ka, tule koolitusele mis maksab nii palju. Muudel meetoditel üldse mingi sissetuleku kasvatamine võtab aastaid rohkem kui täiskohaga tööd ja algset suurt investeeringut. Hea kui oleksid ka alustuseks juba natuke kuulus.
Sa ise tead kas su mehes on materjali et neile kriteeriumitele vastata.
Veel üks asi keegi ei tee ‘äri’ peale selliste võrkturundajate. Ülejäänud julgevad välja öelda millega nad päriselt tegelevad ja kuidas raha koju tuleb.
Tal eesmärk oktoobriks level 4 ära teha. Koguaeg hõiskab sellest.
Reaalne elu on aga selline:
Küll aga tunnistas üks restoranipidajast Lyconeti-inimene, et tema on Lyconetti investeerinud 60 000 eurot, aga tagasi saanud 58 000 eurot. Tõsi, ta on alles madala level’ itegija, tõelised tipud tulevad kuskil kuuendal tasemel.
Milllal sinu mehel 100 000 investeeritud saab?
meie elasime kolmekesi 11m2 kööktoas, kus polnud isegi mingit koridori. väliskoridorist astusidki enda tuppa ja nüüd kurdab keegi, et ei mahu neljakesi 35m2 kahetoalisse ära…
beebi on algul koos teiega ja aastasena kolib suurema lapsega ühte tuppa.
mis asju teil nii hirmasti on, ma ei saa aru, et need kusagile ära ei mahu? osta korvriiulid, tekita mingi kastisüsteemid
https://www.jysk.ee/hoiustamiseks.html
https://www.hansapost.ee/et/moobel-ja-sisustus/moobel/riiulid/korvriiulid/
Tema hakkaks elukorralduse peale mõtlema vist alles siis kui beebi sündinud.
päris kindlasti ei hakka siis ka. ja otsigu endale päris töö, selle Lyconetiga võib soovi korral kõrvalt tegeleda, see “äri” ei hakka teile küll elamiseks vajalikku raha sisse tooma.
Tänitamine siin küll asjakohane ei ole.
Mina soovitan keskenduda mehega suhtlemisele. Tundub, et ka tema tunneb end halvasti, pole eluga rahul, võib-olla ka depressioon – kuna miks muidu see mängudele keskendumine jne. Pöörduge nõustaja poole, olen päris kindel, et teil oleks sellest abi. Lihtsalt et õppida omavahel suhtlema, teineteist kuulama.
Äkki vähemalt nii palju aitab, et rohkem lapsi ei vorbi?
meie elasime kolmekesi 11m2 kööktoas, kus polnud isegi mingit koridori. väliskoridorist astusidki enda tuppa ja nüüd kurdab keegi, et ei mahu neljakesi 35m2 kahetoalisse ära…
HAH! Meie elasime kuuekesi 3m2 keldriboksis, kus polnud akentki ja keegi ei kurtnud, et ruumi oleks vähe.
See on nii ilmselgelt libateema esimesest postitusest alates, kuidas te viitsite veel kaasa vahutada?
soovitan vaadata kriitilise pilguga üle kõik mööbel. Kõikide voodite all peab olema panipaik/kast. Ka reisikohvreid on võimalik kasutada panipaigana, et nad niisama tühjalt jalus ei seisaks. Diivan peab olema kastiga jne. See annab palju võimalusi asjade ärapanemiseks. Järgmine samm on kapid – laeni kapid on parimad, siis on kõige suurem mahutavus. Aga see sobib pigem laiale karderoobisüsteemile. Nii et kui ei ole laeni kappe, siis muretseda kenad viisakad karbid, mida saab ka jyskist, ja asjad, mida igapäevaselt ei tarbi, karpidega kapi otsa (hooajalised riided).
ka võrevoodeid on alumise pesukastiga – kasutatult saba ka mõistliku hinnaga. Aga võibolla teil kitsikuses on lahenduseks hoopis nö vooditasku – see on nagu pool võrevoodit ainult, kinnitatakse vanemate voodi külge, nii et ei oleks kitsas ja beebi magab siis kaisus.
See, et mees jätab asjad vedelema, eks sellel teemal tuleb lihtsalt tõsisemalt rääkida mehega, et asjad pandaks omale kohale. Vajadusel tekitada see koht. Näiteks minul on magamistoas üks tool, mis tavaliselt ägiseb minu riidehunniku all, aga kõik on vähemalt seal tooli peal, mitte igal pool. Kui ukse taga on ruumi, siis saab sinna nagid panna ja nagisse asju riputada jne.
Ehk siis alusta sellest, et vaata elamine kriitilise pilguga üle, kuhu saaksid tekitada panipaiku juurde nii, et pindala ära ei võta – lahendus ongi millegi alla või millegi peale.
Ära unusta üle vaadata ka kööki (võimalused jälle kapid laeni), kui ikka magamistubadesse asjad ei mahu, siis miks mitte köögis kappides hoida mingeid vähemvajalikke asju (kasvõi mänguasjad, mida hetkel ei kasuta, ajutiselt silma alt ära pandud asjad). Vannituba (kas on võimalik sinna mingeid lisariiuleid seintele tekitada, kus rätikuid hoida, vmt, et ei peaks mitte midagi vannitoa-tarvetest kuskil mujal kappides ladustama)
Ja muidugi hind aka kriitiliselt, kui vajalikud on olemasolevad mööbliesemed ja neil sisalduvad esemed (vihjeks eelkõige vitriinriiulid, raamaturiiulid, nipsasjakesed ja raamatud, mida vb keegi enam ei loe). Kui ikka ruumi pole, siis ruumi pole ja asju koju ei kogu. Raamtuid saab raamatukogust.
Võõra inimesena saab anda sellist nõu. Otsida suurem elamine. Sellises kohas Eestis, kus võimalik üürida või osta, mis on taskukohane ja kus on olemas ka kool, lasteaed ja pood ja mingid tööandjad-töökohad. Igatahes on see mõistlikum lahendus, kui kitsikuse pärast lahku minna.
Soovitan sellepärast, et mina olen nii teinud.
Mees sul ilmselt on rohkem “mees” kui päris mees, sest täiskasvanud arukas inimene ometi peaks aru saama, et päevad otsa arvutit mängides ja võrkturundusse raha sisse küttes ei saa muud kui kogu oma maisest varast lahti ning lisaks veel võlad kaela.
Ei hakka selline sul küll perele leiba lauale teenima, hea, kui vahel lastegagi tegeleda viitsiks arvutiga mängimise asemel ja enda järelt natuke koristaks.
Parem võta pere rahaasjad enda kätte kohe nüüd, et teil oleks millest elada, sest varsti mehe tõttu võibolla ei ole enam.
Asjade osas on siin juba head nõu antud ja kitsikuse vastu aitab praegu hästi õues jalutamas käimine. Mehe võiks kah jalutama kaasa võtta, pole tal vaja arvutis mängida pidevalt.
Kui sulle mees meeldib, siis pead ilmselt leppima sellega, et pead talle emaks olema ja ise perekonna eest vastutama. Mees muidugi peab siis nõustuma sellise rollijaotusega. Võibolla kunagi tuleb talle aru pähe, võibolla ei tule.
Mida edasi ma teemalagataja postituis loed, seda enam kindel, et see ei ole tõene teema, vaid liba.
No ei ole võimalik, et naine lepiks sellise eluga… lihtsalt ei ole võimalik!
Olen suhteliselt lähedalt näinud, kuidas üks teine püramiidskeem ühe pere lõhkus.
Läks maja, tutvusringkond, naise tugivõrgustik… Võlad on tänaseni – mõlemal, kuigi nad pole enam mitu aastat koos. Naine sai vähemalt sõbrad tagasi.
Kuulge, probleem ei ole teil üldse mitte korteris või liigsetes asjades, vaid hoopis lyconetis! Jumala eest, vähemalt dekreedirahade/emapalga eest osta lapsele riideid ja vanker, mitte ära anna seda “mehele” “investeerimiseks”!
Kui juba suhte alguses oli näha, et mees pole eriline rahateenija ja mängib arvutimänge! siis nagu halloo, mul oleks kohe häirekell tööle läinud. Miks tahetakse elada koos mehega kes ei suuda võimaldada perele normaalset korterit ja nagu reaalselt finantstuge? Muidugi ei pea mees tervet naise ja laste elu kinni plekkima aga eluasemesse ja laste ellu ju võiks siiski panustada.
Kahjuks ei oska ma sulle ühtegi head nõu anda aga ehk saad ikka kuidagi hakkama, sest nagu näha su mees sellest huvitatud ei ole, mängib arvutimänge ja oma peret elatada ei suuda normaalselt.
Beebi mahub igale poole ära. Kahju on hoopis sellest 6 aastasest. Ema tunnete pärast peab peatne koolilaps elama kitsikuses mingi võõra onuga ja ka veel rahanägelemisi pealt tunnistama. Kas tõesti on meest nii väga vaja – meest, kes ei paku muud kui silmarõõmu. Seda asja saad muideks edasi nautida ka lahus elades.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
