Teema: Kiusamine

Kui kiusaja ema nii arvas, algab kiusaja kiusamine kodusest suhtumisest, et kiusata on lahe ja teised selles ise süüdi. Muutuma peab siin kiusaja enda suhtumine, kes vahetagu ise kooli. Ei, mina kooli ei vahetaks, vaid hingaks sellele kiusajale kui ka tema emale veel raskemini kuklasse. Ära lase sel kiusaja emal end seal kooli ümarlaual nurka suruda ega kiusata absurdsete väidetega, et sinu laps on süüdi. Esita küsimusi, lase tal selgitada, kus on sinu lapse väidetav süü, vaidle täiega vastu, iga väide, iga lause vaidle vastu, kuni lõpeb see süüdistamine ja hakkab nägema, et kiusamine on vale. Räige kiusamise eest on sul võimalik ka politseisse avaldus teha. Lastekaitse asjasse pühendada või ma ei tea, mis teha annab.

#3872866:

Kas olete ikka mõistuse juures? Mida hekki saab teha kooli tugipersonal, kui lapsevanem õigustab ja kiidab takka? Raiu endale pea sisse – koolil ega eriti klassijuhatajal või tugipersonalil pole mingeid õigusi. Ongi vaid üks mõjutusvahend – pedagoogiline vestlus ja kui see ei aita, siis nii ongi.

Minu teada on kaks mõjutusvahendit veel: käskkiri ja mitterahuldav käitumishinne, kui on mingi tõestatav karm kiusamisjuhtum esinenud, ja koolist mõneks ajaks kõrvaldamine. Need ei pruugi ka muidugi mõjuda, aga tasub vähemalt proovida ju.

Kui tegu ikka on vaimselt normaalse lapsevanemaga, ei ole ta kindlasti huvitatud, et satuks lastekaitse huviorbiiti. Teinekord piisab juba mainimisest, mis teha saaksid, et asi lõpeks. Teinekord on see hane selga vesi. Mis inimestega sul tegu on selle lapsevanema ja tema lapse näol, on väga raske siin öelda. Kui kooli poolt on tehtud kõik, mis võimalik ja kiusamine jätkub, on aeg astuda järgmine samm ja anda asjale ametlik käik. Ise kindlasti ei ootaks seda, et asi iseenesest laheneks ega ootaks, et süveneb. Võta ühendust näiteks pädeva advokaadiga, kust saad ehk nippe, mida saaksid veel ette võtta, kuidas vormistada pöördumised ja muud head nõu.

Huvitav küll kuidas laps ise süüdi. See saab ainult nii olla et algas kõik mingist väikesest asjast mida sinu laps tegi või ütles. Ja nüüd kiusaja maksab kätte ja enam ei lõpeta ega oska piiri pidada.

Kui on näha, et asi ei lahene, siis mina vahetaks kiiremas korras kooli. Minu laps talus ka kiusamist, kool tegeles, lahendust ei tulnud. Ma ei saa öelda, et oli ränk kiusamine, aga see-eest pidev. Praegu on laps gümnaasiumis ja näen, millist mõju see kiusamine põhikoolis talle on avaldanud. Nüüd tunnistab ta ise ka, et oleks pidanud mind kuulama ja kooli vahetusega nõus olema.

Kui üle ei jää muud, kui koolivahetus, siis enne koolivahetust võtaksin küll praeguse kooli õpetaja ja muud tegelased tõsiselt ette. Dokumenteeriksin iga päev juhtunu ning saadaksid vastavad e-kirjad õpetajale jt koolis. Käisin iga päev koolis õpetajaga vestlemas, et milliseid samme on ette võetud ja raporteeriksin sellest, mis vahepeal on juhtunud. Kindlasti on ka mõni meediaväljaanne nõus kajastama kiusamise järjejuttu iganädalaselt kuni lõpplahenduseni ehk koolivahetuseni. Ise sotsiaalmeedias igapäevaselt kiusamist kajastades kogud ka kindlasti palju klikke ja tähelepanu. Oleksin viisakas, aga äärmiselt järjekindel. Ühesõnaga, kiusaksin kooli kõigi vahenditega, kuni kool probleemi lahendab. Iga kell saab kooli vahetada, aga enne saab senise kooli seltskonna suplema panna.

Minu lapsel oli ka kiusaja. Selline laps, kes käis mu lapsel kannul ja iga päev mitmeid kordi päevas soigas midagi vaikse häälega. Nagu vesi, mis uuristab pikapeale kivi sisse augu. Selline psühholoogiline kiusaja. Käisin mitmeid kordi kaebamas ja iga kord, kujutage ette, see kiusaja rääkis, et minu laps kiusab hoopis teda! Jutt oli täpselt ümberkeeratud minu lapse vastu, et mida tema tegi minu lapsele, ütles, et minu laps tegi hoopis talle. See laps oskas valetada nii, et silm ka ei pilkunud peas. Super, mis inimene sellest veel täiskasvanuna tuleb. Lahti temast lõpuks ikkagi saime, kuid aega ja närvirakke kulus nii mul kui lapsel. Just järjekindlus oli see, kuidas saime kiusajast lahti.

#3873699:

Minu lapsel oli ka kiusaja. Selline laps, kes käis mu lapsel kannul ja iga päev mitmeid kordi päevas soigas midagi vaikse häälega. Nagu vesi, mis uuristab pikapeale kivi sisse augu. Selline psühholoogiline kiusaja. Käisin mitmeid kordi kaebamas ja iga kord, kujutage ette, see kiusaja rääkis, et minu laps kiusab hoopis teda! Jutt oli täpselt ümberkeeratud minu lapse vastu, et mida tema tegi minu lapsele, ütles, et minu laps tegi hoopis talle. See laps oskas valetada nii, et silm ka ei pilkunud peas. Super, mis inimene sellest veel täiskasvanuna tuleb. Lahti temast lõpuks ikkagi saime, kuid aega ja närvirakke kulus nii mul kui lapsel. Just järjekindlus oli see, kuidas saime kiusajast lahti.

Sellel kiusajal oli ilmselt mingi autismi vorm (võimalik et ka diagnoosimata). Autistidele hästi tüüpiline käitumine

#3874080:

#3873699:

inu lapsel oli ka kiusaja. Selline laps, kes käis mu lapsel kannul ja iga päev mitmeid kordi päevas soigas midagi vaikse häälega. Nagu vesi, mis uuristab pikapeale kivi sisse augu. Selline psühholoogiline kiusaja. Käisin mitmeid kordi kaebamas ja iga kord, kujutage ette, see kiusaja rääkis, et minu laps kiusab hoopis teda! Jutt oli täpselt ümberkeeratud minu lapse vastu, et mida tema tegi minu lapsele, ütles, et minu laps tegi hoopis talle. See laps oskas valetada nii, et silm ka ei pilkunud peas. Super, mis inimene sellest veel täiskasvanuna tuleb. Lahti temast lõpuks ikkagi saime, kuid aega ja närvirakke kulus nii mul kui lapsel. Just järjekindlus oli see, kuidas saime kiusajast lahti.

Meil oli ka sarnane psühhoterror koolis. Käis kannul, ootas vetsu ukse taga, helistas õhtuti ja kui vastu ei võtnud saatis massiliselt sõnumeid kõik võimalikest kanalitest. Kui mu laps sellele suhtlusele lõpu tegi, siis tembeldati ta koolikiusajaks.

Ja täpselt sama, nagu eelpool kõneljal, kõik jutt pöörati minu lapse vastu.

Imelik viis kiusata jah, aga näib, et levinud.

Loen ja imestan, et kool on sekkunud, aga tulemusi pole!? Mu laps “kiusas” ka teist öpilast sellega, et oli kustutuskummi täis sodinud (kusjuures söbranna kustutuskummi, ja igavusest lihtsalt joonistas sinna kummi peale). Sellest tehti nii suur draama! Sellest nii mitu aastat möödas, et ei mäleta köike enam, aga jah Soomes elame ja siin suhtutakse igasugusesse kiusamisse VÄGA tösiselt!

#3893073:

Loen ja imestan, et kool on sekkunud, aga tulemusi pole!? Mu laps “kiusas” ka teist öpilast sellega, et oli kustutuskummi täis sodinud (kusjuures söbranna kustutuskummi, ja igavusest lihtsalt joonistas sinna kummi peale). Sellest tehti nii suur draama! Sellest nii mitu aastat möödas, et ei mäleta köike enam, aga jah Soomes elame ja siin suhtutakse igasugusesse kiusamisse VÄGA tösiselt!

Selge reaktsioon kiusaja vanemalt – see oli ju sõbranna! Nagu sõbranna vanemate raha eest ostetud eset võiks rikkuda?
Täiesti uskumatu suhtumine!

See kiusaja ema suhtumine pole õige. Selle perega tulebki tööd teha. Ja mitte paluda neil seda teha või soovitada. Nüüd tuleks asi niikaugele saada, et seda saaks nõuda. Ja naf peaksid seda tegema. Koostööd, et neile selgeks teha, et neil on asjad valesti.

#3873224:

Kool peab kiusaja pere elu ebamugavaks tegema. Regulaarne kooli kutsumine, reageerimine, märkused. Küll neil siis kodus ära tüütab see teema ja ehk tõmbavad tagasi…..aga muidugi ei pruugi.

Samuti tasub teiste vanematega nõu pidada ja koos kiusamine avalikuks teha. See on ka kiusajale ebamugav moment.

Õige.

#3872948:

Kui tegu ikka on vaimselt normaalse lapsevanemaga, ei ole ta kindlasti huvitatud, et satuks lastekaitse huviorbiiti. Teinekord piisab juba mainimisest, mis teha saaksid, et asi lõpeks. Teinekord on see hane selga vesi. Mis inimestega sul tegu on selle lapsevanema ja tema lapse näol, on väga raske siin öelda. Kui kooli poolt on tehtud kõik, mis võimalik ja kiusamine jätkub, on aeg astuda järgmine samm ja anda asjale ametlik käik. Ise kindlasti ei ootaks seda, et asi iseenesest laheneks ega ootaks, et süveneb. Võta ühendust näiteks pädeva advokaadiga, kust saad ehk nippe, mida saaksid veel ette võtta, kuidas vormistada pöördumised ja muud head nõu.

Ja see ka õige.
Niisama ümarlauatada pole mõtet, kui see ei aidanud.

#3893139:

Selge reaktsioon kiusaja vanemalt – see oli ju sõbranna! Nagu sõbranna vanemate raha eest ostetud eset võiks rikkuda? Täiesti uskumatu suhtumine!

Nagu päriselt ka, kas see on kiusamine või lapse rumal temp? Kõik asjad ei ole kiusamine. Muidugi võis olla, et ta iga päev alustas oma koolipäeva sõbranna kustukummi sodimisega. Kahjuks selliste asjade suureks puhumine jätab varju tõsised kiusamise juhtumid ja jätab ruumi nö koefitsendiga suhutumisele.

#3893680:

#3893112:

Digitaalsest kiusamisest jäävad ju ometi tõendid maha: sõnumid, postitused, kõnelogi – kas neid ei saa siis argumentidena kasutada? Ja mingid kannulkäimised – kas keegi neid pealt ei näe ja ei saa tunnistada, kes kellel kannul käib?

Kahjuks ei käsitleta järgi käimist, helistamist ja sõnumite saatmist a`la “miks sa ei vasta” ja “millal sa juba vastad” kiusamisena. Küll aga nimetatakse kiusamiseks seda kui pärast pikka sellist ahistamist ühel hetkel “katel pealt lendab” ja ahistaja pikalt saadetakse.

Meie riigis ongi nii, alates uuest ev saabumisest ja seadustest. Meil on süüdlased ikka ohvrid. Olgu vägistamine või ahistamine. Manipulaatorid on esirinnas.