Olen suht tüüpiline kalevipoja naine: mees nädalaid Soomes, mina kasvatan Eestis meie last ja käin vahelduva eduga osaajaga tööl. Tülpimus, läheduse- ja seksinälg kimbutavad juba pikalt, sest elukaaslane (nii palju kui meil seda kooselu üldse enam on) on ka parajalt tuim tükk. Üllatusega avastasin, et tegelikkuses on mul avanenud võimalus kiusatusele järele anda! Nimelt on naabriga (väheke noorem lahku läinud mees) sügise jooksul sujuvalt tekkinud vastastikune keemia ja sümpaatia. ja paar tundi tagasi, kui terrassil suitsu tegime ja jutt jälle kahemõtteliseks läks, andis ta mulle üsna ühemõtteliselt mõista, et tema oleks huvitatud rohkemast. Naersin ta esimese hooga välja, aga nüüd ei anna see mõte enam rahu. Mis siis kui prooviks? Kuni keegi teada ei saa, ei tee ma ju mitte kellegile haiget!
Teema on provokatiivne ja seega saan kindlasti siit paraja pa*arahe ka kaela. Siiski tahaksin teada, mida enamus teist teeks? Minu olukorras? Seda enam, et vahelejäämise risk on väike ja süümekaid (veel) pole? Ma ei oota, et te minu eest otsustaksite, tahan lihtsalt arvamusi/kogemusi kuulda!