Esileht Koolilaps klassijuhatajatele

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )

Teema: klassijuhatajatele

Postitas:
Kägu

tekkis ühe inimesega vaidlus, tema ei usu, et igas koolis ei maksta klassijuhatajatasu. Kas tal on õigus, et kõigis koolides makstakse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kohustust maksta ei ole, aga enamikes koolides midagi ikka makstakse. Meil brutos 80 € lisatasu selle eest näiteks – selle eest tuleb anda kord nädalas klassijuhatajatund, pidevalt infot jagada ning probleeme lahendada, paberimajandusega tegeleda, üritusi ja ekskursioone korraldada, arenguvestlusi pidada jne. Majanduslikult oleks igal juhul mõistlikum pigem selle lisaraha teenimiseks mingi muu väike tööots leida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

sõltub koolist.
meil “maksti” mingil perioodil ÜHE tunni raha lisaks. Arvestades selle töö tegelikku mahtu, oli see summa naeruväärne. Enne ja pärast seda imelikku perioodi ei makstud sedagi, väideti et raha pole selleks riigilt eraldatud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

sõltub koolist.

meil “maksti” mingil perioodil ÜHE tunni raha lisaks. Arvestades selle töö tegelikku mahtu, oli see summa naeruväärne. Enne ja pärast seda imelikku perioodi ei makstud sedagi, väideti et raha pole selleks riigilt eraldatud.

Kas see ei tekita olukorda, et ükski õpetaja ei tahagi enam klassijuhataja olla? Ometi on ju vaja kedagi, kes selle klassi juhtimise enda peale võtab, tegeleb info edastamise ja vanematega suhtlemisega, probleemide lahendamisega jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil makstakse 50 eurot juurde (miinus maksud). Rohkem raha pole, sest riik selleks miskit eraldanud pole. Arvestades selle töö ,,raskust” (ei leia hilisel õhtutunnil paremat sõna), on summa naeruväärne. Oma hobiga (käsitöö) teenin ka rohkem+ süda rahulikum. Ja eks mingi hetk tekibki olukord, et klassijuhatajaks ei taheta või siis jagataksegi ainult infot, arenguvestlusi peetakse vaid nendega, kellega hädasti vaja ning üritustest viiakse läbi ehk jõulupidu ja kevadine ekskursioon, kuigi need pole enam ammu kohustuslikud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja eks mingi hetk tekibki olukord, et klassijuhatajaks ei taheta või siis jagataksegi ainult infot, arenguvestlusi peetakse vaid nendega, kellega hädasti vaja ning üritustest viiakse läbi ehk jõulupidu ja kevadine ekskursioon, kuigi need pole enam ammu kohustuslikud.

Mu meelest on sedagi rohkem, kui mõni klassijuhataja ka raha eest teeb. Pealegi, kui ma ei saaks tasu selle eest, siis ma ei teeks midagi ka. Kindlasti mitte ühtki arenguvestlust, klassijuhatajatundi ega pidu või üritust. Ma ei ole mingi MTÜ.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Klassijuhatamine on õudne töö. Kuskil 80 neto saab selle eest, jah – pere 3 päeva söögiraha.
Meie koolis käivad iga kevad lahingud, et kellele see õudne klassijuhatamine pähe määrida. Töö on ülimalt kohutav. Kui mina peaks seda jõledat tööd kunagi tegema hakkama, lahkuksin kohe koolist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, enamik koole maksab selle eest väikse summa (50-100€ miinus maksud tavaliselt). On aga ka eriti nahaalseid koole, kus ei maksta sentigi (hea juhul vähendatakse natuke tundide arvu, aga sedagi mitte igal pool) ja klassijuhatamine määritakse kaela olgu-tehtud-või-muidu-põhimõttel. Kuna paljud õpetajad on ju kenad inimesed ja oma töö patrioodid, siis ollaksegi nõus, sest keegi peab seda tööd ometi tegema.
Samuti ei maksa arvata, nagu meil oleks igal alal ja igal pool mingi tohutu suur õpetajatepõud. On teatud valdkonnad, kus õpetajatest on puudus (üldiselt klassiõpetajad, matemaatikud, emakeel), ülejäänutest võib aga vabalt olla järjekord ukse taga, no ehk vaid mõnes väikses maakohas mitte. Seega kui oled ülivajalik matemaatik, siis võid muidugi dire oma tasuta klassijuhatamisega kukele saata. Õnnetu ajalooõpetaja aga nutab ja teeb, ka ilma rahata kui vaja. Õnneks enamik koole on ikkagi normaalsed ja midagi maksavad. Teistele lihtsalt suur häbi! Ei oskagi muud öelda. See pole mingi väike töö, mida natuke põlve otsas nokitseda. Juba arenguvestlused on hullumeelne lisatöö. Ja siis veel vanemad kirjutavad tõsimeeli, et miks minu lapse klassijuhataja ei käi lastega seal, tee seda ja toda, korralda reise, ekskursioone, nädalavahetuse lisaüritusi ja jumal teab, mida veel. Aga palun – tulge omast isiklikust vabast ajast ilma lisatasuta ja vastutage oma naha ja karvadega kogu selle rõõmsate rüblikute pundi eest. Ei taha? Huvitav, miks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Oleme jõudnud olukorrani, kus aineõpetajad pole nõus vabatahtlikult klassijuhatajaks hakkama. Vaatamata tasustamisele. Juhtkonna nõudmisel võtavad mitteklassijuhatajad kevadeti loosi. Siis on kolm võimalust – lahkud töölt, nõustud klassi juhatama või suudad juhtkonda kuidagi survestada, et see karikas sinust mööda läheks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina saan klassijuhatajatasu 100€ bruto. Olen väikeklassi õpetaja, 5 last klassis. Ja mina küll armastan olla klassijuhataja. Asjaajamist, korraldamist, vanematega suhtlemist on küll palju, aga see teeb mu klassi mulle veel lähedasemaks. Arenguvestlusi olen teinud juba 2x selle õppeaasta jooksul. Kohustuslik on vist vähemalt 1, aga ma leian, et mida rohkem ma vanematega nende laste arengust räägin, seda parem koostöö mul koduga on. Võib-olla räägiks ma teist juttu, kui mul oleks 26 õpilasega klass, kuid praegu olen ma tõesti rahul klassijuhataja rolliga.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina saan klassijuhatajatasu 100€ bruto. Olen väikeklassi õpetaja, 5 last klassis. Ja mina küll armastan olla klassijuhataja. Asjaajamist, korraldamist, vanematega suhtlemist on küll palju, aga see teeb mu klassi mulle veel lähedasemaks. Arenguvestlusi olen teinud juba 2x selle õppeaasta jooksul. Kohustuslik on vist vähemalt 1, aga ma leian, et mida rohkem ma vanematega nende laste arengust räägin, seda parem koostöö mul koduga on. Võib-olla räägiks ma teist juttu, kui mul oleks 26 õpilasega klass, kuid praegu olen ma tõesti rahul klassijuhataja rolliga.

Jah, 5 lapse juhatamist vs 30 lapse juhatamist võrrelda ei saa.
Lisaks on erivajadustega lastel nn silt juba küljes ja nad ongi leplikumad.
Halvastikasvatatud (mitte erivajadusega) lapsi ja nende vanemaid on palju raskem juhatada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina saan klassijuhatajatasu 100€ bruto. Olen väikeklassi õpetaja, 5 last klassis. Ja mina küll armastan olla klassijuhataja. Asjaajamist, korraldamist, vanematega suhtlemist on küll palju, aga see teeb mu klassi mulle veel lähedasemaks. Arenguvestlusi olen teinud juba 2x selle õppeaasta jooksul. Kohustuslik on vist vähemalt 1, aga ma leian, et mida rohkem ma vanematega nende laste arengust räägin, seda parem koostöö mul koduga on. Võib-olla räägiks ma teist juttu, kui mul oleks 26 õpilasega klass, kuid praegu olen ma tõesti rahul klassijuhataja rolliga.

Ei saa võrrelda asjaajamist, korraldamist ja vanematega suhtlemist 5 lapse ja 30 lapsega klassis. Juba arenguvestluste ajakulu on ikka väga erinev, kui klassis on 5 õpilast või 30. Väikeklassis võid iga lapsevanemaga 6 korda siis teha. Samas on ka suures tavaklassis vaja lisaks arenguvestlusele kutsuda lapsevanemaid kooli vestlusele ka muul ajal ja muudel põhjustel. Igapäevane asjaajamine, korraldamine, probleemide lahendamine, raha kogumine, õppekäikude/ekskursioonide organiseerimine ja seal laste eest vastutamine, lapsevanematega suhtlemine sinna veel juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru neist, kes ei taha klassijuhatajad olla ja ikka on? Miks te ei keeldu? Mina näiteks keeldun igal juhul, maksku palju tahavad – ma ei tee seda tööd ühegi raha eest. Ja kui mind sellepärast ühel päeval lahkuda palutakse, siis lahkungi.
Nii ongi. Seiske ometi enda eest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru neist, kes ei taha klassijuhatajad olla ja ikka on? Miks te ei keeldu? Mina näiteks keeldun igal juhul, maksku palju tahavad – ma ei tee seda tööd ühegi raha eest. Ja kui mind sellepärast ühel päeval lahkuda palutakse, siis lahkungi.

Nii ongi. Seiske ometi enda eest.

Võib-olla on õpetajatel mingi vastutustunne, mis mõnel juhul ületab enese alahoiuinstinkti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru neist, kes ei taha klassijuhatajad olla ja ikka on? Miks te ei keeldu? Mina näiteks keeldun igal juhul, maksku palju tahavad – ma ei tee seda tööd ühegi raha eest. Ja kui mind sellepärast ühel päeval lahkuda palutakse, siis lahkungi.

Nii ongi. Seiske ometi enda eest.

Võib-olla on õpetajatel mingi vastutustunne, mis mõnel juhul ületab enese alahoiuinstinkti.

Just vastutustunne ei lubagi mul klassijuhatajaks hakata. Orjatöö, mida nagunii ei suuda nii hästi teha, kui peaks. Ma mõistan, kui inimene tahab olla ja talle meeldib. Aga vastu tahtmist?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Klasssijuhataja ametikoht on oma aja ära elanud. Tegelikult riigi poolt sellist ametikoha nagu klassijuhataja praegu ei olegi, sest pole ka kvalifikatsiooninõudeid klassijuhatajale. Kõik, millega enne tegeles klassijuhataja, on asendatud. Paberkandjal tunnistusi asendab tunnistus e-Koolis või stuudiumis, mida lapsevanem võib ise välja printida. Koopia õigsust kinnitab kooli sekretär. Lõputunnitused trükitakse koolis välja ja allkirjastatakse direktori ja õpetajate poolt. Puudumiste kokkuvõtte tuleb infosüsteemis automaatselt; saripuudujate vanematele saadab teated kooli sekretär ja õpilaste- ja nende vanematega vestleb õppejuhi abi, õppejuht või direktor.Arenguvestluseid õpilastega viib läbi kooli õppejuhi abi, kelle töökohustuseks on lisaks arenguvestluste läbiviimisele ka korralda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tegevuse korraldamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Klasssijuhataja ametikoht on oma aja ära elanud. Tegelikult riigi poolt sellist ametikoha nagu klassijuhataja praegu ei olegi, sest pole ka kvalifikatsiooninõudeid klassijuhatajale. Kõik, millega enne tegeles klassijuhataja, on asendatud. Paberkandjal tunnistusi asendab tunnistus e-Koolis või stuudiumis, mida lapsevanem võib ise välja printida. Koopia õigsust kinnitab kooli sekretär. Lõputunnitused trükitakse koolis välja ja allkirjastatakse direktori ja õpetajate poolt. Puudumiste kokkuvõtte tuleb infosüsteemis automaatselt; saripuudujate vanematele saadab teated kooli sekretär ja õpilaste- ja nende vanematega vestleb õppejuhi abi, õppejuht või direktor.Arenguvestluseid õpilastega viib läbi kooli õppejuhi abi, kelle töökohustuseks on lisaks arenguvestluste läbiviimisele ka korralda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tegevuse korraldamine.

Vabandust, aga millises koolis see nii on?
Trimestri tunnistusi me jah välja ei anna, õppeaasta lõpul aga küll ja need trükib klassijuhataja. Vaja eraldi trükkida tunnistuse pealis ja siis hinnetega sisu. 500 õpilasega koolis ei ole mõeldav, et sekretär trükib 1000 lehte paberit – kõikide nimede trükkimine pealisele + e-koolis erinevate tunnistuste avamine võtab siiski kohutava aja. Ka lõputunnistuse aitab meie koolis õppejuhil trükkida klassijuhataja, st koos kontrollitakse ja sisestatakse süsteemi hinded, et kõik oleks ikka õige ja kahe inimese poolt kontrollitud.
Saripuudujatega tegeleb ikka klassijuhataja, samuti sisestab puudumiste põhjendused. Arenguvestluse läbiviimine õppejuhi abi poolt on ju täielik mõttetus – ta ei tunne õpilasi nii palju. Kes on üldse õppejuhi abi? Koolis on direktor, õppejuht ja sekretär. Mingit õppejuhi abi ei ole olemas enamikes koolides.
Klassidega õppekäikudel ja ekskursioonidel käib ka õppejuhi abi? Ma ei taha ettegi kujutada selle inimese töökoormust…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks te ei keeldu? Mina näiteks keeldun igal juhul, maksku palju tahavad – ma ei tee seda tööd ühegi raha eest. Ja kui mind sellepärast ühel päeval lahkuda palutakse, siis lahkungi.

Kui palju on teie koolis klasse ja kui palju õpetajaid? Paljudes koolides on neid sama palju, st et kui keegi keeldub, jääb klass ilma klassijuhatajata.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Miks te ei keeldu? Mina näiteks keeldun igal juhul, maksku palju tahavad – ma ei tee seda tööd ühegi raha eest. Ja kui mind sellepärast ühel päeval lahkuda palutakse, siis lahkungi.

Kui palju on teie koolis klasse ja kui palju õpetajaid? Paljudes koolides on neid sama palju, st et kui keegi keeldub, jääb klass ilma klassijuhatajata.

Mõnel õpetajal on kaks klassi. Ja ilmselt on meil rohkem õpetajaid kui klasse. On hulk gastrolööre ka ja nii mõnigi täiskohaga õpetaja, kel klassi pole.
On juhtkonna asi klassidele juhatajad leida või mitte leida, ma isegi ei vaeva sellega oma pead. Ma ei visku ohvrialtarile, enne lahkun, ja ma pole ainus omataoline.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

…On hulk gastrolööre ka …

oh, kuidas ma jälestan sellist suhtumist.
nimetad gastrolööriks kolleegi, kes töötab mujal, kuid käib 2-4h nädalas sinu koolis mingit ainet andmas, kuna teie koolis lihtsalt pole tema eriala õpetaja jaoks rohkem tunde ning ainult selle 2-4h koolis töötades (100-200€/kuus miinus maksud) peret ülal ei pea?

koolis kus ma töötasin, oli ka mõnel täiskohaga (või peaaegu täiskohaga) õpetajal selline suhtumine. Aga kui need, kes selliste õelutsejate poolt – igaüks PEAB olema klassijuhataja, igaüks peab olema terve päeva söökla korrapidaja, ka isegi siis, kui ta 2h nädalas koolis viibib jne – välja söödi, ära läksid, siis millegipärast ei tahtnud keegi neist ülbitsevatest filoloogidest või klassiõpetajatest ise üleöö filosoofiat või keemiat või ettevõtluse aluseid või C-s programmeerimist õpetama hakata…

Please wait...
Postitas:
Kägu

oh, kuidas ma jälestan sellist suhtumist.
nimetad gastrolööriks kolleegi, kes töötab mujal, kuid käib 2-4h nädalas sinu koolis mingit ainet andmas, kuna teie koolis lihtsalt pole tema eriala õpetaja jaoks rohkem tunde ning ainult selle 2-4h koolis töötades (100-200€/kuus miinus maksud) peret ülal ei pea?

Kas gastrolöör on sõimusõna? Seda ma ei teadnud. Olen ka ise gastrolöör.
Lisaks olen ma ju sinu mõttekaaslane, ma ei saa aru, mis asjus sa minu üle nurised ja minu “suhtumist jälestad”?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Klasssijuhataja ametikoht on oma aja ära elanud. Tegelikult riigi poolt sellist ametikoha nagu klassijuhataja praegu ei olegi, sest pole ka kvalifikatsiooninõudeid klassijuhatajale. Kõik, millega enne tegeles klassijuhataja, on asendatud. Paberkandjal tunnistusi asendab tunnistus e-Koolis või stuudiumis, mida lapsevanem võib ise välja printida. Koopia õigsust kinnitab kooli sekretär. Lõputunnitused trükitakse koolis välja ja allkirjastatakse direktori ja õpetajate poolt. Puudumiste kokkuvõtte tuleb infosüsteemis automaatselt; saripuudujate vanematele saadab teated kooli sekretär ja õpilaste- ja nende vanematega vestleb õppejuhi abi, õppejuht või direktor.Arenguvestluseid õpilastega viib läbi kooli õppejuhi abi, kelle töökohustuseks on lisaks arenguvestluste läbiviimisele ka korralda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tegevuse korraldamine.

Vabandust, aga millises koolis see nii on?

Trimestri tunnistusi me jah välja ei anna, õppeaasta lõpul aga küll ja need trükib klassijuhataja. Vaja eraldi trükkida tunnistuse pealis ja siis hinnetega sisu. 500 õpilasega koolis ei ole mõeldav, et sekretär trükib 1000 lehte paberit – kõikide nimede trükkimine pealisele + e-koolis erinevate tunnistuste avamine võtab siiski kohutava aja. Ka lõputunnistuse aitab meie koolis õppejuhil trükkida klassijuhataja, st koos kontrollitakse ja sisestatakse süsteemi hinded, et kõik oleks ikka õige ja kahe inimese poolt kontrollitud.

Saripuudujatega tegeleb ikka klassijuhataja, samuti sisestab puudumiste põhjendused. Arenguvestluse läbiviimine õppejuhi abi poolt on ju täielik mõttetus – ta ei tunne õpilasi nii palju. Kes on üldse õppejuhi abi? Koolis on direktor, õppejuht ja sekretär. Mingit õppejuhi abi ei ole olemas enamikes koolides.

Klassidega õppekäikudel ja ekskursioonidel käib ka õppejuhi abi? Ma ei taha ettegi kujutada selle inimese töökoormust…

See töötab hästi näit. Inglismaal, Hollandis, aga usun, et mujalgi.

Õppekäikudel ei käi kaasas klassijuhatajad, vaid aineõpetajad, kelle ainetes õppekäik toimub.
Ei tohi segi ajada arengu-ja probleemvestlust. Arenguvestlusel probleemidest ei räägita, vaid keskendutakse kooli poolt pakutavatele ja pere ootustele kooli poolt võimaldavate arenguvõimalustele.
Olen külastanud toimivaid koole. Neile tundub selline ülesehitus ainuõige (nii nagu meile klassijuhataja olemasolu). Kui meil keegi klassijuhataja olla ei taha (selleks ka ju kedagi ei õpetata va klassiõpetajad), siis on üks võimalustest võtta tööle õppejuhi abi (ülikoolis õppeprorektor), kes õpilastega toimuvat reguleerib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See töötab hästi näit. Inglismaal, Hollandis, aga usun, et mujalgi.

Ilmselt ei ole sa kursis meie koolisüsteemi ja selle võimalustega.
Me elame siiski Eestis ja paraku raha paneb asjad paika. Ei ole koolidel finantsi, et võtta tööle selline imeinimene. Selge see, et 1000eur kuus palgaga ei hakka keegi sellist tööd tegema ja rohkem paraku meie koolid ei maksa.
Absoluutselt on vahe arenguvestlusel ja probleemvestlusel, see aga ei tähenda, et neid klassijuhatajal pidada ei tule. 500 õpilasega koolis ei tunne õppejuhi abi lapsi sedavõrd, et saaks neid vestlusi läbi viia nii, et neist ka kasu oleks. Kooli võimalustega on ju lapsevanm niisamagi kursis, selleks ei ole vaja küll teda eraldi vestlusele kutsuda, piisab lapsevanemate üldkoosolekust. Õpilase pere/arenguvestlusel tuleks ikka keskenduda sellele konkreetsele lapsele, tema tugevustele ja võimalustele nende arendamiseks. Õppejuhi abil (kui see kusagil peaks eksisteerima) pole paberimajanduse kõrvalt sellega tutvumiseks küll mingit aega ega võimalust.
Õppekäikudel käib kaasas lisaks aineõpetajale ka klassijuhataja, sest 10 lapsega peab olema kaasas 1 õpetaja, meie klassid on aga oluliselt suuremad kui 10 õpilast. Lisaks veel meil tavapärased ekskursioonid, millega seoses aineõpetajatel või õppejuhi abidel pole mingit kohustust…

Tore, kui sinu lapsed käivad koolis ideaalmaailmas, kus on õpetajate elu lust ja lillepidu ja õppejuhi abi teeb kogu paberimajanduse, Eestis aga see nii paraku pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Klasssijuhataja ametikoht on oma aja ära elanud. Tegelikult riigi poolt sellist ametikoha nagu klassijuhataja praegu ei olegi, sest pole ka kvalifikatsiooninõudeid klassijuhatajale. Kõik, millega enne tegeles klassijuhataja, on asendatud. Paberkandjal tunnistusi asendab tunnistus e-Koolis või stuudiumis, mida lapsevanem võib ise välja printida. Koopia õigsust kinnitab kooli sekretär. Lõputunnitused trükitakse koolis välja ja allkirjastatakse direktori ja õpetajate poolt. Puudumiste kokkuvõtte tuleb infosüsteemis automaatselt; saripuudujate vanematele saadab teated kooli sekretär ja õpilaste- ja nende vanematega vestleb õppejuhi abi, õppejuht või direktor.Arenguvestluseid õpilastega viib läbi kooli õppejuhi abi, kelle töökohustuseks on lisaks arenguvestluste läbiviimisele ka korralda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tegevuse korraldamine.

Vabandust, aga millises koolis see nii on?

Trimestri tunnistusi me jah välja ei anna, õppeaasta lõpul aga küll ja need trükib klassijuhataja. Vaja eraldi trükkida tunnistuse pealis ja siis hinnetega sisu. 500 õpilasega koolis ei ole mõeldav, et sekretär trükib 1000 lehte paberit – kõikide nimede trükkimine pealisele + e-koolis erinevate tunnistuste avamine võtab siiski kohutava aja. Ka lõputunnistuse aitab meie koolis õppejuhil trükkida klassijuhataja, st koos kontrollitakse ja sisestatakse süsteemi hinded, et kõik oleks ikka õige ja kahe inimese poolt kontrollitud.

Saripuudujatega tegeleb ikka klassijuhataja, samuti sisestab puudumiste põhjendused. Arenguvestluse läbiviimine õppejuhi abi poolt on ju täielik mõttetus – ta ei tunne õpilasi nii palju. Kes on üldse õppejuhi abi? Koolis on direktor, õppejuht ja sekretär. Mingit õppejuhi abi ei ole olemas enamikes koolides.

Klassidega õppekäikudel ja ekskursioonidel käib ka õppejuhi abi? Ma ei taha ettegi kujutada selle inimese töökoormust…

See töötab hästi näit. Inglismaal, Hollandis, aga usun, et mujalgi.

Õppekäikudel ei käi kaasas klassijuhatajad, vaid aineõpetajad, kelle ainetes õppekäik toimub.

Ei tohi segi ajada arengu-ja probleemvestlust. Arenguvestlusel probleemidest ei räägita, vaid keskendutakse kooli poolt pakutavatele ja pere ootustele kooli poolt võimaldavate arenguvõimalustele.

Olen külastanud toimivaid koole. Neile tundub selline ülesehitus ainuõige (nii nagu meile klassijuhataja olemasolu). Kui meil keegi klassijuhataja olla ei taha (selleks ka ju kedagi ei õpetata va klassiõpetajad), siis on üks võimalustest võtta tööle õppejuhi abi (ülikoolis õppeprorektor), kes õpilastega toimuvat reguleerib.

No võtame tüüpilise linnakooli:
alates 5. klassist on lastel mõni aineõpetajast klassijuhataja. Põhikoolis on 3 paralleeli ja 5 klassi =15 klassi, keda juhatada. Siis veel gümnaasium 6-9 klassiga lisaks, ja veel väikeklassid kuskil 5 kogu kooli peale kokku. Nii et siis tuleb kokku 26-29 klassikomplekti, keda see assistent juhatama peaks. Kui mõelda, et juba õpetaja täistöökoht on 23 tundi nädalas, siis ei jaksaks see universaalne klassijuhataja isegi klassijuhatajatunde nädalas ära anda, rääkimata klassidega kuskil väljas käimisest.
2 inimest ehk juba jaksaks selle töö ära teha.
Iseenesest on mõttel jumet: 1 universaalne asjaajaja kõigile: see võtab lapsevanematel ka tuure vähemaks iga pisiasjaga klassijuhatajat ja õpetajaid tülitama hakata, sest selleks poleks lihtsalt kellelgi enam aega.
Tallina Ülikool võiks klassijuhataja eriala avada uuest aastast ja arvan, et ideel oleks täitsa jumet. Siis tulevad sealt välja õppinud inimesed, kes teavad selle valdkonna seadusi peast ja suudaks professionaalsel tasemel läbi viia keerulisi vestlusi. Alluks otseselt õppealajuhatajale ja toetakski oma tegevusega kooli ja õpetajaid (lapsi toetavaid ametimehi on niigi kogu Eesti täis, neile enam tuge juurde küll pole vaja pakkuda).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Iseenesest on mõttel jumet: 1 universaalne asjaajaja kõigile:

Mõnes koolis ongi juba nn lennujuhid. Aga kuni selle eest täispalka ei saa, on neiks ikka keegi tavaõpetajatest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ee töötab hästi näit. Inglismaal, Hollandis, aga usun, et mujalgi.

Olen külastanud toimivaid koole. Neile tundub selline ülesehitus ainuõige (nii nagu meile klassijuhataja olemasolu).

pole see hollandi koolisüsteem midagi nii ideaalne.
hollandi õpetajad ise vannuvad oma koolisüsteemi üsna maapõhja.
nt õpetaja võidakse muuhulgas üleöö suunata tööle oma maakonna mõnda teise kooli, sest temaga pole töölepingut sõlminud mitte kool, vaid meie mõistes maakonna haridusamet. kujutad sa ette olukorda, kui töötad ja elad ise paldiskis või vihterpalus ja saad teada, et alates homsest annad tunde hoopis viinistus või ardus, sest “üks harjumaa see ju kõik”. kui autot pole või juhiluba puudub, siis on ikka täitsa jama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ee töötab hästi näit. Inglismaal, Hollandis, aga usun, et mujalgi.

Olen külastanud toimivaid koole. Neile tundub selline ülesehitus ainuõige (nii nagu meile klassijuhataja olemasolu).

pole see hollandi koolisüsteem midagi nii ideaalne.

hollandi õpetajad ise vannuvad oma koolisüsteemi üsna maapõhja.

nt õpetaja võidakse muuhulgas üleöö suunata tööle oma maakonna mõnda teise kooli, sest temaga pole töölepingut sõlminud mitte kool, vaid meie mõistes maakonna haridusamet. kujutad sa ette olukorda, kui töötad ja elad ise paldiskis või vihterpalus ja saad teada, et alates homsest annad tunde hoopis viinistus või ardus, sest “üks harjumaa see ju kõik”. kui autot pole või juhiluba puudub, siis on ikka täitsa jama.

Tean, sama on Saksamaal ka. Ma ei olegi ütelnud, et kõik, mis mujal ideaalne on. Eks kõik riigid otsivad parimaid võimalusi. Nenes koolides, mida ma külastanud olen, on selliseid nö klassijuhataja asendajaid kooli peale 3-4.
Ühes tavakoolis umbes 600 õpilast. 200 õpilast ja õpetaja palk (1250 miinimum) ei ole ju halb. Kui töö on vaid õpilastega, siis tegelikult tuleb 8 tunniga päevas välja küll.
Klassijuhatajatunnid ei ole enam kohustuslikud. Samuti ei ole kohustuslikud õpilastega ekskursioonid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühes tavakoolis umbes 600 õpilast. 200 õpilast ja õpetaja palk (1250 miinimum) ei ole ju halb. Kui töö on vaid õpilastega, siis tegelikult tuleb 8 tunniga päevas välja küll.
Klassijuhatajatunnid ei ole enam kohustuslikud. Samuti ei ole kohustuslikud õpilastega ekskursioonid.

No olgu. Kujuta siis ette, et arenguvestluse sinu lapsega peab nn ametnik, kes sinu lapsega puutub kokku koolis vaid vahetunni ajal koridoris. Kui isegi klassijuhatajatundi ei ole, kus see inimene võika vähegigi neid lapsi tundma õppida, siis mina lapsevanemana peaksin seda keset tööpäeva võetud tundi aega küll aja raiskamiseks.
Sellele nn õppejuhi abil on ka 200 lapse juures need vestlused meeletu koormus. Ühe vestluse peale läheb keskmiselt tund, mõnikord ka kauem. Kui last ei tunne, siis selle ettevalmistamine võtab teise tunni (kui mitte rohkem). Ehk 400+ töötundi vaid vestlustele – see on 100 tööpäeva ehk keskmiselt 5 kuud… Millal ta jõuab veel nende lastega tutvuda? Muid tööülesandeid täita? Tunnistusi printida? Õppejuhti kõiges muus aidata? – on ta ju ometi õppejuhi abi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen väga, väga nõus viimase käoga. Tõepoolest, mind hirmutab see, kuidas viimasel ajal püütakse klassijuhataja olemasolu ja tema panust nullilähedaseks muuta (nii teiste kui ka nonde klassijuhatajate endi poolt).

Ka minu lapse klassijuhataja teatas lapsevanematele, et tema lapse võimalike probleemide-murede korral lapsevanematega kontakteeruma ei hakka, vaid suunab selle otsekohe, ilma vanemate teadmata, edasi teistele isikutele. Näiteks, kui laps puudub koolist või tundub õpetajale räpane või nutab või on väsinud vms, siis õpetaja ei võta ühendust vanematega. Vaid viib lapse vanemate seljataga koolipsühholoogi juurde ja too siis hindab lapse ära ja paneb temale (ilma vanemate teadmise ja nõusolekuta) diagnoosi. Soomes hakkavad psühholoogid last ka ravima (jällegi ilma vanemate teadmata), meil Eestis on veel esialgu kombeks, et selles etapis kutsutakse lapsevanem kooli ning seatakse fakti ette, et vot nõnda, meie nüüd tegime ja otsustasime teie lapse osas nii ja te peate lapse meile ravida andma. (Nõusolekut ei küsita, vaid seatakse fakti ette.) Ja mõnikord on juhtunud sellinegi absurdsus, et koolitöötajad viivad lapse probleemi koolimajast välja, kaasates Sotsiaalkindlustusameti jne, ilma et oleksid lapsevanematega kontakteerunud. Ehk teisisõnu – lapsevanemad on algusest peale täielikult kõrvale lükatud. Laps kuuluks justkui riigile, mitte oma vanematele. Ometi oleks normaalne, et probleemide korral võtaks klassijuhataja lapsevanematega ühendust kas või üheainukesegi korra. Nii nagu vanasti…

Mina olen väga vastu ülalkirjeldatud olukorrale, mida meie Eesti koolides viimasel ajal täie hooga juurutama on hakatud. See olukord on väga halb ja ohtlik. Asi selles, et kõik need muud kooli tegelinskid vahetuvad tihti! Nad ei tunne lapsi enamasti üldse! Näiteks koolipsühholoogid vahetuvad minu lapse koolis iga paari kuu takka, kahe aasta jooksul on neid tööl olnud mingi 5 tükki. Lisaks on nende vastuvõtuaeg kõigest kord-paar nädalas. Ja selle aja istuvad nad enamasti oma kabinetis suletud ukse taga, mitte ei liigu ringi ega suhtle lastega. Palun mõelge nüüd ise, kui hästi sellised tegelased seda kooli ja selle kooli lapsi tegelikult ka tunnevad? Samuti on ebareaalne oodata, et keegi üldine koolitöötaja tunneb 1000-pealise kooli kõiki õpilasi.

Kuid klassijuhataja, kelle all on ca 20-30 last ja kes tavaliselt õpetab 1.-5.klassini nt, suudab neid aastate vältel enam-vähem tundma õppida küll. Ta tunneb laste iseloomusid, teab natuke ka nende kodusest taustast, tal on kujunenud arusaam sellest, kes on klassis kiusajad ja kes mitte jne. Ta tunneb klassi dünaamikat suhteliselt hästi. Sellel põhjusel peaks ettetulevate probleemidega tegelema siiski eeskätt klassijuhataja. 99% probleemidest saaks ära lahendada kolmnurgas klassijuhataja-õpilane-lapsevanem. Kui see kolmnurk nüüd ära lõhkuda, siis läheb asi käest. Kooli tugipersonalil puudub enamasti igasugune info lapse osas, tugipersonal ei tunne seda last üldse ja ei oska seega teda ka aidata. Nii peab ju klassijuhataja hakkama andma tugipersonalile teavet selle lapse kohta, aga see võib tekitada “telefonimängu-efekti”. Kas poleks parem, kui klassijuhataja kontakteeruks otse lapsevanematega, nii nagu vanasti oli? Seda enam, normaalsed lapsevanemad on tavaliselt väga häiritud, saades teada, et kool on jätnud neid lapse võimalikest probleemidest täielikult teavitamata, selle asemel on tegutsenud salaja nende selja taga.

Seetõttu oleks minu meelest (olen ka ise õpetaja) hädavajalik säilitada klassijuhataja ametipost ja maksta selle eest kooli poolt nii palju kui võimalik. Klassijuhataja koht on ääretult vajalik, tagamaks normaalne õppetöö ja laste areng.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen väga, väga nõus viimase käoga. Tõepoolest, mind hirmutab see, kuidas viimasel ajal püütakse klassijuhataja olemasolu ja tema panust nullilähedaseks muuta (nii teiste kui ka nonde klassijuhatajate endi poolt).

Ka minu lapse klassijuhataja teatas lapsevanematele, et tema lapse võimalike probleemide-murede korral lapsevanematega kontakteeruma ei hakka, vaid suunab selle otsekohe, ilma vanemate teadmata, edasi teistele isikutele. Näiteks, kui laps puudub koolist või tundub õpetajale räpane või nutab või on väsinud vms, siis õpetaja ei võta ühendust vanematega. Vaid viib lapse vanemate seljataga koolipsühholoogi juurde ja too siis hindab lapse ära ja paneb temale (ilma vanemate teadmise ja nõusolekuta) diagnoosi. Soomes hakkavad psühholoogid last ka ravima (jällegi ilma vanemate teadmata), meil Eestis on veel esialgu kombeks, et selles etapis kutsutakse lapsevanem kooli ning seatakse fakti ette, et vot nõnda, meie nüüd tegime ja otsustasime teie lapse osas nii ja te peate lapse meile ravida andma. (Nõusolekut ei küsita, vaid seatakse fakti ette.) Ja mõnikord on juhtunud sellinegi absurdsus, et koolitöötajad viivad lapse probleemi koolimajast välja, kaasates Sotsiaalkindlustusameti jne, ilma et oleksid lapsevanematega kontakteerunud. Ehk teisisõnu – lapsevanemad on algusest peale täielikult kõrvale lükatud. Laps kuuluks justkui riigile, mitte oma vanematele. Ometi oleks normaalne, et probleemide korral võtaks klassijuhataja lapsevanematega ühendust kas või üheainukesegi korra. Nii nagu vanasti…

Mina olen väga vastu ülalkirjeldatud olukorrale, mida meie Eesti koolides viimasel ajal täie hooga juurutama on hakatud. See olukord on väga halb ja ohtlik. Asi selles, et kõik need muud kooli tegelinskid vahetuvad tihti! Nad ei tunne lapsi enamasti üldse! Näiteks koolipsühholoogid vahetuvad minu lapse koolis iga paari kuu takka, kahe aasta jooksul on neid tööl olnud mingi 5 tükki. Lisaks on nende vastuvõtuaeg kõigest kord-paar nädalas. Ja selle aja istuvad nad enamasti oma kabinetis suletud ukse taga, mitte ei liigu ringi ega suhtle lastega. Palun mõelge nüüd ise, kui hästi sellised tegelased seda kooli ja selle kooli lapsi tegelikult ka tunnevad? Samuti on ebareaalne oodata, et keegi üldine koolitöötaja tunneb 1000-pealise kooli kõiki õpilasi.

Kuid klassijuhataja, kelle all on ca 20-30 last ja kes tavaliselt õpetab 1.-5.klassini nt, suudab neid aastate vältel enam-vähem tundma õppida küll. Ta tunneb laste iseloomusid, teab natuke ka nende kodusest taustast, tal on kujunenud arusaam sellest, kes on klassis kiusajad ja kes mitte jne. Ta tunneb klassi dünaamikat suhteliselt hästi. Sellel põhjusel peaks ettetulevate probleemidega tegelema siiski eeskätt klassijuhataja. 99% probleemidest saaks ära lahendada kolmnurgas klassijuhataja-õpilane-lapsevanem. Kui see kolmnurk nüüd ära lõhkuda, siis läheb asi käest. Kooli tugipersonalil puudub enamasti igasugune info lapse osas, tugipersonal ei tunne seda last üldse ja ei oska seega teda ka aidata. Nii peab ju klassijuhataja hakkama andma tugipersonalile teavet selle lapse kohta, aga see võib tekitada “telefonimängu-efekti”. Kas poleks parem, kui klassijuhataja kontakteeruks otse lapsevanematega, nii nagu vanasti oli? Seda enam, normaalsed lapsevanemad on tavaliselt väga häiritud, saades teada, et kool on jätnud neid lapse võimalikest probleemidest täielikult teavitamata, selle asemel on tegutsenud salaja nende selja taga.

Seetõttu oleks minu meelest (olen ka ise õpetaja) hädavajalik säilitada klassijuhataja ametipost ja maksta selle eest kooli poolt nii palju kui võimalik. Klassijuhataja koht on ääretult vajalik, tagamaks normaalne õppetöö ja laste areng.

Kõik on väga kena ja lapsesõbralik ja aateline, ainult et… see tuleb kõik õpetaja tööga tapmise arvelt.
Ei ole normaalne maksta 100€ miinus maksud vähemalt 20tunnise töö eest kuus. 2€ tunnis ei tee MITTE keegi Eestis enam mitte ühtegi tööd.
Samuti ei ole ma märganud, nagu meie lapsevanemad väga hindaksid klassijuhatajaid ja nende panust selle – ütleme otse välja – orjatöö tegemisel.

Mina olen 2 käega Soome süsteemi poolt, kus kool ise teeb lapse suhtes otsused, kui lapsevanem ise ei viitsi lapse probleeme märgata ja ignoreerib lõpmatuseni kõiki kooli poolt tulnud signaale.
See Eesti ülim lapsevanemasõbralikkus ei ole ennast mitte mingi koha pealt õigustanud: ei lahene seetõttu probleemsete laste probleemid lihtsamalt, ei hinnata (ei materiaalselt ega moraalselt) Eestis klassijuhatajate tööd.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 42 )


Esileht Koolilaps klassijuhatajatele