Teema: Klassisidususe matk

Mu laps käis oma klassiga, ega ta eriti minna ei tahtnud, aga kuna enamus klassi siiski läks (vanemad sundisid), siis ikka läks ka, aga mingit erilist emotsiooni see temas ei tekitanud ja järgmisel korral enam minna ei taha ja ma ei sunni ka (kuigi osad lapsevanemad muidugi olid vaimustuses ja hakkasid juba jahuma, et võiks igal aastal käia). Mulle isiklikult ei meeldinud nende metsaisade suht seksistlik hoiak ja eeldused, et kuuenda klassi laste hulgas käib juba mingi hull miilustamine ja plikade-poiste omavaheline sebimine ja semmimine ja oh seda üllatust ja peaaegu pettumust, kui seal grupis ei tekkinudki mingeid armukolmnurki ega paarikesi. Neil on kogu aeg niisamagi suht ühtehoidev klass ja mingeid intriige väga pole, võibolla mõnes keerulisemas klassis toimiks need asjad kuidagi teistmoodi ja oleks sellest metsas sidustamisest kuidagi muudmoodi kasu. Mu oma laps mainis ainult, et pannkooke oli tore metsas küpsetada 🙂

#3870551:

Kas siis kohustuslik ei ole ükskõik mis klassi üritus/väljasõit?

Ei tea, et riikliku õppekava järgi ette nähtud oleks.

Ma ei tea, kes meil koolis seda korraldas aga ühe klassi puhul lasti tüli ikka üsna kaugele areneda. Et kui on niigi kofliktne klass, siis piisab vaid nats puid allapanna ja ongi tore vaadata, kas lapsed ka lahenduse leiavad.

#3870556:

#3870551:

Kas siis kohustuslik ei ole ükskõik mis klassi üritus/väljasõit?

Ei tea, et riikliku õppekava järgi ette nähtud oleks.

Riikliku õppekava järgi on ette nähtud õppekäigud ja klassi üritused. See millised õppekäigud ja üritused ( teater, kino, muuseum, matk jne.) otsustab klassijuhataja või klass.

Minu teada tehakse selliseid matku ka preventiivselt ehk probleemide ennetamiseks. koos matkal käimine ja metsas ööbimine muudab klassikaaslaste suhted tavaliselt paremaks ja lähedasemaks. Minu laps on oma klassiga korduvalt sellistel matkadel käinud ja see on olnud väga tore. Mingeid tülisid ja kiusamisi nende klass ei tunne, sest algusest peale on tegeletud sellega, et laste vahel oleksid head suhted. Matkadel on kõnnitud, tutvutud loodusega, koos süüa valmistatud, mängitud ja nii edasi. Mingisuguseid seebiseriaale ei ole küll toimunud.

Paralleelklass käis ja seal metsas räägiti nii mõnigi asi selgeks. Naabrilaps, kes kuidagi minna ei tahtnud ja distantsõppe hirmus siiski läks, tuli tagasi vägagi rahulolevalt. Antud klassis pidid suhted palju rohkem korras olema, kui varem.

Minu noorema lapse klassis on koos hästi erinevad puberteedieas isiksused, lisaks hästi verbaal-agressiivne tüdruk ja LÕK poiss. Esimene organiseerib tunnis ja vahetunnis tülisid ja teist kipuvad poisid kiusama. Sooviti ka meie klassile seda sekkumist, et teha mõne lapse vanemate tegemata töö metsas järele (tüdruku vanemad probleemi ei näe ja kiusajad poisid leidsid, et kiusata oli najakas, isegi isad naersid). Koolipoolset rahastamist ei pakuta, kuid õpilase kohta pidi omaosalus olema ca. 30-40 eurot.  Õpetaja uuris ja selgus, et järjekorrad matkale saamiseks on küllaltki pikad. Tundub, et teenuse järele on nõudlust, millest omakorda võib järeldada, et asi ka toimib. Igatahes ma loodan, et ka minu lapse klassil tekib see võimalus ja ehk muutub midagigi.

Olen ka seda meelt, et sellistel üritustel on mõte sees ainult profülaktika aspektist. Ehk et suhted juba ongi enam-vähem korras, matk looduses lähendab veelgi.

Ent sihukesse olukorda, kuhu teravad konfliktid juba eos sisse on kirjutatud, mina oma last kindlasti ei saadaks. Päriselt ka keegi arvab, et saates konfliktse klassi sisuliselt omapäi paariks päevaks metsa, muutuvad nad seal äkki jube lähedasteks ja saavad suurteks sõpradeks? Pigem toimib “Kärbeste jumala” variant.

Sellist nn metsateraapiat võib sassis suhete klappimiseks kasutada ehk ainult siis, kui nendega läheb kaasa mitu-mitu väga head terapeuti, kes tõepoolest tunnevad oma tööd ja peavad kogu aeg silmas töö eesmärki – ehk siis püüda suhteid siluda, tülisid lõpetada ja klassi kokku liita. Järelevalve peab olema väga korralik. Niisama paari onu, kes poiste ja tüdrukute suhetest heietavad, sinna ilmselt vaja pole. Eks ta alguse moevärk ole, kõigile tundub, et kindlasti on sellist üritust just sellisel kujul kangesti vaja – sestap ka kohad täis. Sama, nagu töökohtades oli veel mõned aastad tagasi kuum teema kõiksugu suhtekoolitused, kus kolleegid pidid omavahel joogikõrsi suust suhu andma ja selg ees end allakukutava töökaaslase kinni püüdma. Et pidi nn lähendama…