Teema: Klienditeenindajate uskumatult madalad palgad

SIIN näiteks on palju arvamusi erifirmade klienditeenindaja ametist ja no tõesti enamus kirjutab, et palk on minimaalne. Aga ikkagi jätkavad tööd!

Minu jaoks täiesti arusaamatu. Aga ju siis on olemas veel mingi lisatugi vanemate või mehe näol.

Küsimus ei ole niivõrd töötasu suuruses, kui selles, mis selle raha eest saab. Soomes on näiteks elamispind tunduvalt kallim. Saad küll kaks korda rohkem palka, aga elamise eest maksad kolm korda rohkem. Autoga seotud maksud on kõrgemad jne. Muidugi kui saab rohkem palka, saab ka rohkem valida, mida sa selle raha eest saad. Arvestama peaks ikkagi selle rahaga, mis kõigi vältimatute kulude mahaarvamise järel elamiseks jääb. Üür/või laen, kommunaalid. Minimaalne söök ja minimaalsed riided. On töökohti, kus küll töötasu suurem, aga tööga seotud kulutused on ka kõrgemad. Tütre puhul aga las valib ise. Ongi hea valiku koht, et kas kulutab oma aega sellise töö tegemiseks, millega elab vaevalt ära; või ikkagi leiab võimaluse endale selline elukutse omandada, mis võimalusi suurendab.

#3290715:

#3227415:

Teemaalgatuses on siiski juttu 1000-eurosest palgast. Selle eest ei saa mingit mersut, aga saab normaalsemalt elatud küll kui 600-eurose palgaga. Ei usu, et suuremad toidupoed ei suudaks seda palka maksta (st neile jääks ikka kasum alles), aga kui keegi kõvahäälselt ei nõua, siis muidugi ei maksta.

AS-i Selver käive kasvas mullu 452,1 miljoni ja kasum 14,6 miljoni euroni.

Jaeketi keskmine töötajate arv kasvas 2533-lt 2636-ni.

Kasum aastas töötaja kohta 5539 eurot ja kuus 461 eurot. Brutopalgana on see 344 eurot. Seega 1000€ palk ei mängi kuidagi välja.

Kasumist on juba lahutatud palgakulu ehk siis ma ei saa hästi aru, mis puutub palga arvestusse siin kasuminumber? Seda saab ehk arvestada kui palju on võimalik palku suurendada – seda näitabki mingis mõttes kasum töötaja kohta.

Loomulikult on samas ühiskondlikku kokkuleppe küsimus, kas liikuda suurema palga, efektiivsuse ja väiksema töötajaskonna poole või siis pigem omada rohkem töökohti väiksema palgaga.

enamikus maailma riikidest on teenindajate palgad veel madalamad ja üldine heaolu veel madalam

#3291678:

Jah, aga meie oleme arenenud riikide hulgas ja Euroopa Liidus. Ansipi lubadusest hoolimata oleme me endiselt täpselt seal, kus olime lubaduse andmise aegu. Päris uhke tunne, et teeme selgelt ära ainult Rumeeniale ja Bulgaariale või mis? Ülejäänud grupi (Läti, Leedu, Ungari, Poola) osas on meie hinnatase selgelt kõige kõrgem.

Ansip ei puutu enam ammu asjasse – KE on ju kaua aega võimul olnud.
Lätist, Leedust ja Poolast on meie palgad muide ka kõrgemad. Ungarist rääkimata!

Mis mõttes uskumatult väiksed palgad?! Väga hea klienditeenindaja saab juba praegu netos 800€-1100€. Keskpärane või kehv teenindaja võib tõesti miinimumi saada.
Kui IT-spetsialist saab keskmiselt kätte 1500€ siis, kas tegelikult ka tahaks teenindaja sama palka?!
IT-spetsialistiks õpitakse ja see töö eeldab pidevat arengut. Klienditeenindusega saab hakkama igaüks kellel on TAHTMINE oma tööd HÄSTI teha.

#3290715:

#3227415:

Teemaalgatuses on siiski juttu 1000-eurosest palgast. Selle eest ei saa mingit mersut, aga saab normaalsemalt elatud küll kui 600-eurose palgaga. Ei usu, et suuremad toidupoed ei suudaks seda palka maksta (st neile jääks ikka kasum alles), aga kui keegi kõvahäälselt ei nõua, siis muidugi ei maksta.

AS-i Selver käive kasvas mullu 452,1 miljoni ja kasum 14,6 miljoni euroni.

Jaeketi keskmine töötajate arv kasvas 2533-lt 2636-ni.

Kasum aastas töötaja kohta 5539 eurot ja kuus 461 eurot. Brutopalgana on see 344 eurot. Seega 1000€ palk ei mängi kuidagi välja.

Palk on ju kasumist juba maha lahutatud, palk on kulude üks osa. Seega sul on midagi arvestuses ikka nihu.
Aga Eesti probleem on pigem see, et kaubanduspinda inimese kohta on liiga palju. Nii ei jagu mitte kellelegi korralikult kliente ega käivet. Pidevalt on vaja nende väheste klientide nimel mingeid sooduskampaaniaid teha jms.
Kauplusi poole vähemaks, siis jaguks igasse poodi rohkem kliente, tõuseks käive, käibe arvelt saab hindu allapoole ning kasumit suuremaks ning saaks ka töötajate palka veidi tõsta.
Mul on kodust jalutuskäigu kaugusel 10+ poodi, neist mitu suurt super- või hüpermarketit lausa. Ja muudkui ehitatakse juurde. No ei ole neid poode rohkem vaja!

#3291714:

Ansip ei puutu enam ammu asjasse – KE on ju kaua aega võimul olnud.

Ref oli võimul 17 aastat ja KE olnud 3 aastat. Ja sa väidad, et oravad ei puutu asjasse?

Ma ei soovita minna noorel inimesel poodi tööle närve rikkuma. Aastaga on närvid läbi. Kliendid sõimavad, juhtkond tähtustab end sageli üle, töökaaslased on mingid virisevad pensionärid, või noored, kes kusagil hakkama ei saa. Sageli ei tule töölegi. Kuna tegu lihttööga, võid homme juba tööst ilma jääda, kaadrivoolavus on väga suur. Pikad tööpäevad, pühadeajal tööl, vaba aega pole üldse. Kõik puudujäägid lähevad palgast maha ja sõimata saad iga asja eest.

Ma pigem imestan, kust neid klienditeenindajaid võetakse, sest neilt KÕIGILT nõutakse vene keele oskust, mis on ainult 45+ generatsioonil. Samas on kahe keele oskajal võimalik juba leida paremat tööd kui müüja. Minu vene keel on väga nigel ja kõigil teistel, keda ma tean, aga töötavad palju suurema palgaga kui klienditeenindajad.

Vene keele oskus on ka venelastel, kes samas vabalt eesti keelt valdavad. Neid on noorte seas väga palju. Samuti on 20-30 vanuste seas palju eestlasi, kes pärit venekeelsetest piirkondadest või kakskeelsetest peredest. Ja ainult keeleoskus paraku head ametikohta ei garanteeri, peab ka vastav haridus olema.

Norrast. Toitlustuses (teenindajad, mitte kokad) saavad 16,5 eurot tunnis miinimum.
Ma töötasin osalise koormusega baaris/kohvikus (ca 70%) ja elasin ära täiesti hästi. Riigipühadel topeltpalk. Üürisin ühes suurema linna keskuses korterit (Tallinna hinnad hakkavad muuseas järele jõudma), võisin endale lubada meelelahutust, lisanänni ja jäi üle ka.

Kaupluste miinimumi kohta täpselt ei tea, aga neil on lisatasu alates kella 16 pärastlõunal, õhtusel ajal lisandub veelgi. Tanklates samad tingimused ja öösiti palk topelt.
Turvameeste miinimum om üldse 27 euro kandis tunni eest.
Üks tähelepanek veel: kaadrivoolavust toidupoodides praktiliselt ei märganud mitme aasta jooksul. Rahul ollakse ja ärimehel ei võta ka tükki küljest inimväärset palka maksta.

Ma just kirjutasin, et ei ole madal palk elatustaset arvestades.

#3227405:

#3227337:

#3227254:

kas see inimene päriselt nii palju lisandväärtust loob ka kliendile ja tööandjale. keegi peab selle kinni maksma. kas poekülastajad tahaksid et poes oleks poole kõrgemad hinnad?

seda ka ei saa nõuda et ettevõtja oma kasumist loobuks – siis poleks enam ettevõtjaid.

Arusaamatu, kuidas töötajad Soomes, Norras või Saksamaal loovad seda lisandväärtust ja neile saab äraelamist võimaldavat palka maksta, aga Eesti töötaja seda mitte kunagi ei loo ja seepärast peabki virelema näljapajuki peal! Kohe ikka täiesti arusaamatu.

ei ela ka seal lihttöö tegija kesklinnas ega sõida mersuga. samamoodi vaatavad, kuidas palgast palgani ära elada. palk on küll suurem, aga muud asjad (eluase jms) kallimad. kui võrrelda toidu hinda eestis ja norras, siis norras on märksa kallim

Ma ks just loen seda eluvõõrast “aga välismaal on niiiiii hea!”.

Olen kooli kõrvalt Soomes ketipoe kassiirina töötanud (ca 6 aastat tagasi). Kuna Soomes on astmeline tulumaks, siis loomulikult palgad erinevad, aga mina sain kätte ca 1700€. Toona oli üürikorter, maksis 850 + vesi + elekter (kvartalis), bussi kuupilet linnas 50, linnast väljas 100 (no paar eurot siia-sinna). Elasin Espoos tööl ja koolis käisin Helsinkis, kasutasin 100€-st kuupiletit.
Toit umbes nagu meil, kohati lihad-kalad muidugu kallimad, samas neid steroide täissüstitud kanakoibi ja igavesi viinereid võis tõesti 1€/kg saada. Veidigi tervislikum kraam on muidugi hoopis teise hinnaga.
Siis enam polnud, kuid eelnevate õpingute ajal oli ka nn telekamaks (olen sealt maalt 2 kõrgharidust saanud), muust telekommunikatsioonimaksudest pole ka pääsenud.
Ravimeid, hüg.tarbeid, kooliasju, rõivaid, jalanõusid, kodutarbeid, mööblit jne on ka aegajalt vaja. Isegi sööks vahel, on ju?
Seega see ulmejutt võiks küll heietamata olla.

Sõbranna Rootsist on sama rääkinud, vanem vend Saksamaal teab ka, mis tunne on võõramaalasena lihttööga hakkama saada ja miks peaks kiiremas korras edasi pürgima.
Praegu teenin natuke üle kahe korra rohkem toonasest müüjapalgast ja nüüd võin küll öelda, et olen rahul. Rahul aga pole need, kes asja täpselt ei tea ja spekuleerivad “aga mis sul viga?! välismaal on ju kõik ideaalne!”.

#3226483:

tütar lõpetas kevadel gümnaasiumi ja ei tea hetkel mis edasi teha tahab. Pooldan, et lihtsalt paberi pärast pole ka mõtet õppima minna. Seega otsib tööd kuniks selgusele jõuab, et mitte niisama istuda. Aga need 600-maksud palgad on ikka ulmelised.

Saad ju isegi aru, et see edasi õppimine päris ainult “lihtsalt paberi pärast” ei ole.

Mina olen kaubandusega seotud olnud juba pikka aega. Kuigi tänaseks ma ei tööta valdkonna mõistes enam ammu madalapalgalisel kohal, olen klienditeenindaja minagi olnud ning seetõttu tean selle teema “valu” väga hästi. Loomulikult oleks inimlik, kui kõik ettevõtted maksaksid oma töötajatele elamisväärset palka, aga kahjuks ei ole see majanduskeskkonnast tulenevalt võimalik, isegi kui soov selleks olemas oleks.

Olen kunagi kokku puutunud ühe suure kaubandusketi finantspoolega praktikal. Sealne finantsjuht tõi välja arvutuse mõistmaks, mida kuluna tähendab kõikide töötajate palku tõsta töötasu kasvõi 10 eurosenti tunnipalgas. Arvestades tööjõukulusid, mida ettevõtted on kohustatud riigile tasuma, ulatub ka nii naeruväärse palgatõusu korral ettevõtte kulu ligi miljoni euroni (ettevõttes töötab ligi 3000 töötajat, kellest lõviosa just teenindaval ametikohal). Kui mõelda, siis see on tegelikult õudne olukord. Ilmselgelt see väike lisa palgale ei ole ühegi teenindaja jaoks motiveeriv, kuid mõelgem, kui suur oleks kulu kõrgema palgatõusu korral. Kaubandusettevõtted (toidukaubandus) ei teeni nii suuri kasumeid midagi, et endale seda lõdva randmega lubada saaks. Kahjuks.

Ilmselgelt ei saa ükski ettevõte 100% loobuda enda kasumist, sest sellisel juhul lihtsalt peaks ettevõte ühel hetkel tegevuse lõpetama. Samas just palgakulu ongi kõige suurem ettevõtte jaoks (on alati olnud) ning selle pidevat kasvu ei saa ettevõte endale lubada. Jah, võiks ju hindu tõsta, kuid siis kaotataks ettevõte suure tõenäosusega oma kliendid. Minu jutu mõte on see, et ettevõtteid üksinda ei saa kasuahnuses süüdistada, sest nad peavad oma töötajatele lisaks mõtlema ka oma klientidele, ilma kelleta nende tegevust ei toimuks. Seega suuresti on tänastes madalates palkates süüdi majanduskeskkond (loe: riik), kes sellise olukorra tekitanud on.