Kindlasti on siin naisi, kes on jõudmas/jõudnud klimakteeriumi. Palun jagage kogemusi, millised sümptomid teid kimbutavad. Mis olid esimesed asjad, mille järgi aru saite, et tegemist on premenopausiga?
Ärevushäire sain, sinder. Kogu eelneva elu pole igasugu häiretest ja depressioonidest midagi arvanud, nii et seostan seda kindlasti vanusega – 51. Mingeid muid hädasid ausalt öelda seni ei olegi, kuumahood on sel aastal ilmselt kõigil. Päevade kohta ei oska öeldagi, kuna mul on hormoonspiraal nagunii.
50-aastaselt kannatasin mõned kuud unehäirete käes; need läksid üle, siis u pool aastat ärevushäire – see oli väga ebameeldiv, aga läks ka üle; siis oli esimene pikem vahe päevadel – 2 kuud; siis mõned korrad käisid päevad jälle regulaarselt, siis neli korda järjest u paarinädalase vahega (väga tüütu oli!); siis olid kuumahood u 1,5 kuud ja päevadel taas paarikuune vahe. Lisandusid jonnakalt ka mõned kilod. Kohe saan 52 ja praegu on päris rahulik olla.
Ei mingeid erilisi. ALgul oli vist 2-3 nädalat öist higistamist ja unehäireid, midagi kergelt kuumahooge meenutavat ka ( eriti klaasi veini järel ). Aga nüüdseks – paar aastat hiljem – pole enam midagi. Ei kuumahooge ega unetust. Ei oska arvata kas hiljem midagi lisandub,loodan, et mitte. Üldiselt ma muidugi unustan asja täiesti ära, meil teismeline laps kes hoiab närvid
pidevalt valveseisundis, seega pole aeg mõeldagi eksistentsiaalsetele probleemidele.
Kui kroonilisi haiguseid pole, kehakaal korras ja liikumine piisav, ei peaks vist asi nii hull üldse olema.Nahk muidugi muutub kuivemaks, aga sellele aitab hüalroonhape. Kuuldavasti on olemas
ka mingi sptsiifiline laserravi mis aitab põie/tupe probleemide puhul.
SÕbrannad kurdavad küll ärevushäireid, vererõhu kõikumisi ja südamekloppimist ( aga neil pole ka teismelist kodus ), sellele aitab palderjan veidi kangemas variandis. ( Soomes müüakse mitmeid
preparaate – MenoHop näiteks, mis peaks leevenust tooma ). Ahjaa, testisin ka nõelravi, rahustas närve suurepäraselt.
mul tekkis kilpnäärme ületalitlus. selle tõttu läks tsükkel väga harvaks ja kaootiliseks. kui on pikem vahe, on kuumahood platsis ja need on päris rängad, eluisu võtavad ära. kui üle hulga aja päevad jälle hakkavad tulema, siis kaovad kuumahood ära ja üldine enesetunne on palju parem. just lasin HAR endale välja kirjutada, sest ei näe mõtet piinelda.
praegu olen 49, jamad algasid nii 3 a tagasi.
Aga kas mõned aastad enne menstruatsiooni täielikku ärajäämist hakkas tsükkel ka ebakorrapäraseks muutuma? Mul on günekoloogi juures tehtud läbivaatuse, ultraheli ja proovide põhjal kõik korras, aga ometi juba aasta jagu päevad käivad sootuks erinevalt kui varem. Küll hilinevad, küll kestavad liiga kaua, ühel kuul jäid sootuks vahele. Rinnad on ka vahepeal pikalt hellad, sõltumata tsüklist. Praegu on ka päevad hilinenud ja täna iiveldab kergelt (ei, ei ole rase).
Jah, on märgata erinevust tsüklis (ma 48). Paar aastat juba on päevad hoopis teistmoodi – günekoloogilt küsisin ja pidi tähendama küll üleminekuiga.
Appi, ma niigi ärevik, juba mõeldagi, et veel hullemaks läheb. Kuidas te ärevusest lahti saite?
Ravi saan. Psühhiaater ja ravimid. Ma ei kujuta ette ka, et istuks ja ootaks, kas läheb viimati ise üle. See on ikka nii häiriv, et normaalselt elada sellega küll ei saa.
higistama hakkasin, need hood käivad mul hooti, päevad on nüüd juba 3 kuud ära jäänud. Ärevushood on ka ja närviline vahest ilma põhjuseta. Söögiisu suht hea, ei tea kas just sellest, kaalu on mõni kilo tulnud, sellest katsun kiiremas korras lahti saada. Lisaks tupekuivus, see häirib kõige rohkem. Vanus 50 ja põhi jama hakkaski, kui olin 50 saanud.
Appi, ma niigi ärevik, juba mõeldagi, et veel hullemaks läheb. Kuidas te ärevusest lahti saite?
Aga kuidas need kuumahood väljenduvad? Kas nagu tavaliselt, kui palav on? Ma tunnen aeg-ajalt hoopis imelikku tunnet, nagu keha hakkaks kuumama ja pea ka, higi samas ei ole. Kas need võivad olla kuumahood?
Ärevuse vastu arst midagi kirjutas, alguses need rohud nagu aitasid, siis mulle tundus et enam mitte ja jätsin ära. Kuidagi tasapisi läks ise üle see ärevus õnneks.
Kuumahood olid minul ilma higistamiseta, aga nagu lüliti oleks organismis äkki sisse lülitatud ja kuum torkiv laine rullus üle – teistmoodi ei oska seletada… Spetsiaalselt käisin ennast mõnikord siis peeglist vaatamas, et kas nägu läheb punaseks või tekivad higipiisad (no et kas tööl teised saavad aru), aga midagi sellist peegelpilt ei reetnud.
Kuumahood käisid vahest mitu korda tunnis, siis oli tund-poolteist vahet jne. Nüüd ei ole 3 kuud enam olnud ja ennast ka huvitab, et kas tulevad tagasi või mitte?
Mul endal menopausi pole, kuid minu vanaema ütles, et tal näiteks lõppesid päevad päeva pealt ära 50-aastaselt ja polnud mingeid sümptomeid. Ema on mul 54 ja tal aeg-ajalt on sellised kerged kuumahood. Ja ma tean, et viimasel ajal on ta ka tupeseenega kimpus.
Ja mäletan, et ämmal, 10-aastat tagasi, käisid hirmsad kuumahood peal. Ikka nii, et ta muutus näost tulipunaseks ja vahel siis talvel -20 kraadiga käis rõdu peal hommikumantli hõlmasid tuulutamas.
Mulle kunagi üks väga kogenud naistearst ütles, et reeglina neil, kel lühike mens on klimakteerium vaevalisem ja pikem. Need kes eluaeg pidanud pikka mens kannatama käib asi kergemalt. Minu najal kinnitub see teooria küll. Päevad olid alati pikad 5 isegi 6 päeva. Nüüd 53 ja siiani on kerged kuumahood ja needki harva sel teemal ainsad probleemid. Ilmselt muidugi loeb ka sünnituste arv.
49-selt unehäired, täie rauaga ja ärevushäired ka. Abi (natuke) sain psühhiaatrilt, ärevus vaevab ikka aeg-ajalt, olen muuutunud jubedaks muretsejaks oma pere pärast. Ärritusin iga pisiasja peale, see on nüüd taandunud. Magan rutiinsetes oludes normaalselt, muidu pean Melatoniini võtma. Väljaspool kodu ei uinu, seega reisile ei lähe.
Kuumahood on juba 6 aastat, iga jumala päev, 5-8 korda, eriti öösel. Praeguse kuumaga enam ei tee vahet, kuum nagunii. Saaks neist ometi lahti, öösiti kukal, nägu ja rindade alune mitu korda läbimärg. Olen ka HAR-i kasutanud, siis üks aasta oli jälle normaalne elu. Arst rohkem ei soovitanud võtta. Tupekuivusest ei hakka rääkimagi, see on omaette jubedus.
Nii tore elu meil, naistel. Õnneks paljud ei tea sellest midagi.
Tere tulemast klubisse! Igaöine higistamine on väga vastik ja teine jube asi on lühimälu halvenemine. No mitte krdi midagi ei seisa enam meeles! Näiteks vaatan telekast mõnda tuntud lauljat v näitlejat, et see on see..see..ja meelde ei tule! Võiksin parem juba surnud olla!
Üks asi meenus mulle veel – ma arvan, et on üleminekueaga seotud. Huvipuudus ja ükskõiksus nimelt. Olen alati olnud aktiivne rahmeldis, siin ja seal, huvitunud paljudest asjadest ja sündmustest, energiline ja jõudnud palju. Umbes 49-aastaselt äkki märkasin, et mul suva… ei huvita… ei viitsi. See pole mitte füüsiline väsimus, vaid pigem vaimne loidus. Väga ebameeldiv:(
Üks asi meenus mulle veel – ma arvan, et on üleminekueaga seotud. Huvipuudus ja ükskõiksus nimelt. Olen alati olnud aktiivne rahmeldis, siin ja seal, huvitunud paljudest asjadest ja sündmustest, energiline ja jõudnud palju. Umbes 49-aastaselt äkki märkasin, et mul suva… ei huvita… ei viitsi. See pole mitte füüsiline väsimus, vaid pigem vaimne loidus. Väga ebameeldiv:(
Jälle olen nõus. Depressiooni ei ole, aga apaatia küll. Isegi hea toit ega alkohol ei paku enam erilist naudingut. Ammugi ei huvitu enam millestki, kõik on nagu ükskõik.
Olen 52 ja vanajumal on mind vist selles osas ära unustanud. Ei olegi mingeid kõrvalekaldeid, kuigi olen ühe munasarjaga. Päevad on regulaarsed.Olen sünnitanud ühe korra. Olen eluaeg pille tarvitanud. Aasta tagasi asendati need Activellega, et ennetada kehva enesetunnet.
Üks asi meenus mulle veel – ma arvan, et on üleminekueaga seotud. Huvipuudus ja ükskõiksus nimelt. Olen alati olnud aktiivne rahmeldis, siin ja seal, huvitunud paljudest asjadest ja sündmustest, energiline ja jõudnud palju. Umbes 49-aastaselt äkki märkasin, et mul suva… ei huvita… ei viitsi. See pole mitte füüsiline väsimus, vaid pigem vaimne loidus. Väga ebameeldiv:(
Jälle olen nõus. Depressiooni ei ole, aga apaatia küll. Isegi hea toit ega alkohol ei paku enam erilist naudingut. Ammugi ei huvitu enam millestki, kõik on nagu ükskõik.
See suhtumine on nüüd küll kurjast. Kuidas te mõtlete eesolevad 30-40 aastat veeta? Kodus apaatsena? Teie vanused naised saavad veel lapsi ja kasvatavad pisikesi, teevad tööd, reisivad, naudivad elu, mida võimaldab majanduslik kindlustatus ja stabiilsus, loovad uusi suhteid. Mõned aga on vist endale juba mulla peale tõmmanud ja vahivad apaatselt seina. Soovitaks siiski midagi uut elus proovida või ka psühhiaatri poole pöörduda, et pisut õnnehormoone lisaks saada.
Üks asi meenus mulle veel – ma arvan, et on üleminekueaga seotud. Huvipuudus ja ükskõiksus nimelt. Olen alati olnud aktiivne rahmeldis, siin ja seal, huvitunud paljudest asjadest ja sündmustest, energiline ja jõudnud palju. Umbes 49-aastaselt äkki märkasin, et mul suva… ei huvita… ei viitsi. See pole mitte füüsiline väsimus, vaid pigem vaimne loidus. Väga ebameeldiv:(
Jälle olen nõus. Depressiooni ei ole, aga apaatia küll. Isegi hea toit ega alkohol ei paku enam erilist naudingut. Ammugi ei huvitu enam millestki, kõik on nagu ükskõik.
See suhtumine on nüüd küll kurjast. Kuidas te mõtlete eesolevad 30-40 aastat veeta? Kodus apaatsena? Teie vanused naised saavad veel lapsi ja kasvatavad pisikesi, teevad tööd, reisivad, naudivad elu, mida võimaldab majanduslik kindlustatus ja stabiilsus, loovad uusi suhteid. Mõned aga on vist endale juba mulla peale tõmmanud ja vahivad apaatselt seina. Soovitaks siiski midagi uut elus proovida või ka psühhiaatri poole pöörduda, et pisut õnnehormoone lisaks saada.
Psühhiaater jagab õnnehormoone tekitavaid tablette? Kui mõni on selle sinu jaoks õnnetekitajate nimekirja juba kõik läbiteinud mis siis? Lapsi ei taha, tööd teevad,majanduslik kindlustatus ammu olemas, reisitud palju. Kauaaegse kaaslasega suhted head ja koos huvitav, milleks uued suhted? Peab kohustuslikus korras AD ravimeid sööma, sest muidu mis?
Või on teine oma eluga väga rahul ja siis lendab peale mingi tüütu aktivist kes leiab, et valitud elustiil ei sobi ja tuleb jalamaid muutuda aktiivseks, sest tema arvates on õnn ainult pidevas sahmerdamises. Inimesed on erinevad.
See suhtumine on nüüd küll kurjast. Kuidas te mõtlete eesolevad 30-40 aastat veeta? Kodus apaatsena?
Oh, taevas, kaitse rumaluse eest!!!
Kes on rääkinud suhtumisest ja kodus apaatsena istumisest!? Me räägime kehas asetleidvatest muutustest ja üks neist on huvipuudus, apaatsus! Ka kuumahoo ajal naine, kui ta on tööl, ei torma ennast tuulutama ilmtingimata, ärevushoo ajal ei nuta ilmtingimata omaette, vaid toimetab edasi (kui vähegi kannatab) nii nagu situatsioon nõuab – suhtleb kliendiga, vestleb alluvaga, esitleb uut projekti, vaatab abikaasaga koos filmi jne jne. Ka huvipuudus või mõningane vaimne loidus ei tähenda, et peab seina vahtima… see tähendab, et elu ei paku enam endist pinget ega rõõmu või ei huvita/eruta/innusta enam sedavõrd kui veel 30-aastaselt.
Menopaus ei ole suhtumine.
Üks asi meenus mulle veel – ma arvan, et on üleminekueaga seotud. Huvipuudus ja ükskõiksus nimelt. Olen alati olnud aktiivne rahmeldis, siin ja seal, huvitunud paljudest asjadest ja sündmustest, energiline ja jõudnud palju. Umbes 49-aastaselt äkki märkasin, et mul suva… ei huvita… ei viitsi. See pole mitte füüsiline väsimus, vaid pigem vaimne loidus. Väga ebameeldiv:(
Jälle olen nõus. Depressiooni ei ole, aga apaatia küll. Isegi hea toit ega alkohol ei paku enam erilist naudingut. Ammugi ei huvitu enam millestki, kõik on nagu ükskõik.
See suhtumine on nüüd küll kurjast. Kuidas te mõtlete eesolevad 30-40 aastat veeta? Kodus apaatsena? Teie vanused naised saavad veel lapsi ja kasvatavad pisikesi, teevad tööd, reisivad, naudivad elu, mida võimaldab majanduslik kindlustatus ja stabiilsus, loovad uusi suhteid. Mõned aga on vist endale juba mulla peale tõmmanud ja vahivad apaatselt seina. Soovitaks siiski midagi uut elus proovida või ka psühhiaatri poole pöörduda, et pisut õnnehormoone lisaks saada.
Psühhiaater jagab õnnehormoone tekitavaid tablette? Kui mõni on selle sinu jaoks õnnetekitajate nimekirja juba kõik läbiteinud mis siis? Lapsi ei taha, tööd teevad,majanduslik kindlustatus ammu olemas, reisitud palju. Kauaaegse kaaslasega suhted head ja koos huvitav, milleks uued suhted? Peab kohustuslikus korras AD ravimeid sööma, sest muidu mis?
Või on teine oma eluga väga rahul ja siis lendab peale mingi tüütu aktivist kes leiab, et valitud elustiil ei sobi ja tuleb jalamaid muutuda aktiivseks, sest tema arvates on õnn ainult pidevas sahmerdamises. Inimesed on erinevad.
Aa, sa oled rahul oma apaatia, ükskõiksuse ja tüdimusega? Selge siis, mulle jäi mulje, et siin mõned peavad selliseid tundeid negatiivsteks ja tahaks veel ka 40ndates ja hiljemgi elust rõõmu tunda. Kui ei taha, siis muidugi pole vaja pingutada, võib kodus seina edasi vahtida.
Aa, sa oled rahul oma apaatia, ükskõiksuse ja tüdimusega? Selge siis, mulle jäi mulje, et siin mõned peavad selliseid tundeid negatiivsteks ja tahaks veel ka 40ndates ja hiljemgi elust rõõmu tunda. Kui ei taha, siis muidugi pole vaja pingutada, võib kodus seina edasi vahtida.
see teema siin on kogemustest ja sümptomite kirjeldustest. mis puutub siia suhtumine ja tunded? kas sümptomid kaovad positiivse suhtumise peale ära sinumeelest? kui sul endal ükskord kuumahood käes on, siis võid ju hästi positiivne olla, aga ära need sellepärast veel ei kao, samahästi võid kodus seina vahtida.
Mulle kunagi üks väga kogenud naistearst ütles, et reeglina neil, kel lühike mens on klimakteerium vaevalisem ja pikem. Need kes eluaeg pidanud pikka mens kannatama käib asi kergemalt. Minu najal kinnitub see teooria küll. Päevad olid alati pikad 5 isegi 6 päeva. Nüüd 53 ja siiani on kerged kuumahood ja needki harva sel teemal ainsad probleemid. Ilmselt muidugi loeb ka sünnituste arv.
Oh, midagi positiivset ka siis minu pikkades päevades – mul kestavad need vähemalt nädal aega. Kunagi ammu oli tsükkel ka pikemapoolne (u 30-36 päeva), aga pärast laste sündi muutus pigem lühikeseks (23-27). Vähemalt neljandik kogu ajast on mul päevad, uhhhhhhhhhhhh!
Kuidas sünnituste arv mõjub?
Kuidas Mirena või pillide kasutajad üldse aru saavad, et menopaus käes on? Päevi ei pruugi nendega ju üldse olla aastaid.
Kuidas Mirena või pillide kasutajad üldse aru saavad, et menopaus käes on? Päevi ei pruugi nendega ju üldse olla aastaid.
Kuumahood, liighigistamine, need esmased tunnused. Lisaks meelolu kõikumised ja 50 kandis peaks ikka algama.
Kuidas Mirena või pillide kasutajad üldse aru saavad, et menopaus käes on? Päevi ei pruugi nendega ju üldse olla aastaid.
Kuumahood, liighigistamine, need esmased tunnused. Lisaks meelolu kõikumised ja 50 kandis peaks ikka algama.
Meie pere naised on sünnist saati emotsionaalsed ja seetõttu ka kergesti higistajad. Ma hetkel 45, tänu minipillidele päevi pole ja pole veel aru saanud, et midagi teistmoodi oleks kui seni.
Umbes 45a muutusid menstruatsioonid väga vererohkeks ja valusaks. 47a tehti emaka puhastus koos hormoonspiraali paigaldusega. See kõrvaldas kõik vaevused, päevi ka pole. Nii on ka psühholoogiliselt kergem – päevi pole spiraali, mitte menopausi pärast!
Mulle kunagi üks väga kogenud naistearst ütles, et reeglina neil, kel lühike mens on klimakteerium vaevalisem ja pikem. Need kes eluaeg pidanud pikka mens kannatama käib asi kergemalt. Minu najal kinnitub see teooria küll. Päevad olid alati pikad 5 isegi 6 päeva. Nüüd 53 ja siiani on kerged kuumahood ja needki harva sel teemal ainsad probleemid. Ilmselt muidugi loeb ka sünnituste arv.
Oh, midagi positiivset ka siis minu pikkades päevades – mul kestavad need vähemalt nädal aega. Kunagi ammu oli tsükkel ka pikemapoolne (u 30-36 päeva), aga pärast laste sündi muutus pigem lühikeseks (23-27). Vähemalt neljandik kogu ajast on mul päevad, uhhhhhhhhhhhh!
Kuidas sünnituste arv mõjub?
See lihtsalt arvamus. Iga rasedus lööb naise hormoontasakaalu ju sassi ja kellel kui korralikult ta taastub. Minul kadus esimesega ära igasugune magusaisu mõneks aastaks. Tagasi tuli alles umbes 5 aasta pärast ja palju tagasihoidlikumalt. Teine oli väiksemate muutustega, aga päevad muutusid kuidagi teistsugusteks, ei oska kirjeldada, aga ebamugavamad.
Tundlikumal inimesel on suuremad vaevused (ärritumine, kuumahood)
Kuidas tundlik üldse vahet teeb, kui ta niigi on terve elu olnud kergesti ärrituv, kergesti higistama hakkav jne? Võib-olla tema jaoks on see norm, ta ei saa arugi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
